Obsah (6)

§ 262§ 56§ 15§ 16§ 18§ 47

4-18-4938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-4938 Kohtukoosseis Kohtunik Vel

§ 262

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Z.E (isikukood: XXX) Venemaa Föderatsiooni kodanik Aadress: xxx E-post: xxx Tel: xxx Töökoht: xxx Karistatus: kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupp Aadress: P.Pinna 4, Tallinn, Harjumaa 13615 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: vanemväärteomenetleja M V Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Z.E ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse IdaTallinna piirkonnagrupi 13.09.
2. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupi 13.09.
5. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,18,004810 osaliselt, s.t karistuse määra osas. 4-18-4938
6. Mõista Z.E ’ile

§ 262

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.t 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220162424543 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-18-4938“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 13.09.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik I N kiirmenetluse otsuse (kohtu tl 4-5) väärteoasjas nr 2315,18,004810 Z.E’i suhtes. Otsusega karistati Z.E’it karistusseaduse (edaspidi:

) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 (kolmsada) eurot. Menetlusalust isikut karistati

§ 262lg 1 järgi selle eest, et ta 03.09.2018.

a kell 02:22 xxx tekitas kestvalt lärmi valju muusikaga, millega häiris oluliselt naabrite rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikus 22:00-06:00 ja reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00:00-07:00. Väärteoprotokolli ja kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Z.E sellise tegevusega korrakaitseseaduse (edaspidi: KorS) § 56 lg 2 sätestatut ning pani toime

§ 262lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kohtu tl 4-5, KVM tl 1).

1. KAEBUS 26.09.
2. a on Z.E esitanud Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 1-2) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupi 13.09.
3. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,
4. 10.10.
5. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-18-4938 jättis Harju Maakohus Z.E ’i esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 7 (seitse) päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (kohtu tl 7-8). Z.E sai kaebuse käiguta jätmise kohtumääruse kätte 15.10.
6. a avaliku e-toimiku kaudu (kohtu tl 11) ning esitas 22.10.
7. a kaebuse täienduse (kohtu tl 12-17). Puuduste kõrvaldamine on seega esitatud tähtaegselt. Kaebaja palub oma kaebuses kohtul vähendada määratud rahatrahvi trahvisumma minimaalseks, sest tal puuduvad kehtivad karistused ning tal on kaks alaealist last. Samuti kinnitab kaebaja, et ta on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 4-18-4938
8. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 29.10.
9. a saatis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M V Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha Z.E’i esitatud kaebusele (kohtu tl 19-20). Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et piirkonnapolitseinik I N arvestas karistuse määramisel

§ 56

lg 1 järgi isiku süü suuruse, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Sündmuskohal käisid probleemi lahendamas kaks patrulltoimkonda, samuti ei olnud isik koostööaldis. Patrullpolitseinik I N leidis, et käesolevas väärteomenetluses tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on Z.E ’ile määranud karistuse, mis on kooskõlas isiku süü suuruse ja kehtiva kohtupraktikaga. Kohtuväline menetleja leiab, et võttes arvesse asjaolu, et karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, kuna karistuse eesmärgiks on mõju avaldamine isiku edasisele käitumisele, nõustub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond siiski rahatrahvi vähendamisega kuni 50 trahviühikut ehk 200 eurot, kuna kaebajal on ülalpidamisel kaks alaealist last ja tal puuduvad kehtivad süüteokaristused. 4. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.t karistuse määra osas. 4.1.Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü

§ 262

lg 1 näeb ette väärteokaristuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

§ 262

lg 1 on blanketne väärteokoosseis, mis tuleb sisustada korrakaitseseaduses sätestatuga. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja sisustanud

§ 262lg 1 rikkumise Kor

S § 56 lg-ga 2, mille järgi on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 06.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 18.09.2003. a otsuse nr 3-1-1-102-03 punktis 10 väljendanud seisukohta, et rahu rikkumine eluruumides on karistatav ainult juhul, kui sellega rikutakse kolmandate isikute rahu väljaspool seda eluruumi. Seega tuleb käesolevas asjas täiendavalt tuvastada, kas Z.E häiris oma tegevusega juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. KorS §-st 57 tulenevalt lähtutakse KorS § 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. KorS § 56 lg-st 2 tulenevalt on teiste isikute rahu rikkumine karistatav

§ 262alusel olukorras, kus tegu pole pandud toime avalikus kohas, kuid see pandi toime Kor

S § 56 lg-s 2 määratletud öörahu ajal, see rikkus kolmandate isikute rahu oluliselt ja rahu häirimine toimus kestvalt või korduvalt. 03.09.

1. a kell 02:22 koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220162424543 kohaselt heidetakse Z.E’ile ette, et ta tekitas kestvalt lärmi valju muusikaga, millega häiris oluliselt naabrite rahu. Tunnistaja I P 03.09.
2. a kell 02:30 antud ütluste (KVM tl 5 pöördel) kohaselt oli ülemisel korrusel järjekordne pidu ning kell 01:30 ei pidanud ta enam vastu ja kutsus politsei. Pidu 3 4-18-4938 toimus ülemisel korrusel, xxx, kust kostus lärm, vali muusika ja lõugamine, uste prõmmimine ja toolide kukkumine ning seda mitu tundi. Öörahu on häiritud ja magama ei ole võimalik jääda, lapsel on hommikul kool. Tunnistaja patrullpolitseiniku J D 03.09.
3. a kell 03:00 antud ütluste (KVM tl 3 pöördel) kohaselt sai ta 03.09.
4. a tööl olles väljakutse aadressile xxx. Väljakutse sisuks oli korterist kostev vali muusika ja lärm, pidutsemine. Kohale jõudes tegi avaldaja korterist xx (I P) välisukse politseinikele lahti. Korteri nr xx ukse taga oli kõvasti kuulda valju muusikat ja lärmi, korteriust keegi ei avanud. Kell 02:27 jõudis kohale patrull xx koosseisus H L, K E J, M L, kes samuti kuulsid valju muusikat ja lärmi. Kell 02:30 tehti korteriuks lahti. Kontrollitud korteri omanik Z.E (ik XXX). Tunnistaja patrullpolitseinik K E J 03.09.
5. a kell 03:50 antud ütluste (KVM tl 4 pöördel) kohaselt oli tunnistaja tööl patrullis xx koos H L ja M L kui xx kutsus kella 02:20 paiku appi väljakutsele, mis leidis aset xxx, kus korterist xx kostis valju muusikat ning vene keelt kõnelevate isikute lärmi. Korteriust ei avata, vaid keeratakse muusikat kõvemaks. Kell 02:22 aadressile xx jõudes oli õue kosta xx kolmanda korruse avatud aknast lärmi ja valju muusikat. Korterisse helistades saadeti politseinikud pikalt ning anti teada, et ust ei avata. Politseisse teataja avas politseile koridori ukse ning kolmandal korrusel korteriukse taga olles oli kuulda trepikotta kostuvat valju muusikat. Pärast ukse avamist tuli korteri omanik Z.E (ik XXX) koos teise meesterahvaga uksele. Mõlemad isikud olid tugevas alkoholijoobes ning verbaalselt agressiivsed. Z.E kutsus politseiametnikud pärast lühikest vestlust tuppa, kus isikud eitasid, et nende korterist muusika tuli. Samuti keeldus korteriomanik esialgu politseiametnikele dokumenti esitamast. Korterist lahkudes oli õues olles kuulda endiselt väga valju inimeste rääkimist ning naeru, mille peale otsustati, et kui keegi uuesti kaebab, siis võtab politsei uuesti korteris viibivate isikutega ühendust. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Z.E ’i korterist aadressil xxx kostus 03.09.
6. a kella 01:30-st kuni vähemalt 02:30-ni, mil korteriuks politseile avati, valju muusikat ning inimestevahelist valjuhäälset vestlust. Tunnistaja I P ütluste kohaselt (KVM tl 5) oli selline järjekordne pidu kestvalt häiriv, mistõttu kutsus ta politsei kell 01:
7. Politseiametnikest tunnistajate sõnul (KVM tl 3, 4) oli muusikat ja inimeste tekitatud lärmi kosta nii avatud aknast kortermaja ees õuel, kui ka kortermaja trepikojas. Seega häiris Z.E kestvalt oma tegevusega teisi isikuid, s.t isikuid, kes pole õigusrikkujaga seotud. KorS § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kuivõrd 03.09.
8. a oli esmaspäev, siis toimus sündmus pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, mil on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra kella 22.00-st kuni 06.00-ni. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et vali muusika ja lärm toimus vähemalt 01:30-st kuni 02:30-ni. Seega toimus öörahu rikkumine vähemalt tund aega, kuni politsei palus öörahu rikkumise lõpetada. Eeltoodud põhjustel on tõendamist leidnud, et Z.E on täitnud

§ 262

lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.E pani väärteo toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta 4 4-18-4938 peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.E ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud asjaolu, et ta 03.09.

1. a öösel kella 02:22 ajal tekitas kestvat lärmi valju muusika kuulamisega. Tunnistaja I P ütluste kohaselt (KVM tl 5) ei kostnud korterist nr xx mitte ainult valju muusikat, vaid ka lõugamine, uste prõmmimine ja toolide kukkumine. Politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt (KVM tl 3, 4) kostus korterist lisaks muusikale ka inimeste poolt tekitatud vali lärm ja kõnelemine. Kohtu hinnangul tingis valjuhäälne muusika selle, et inimesed pidid teineteisega valjuhäälselt rääkima. Sellises olukorras pidi Z.E pidama võimalikuks, et tema korteris toimuv muusika kuulamine ning sellest üle rääkimine võib kostuda korterist ka väljapoole ning häirida naabrite öörahu. Sealjuures pole alust arvata, et Z.E ei olnud teadlik, et tegemist oli öise ajaga ehk ajaga, mil kehtib öörahu. Sellest hoolimata lasi ta valjul muusikal ja inimeste vahelisel vestlusel kesta pikemat aega – tunnistaja I P ütluste kohaselt (KVM tl 5) otsustas ta politsei kutsuda kell 01:30, kiirmenetluse otsuses on rikkumise ajaks 03.09.
2. a kell 02:
3. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Z.E pani temale etteheidetava väärteo toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 tähenduses ning on seega täitnud

§ 262lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.E ’i teos ei esine. Samuti on Z.E süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1979. aastal – kohtu tl 1, 4-5). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Z.E on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 262lg 1 järgi.

4.2.Karistus

§ 262

lg 1 näeb karistusena ette kas rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja on määranud Z.E’ile

§ 262

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks 75 trahviühikut, s.o 300 euro suuruse rahatrahvi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 262lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise süü suurust Kor

S § 56 lg 2 järgi mõjutab eelkõige müra intensiivsus ja kestus. Arvestades, et müra üle kaebas ainult Z.E’i alumine naaber I P ja kohtul ei ole andmeid, et ülejäänud naabrid oleksid samuti liigse müra üle kaevanud, tuleb müra hinnata küll häirivaks, kuid mitte üleliia intensiivseks. Tunnistaja I P ja politseiametnikest tunnistajate ütlustest (KVM tl 3-5) tuleb järeldada, et müra kestis vähemalt tund aega. Seega tuleb Z.E’i süüd hinnata keskmiseks. Süüd suurendab aga asjaolu, et öörahu rikkumine toimus pühapäeva öösel vastu esmaspäeva kella 01:30-02:30 vahel. Z.E ’i süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest ning Z.E pani antud väärteo toime kaudse tahtlusega, siis väärteo toimepanemise vormi arvestades on Z.E’i süü samuti keskmise suurusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles , et Z.E’i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes. 5 4-18-4938 Karistuse mõistmisel arvestab kohus eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Z.E ’it mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (kohtu tl 21) puuduvad isikul kehtivad karistused. Seega on tema puhul õigusrikkumise korduvuse oht väiksem. Varasemate karistuste puudumine viitab sellele, et üldjuhul käitub isik seaduskuulekalt. Seetõttu leiab kohus, et isiku karistustundlikus on suurem ja eripreventiivsetel kaalutlustel võib isiku karistus olla süüle vastavast karistusest väiksem. Seega jääb süüle vastav karistus, mida on korrigeeritud karistuse eripreventiivset mõju arvestades, alla keskmise karistusmäära. Üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus antud juhul samuti vajalikuks karistada isikut karmimalt võrreldes selle karistuse määraga, mis vastaks tema süü suurusele ning oleks piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Z.E ’it tuleb karistada alla keskmise karistusmäära ning mõistab Z.E ’ile karistuseks rahatrahvi 40 (nelikümmend) trahviühikut ehk 160 (üksssada kuuskümmend) eurot. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6