1-15-2937/127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-15-2937 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Zubtsova Kaitsja Alla Jakobson (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu STANISLAV MAISTE, isikukood xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.04.2014 ja lõpp 08.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.07.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta STANISLAV MAISTE vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Stanislav Maistele ja tema kaitsjale. 1 Asjaolud Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule 09.05.2018 materjalid kinnipeetava Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Vangla edastas 26.06.2018 Tartu Maakohtule teavituse, et Stanislav Maiste paigutati 26.06.2018 Justiitsministeeriumi korralduse nr 11-6/3862 alusel karistust kandma Viru Vanglasse. Kohtualluvuse korras edastas Tartu Maakohus kinnipeetava Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid Viru Maakohtule. Stanislav Maiste tunnistati süüdi Harju Maakohtu 29.06.
4. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ja § 255 lg 1 järgi (enne Harju Maakohtu 02.10.
5. a otsust toimepandud kuriteoepisoodides, s.o 16.05, 26.07 ja 31.07.
6. a kuriteoepisoodides) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti Stanislav Maistele karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Stanislav Maistele Harju Maakohtu 02.10.
7. a otsusega mõistetud karistus, s.o 6 kuud vangistust. Stanislav Maistele mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Lisaks tunnistati Stanislav Maiste süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ja § 255 lg 1 järgi (peale Harju Maakohtu 02.10.
8. a otsust toimepandud kuriteoepisoodides, s.o 03.12 ja 11.12.
9. a ning 26.02 ja 19.03.
10. a kuriteoepisoodides) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti Stanislav Maistele karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti Stanislav Maistele lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 08.04.
11. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud vägivaldse ja ühiskonnaohtlike kuritegude eest (avaliku korra raske rikkumine; dokumendi, pitsati või plangi võltsimine; mootorsõiduki narkojoobes juhtimine). Praegu kannab kinnipeetav karistust vägivaldse kuriteo eest (röövimine kuritegelikku ühendusse kuulumisega). Seega vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Kuritegu on toime pandud ettekavatsetult, grupis, kasutades erinevaid relvi. Kuriteo toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ja soodusteguriteks grupi mõju ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla Stanislav Maiste tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Stanislav Maiste taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja avaldas, et tal on võimalus vabanemisel tööle asuda, kokkulepe on olemas sugulastega ja tema teada on ka garantiikiri selle kohta olemas. Tal on olemas keevitaja paberid, hakkab tööle ehitusel, kus need võivad vajalikuks osutuda. Lähedasteks on ema, kaks tädi ja onu, kõikidega on side olemas, suhtleb ka tütrega ja suhted on taastunud abikaasaga. Selgitas, et tema vaated elule on kardinaalselt muutunud, kavatseb edaspidi kindlustada oma pereelu ja areneda edasi. Võlgade kohta teadis rääkida, et osa neist kantakse maha. Elukoht on sugulaste korteris ja nad on selleks nõusoleku andnud. On telefonitsi suhelnud ennetähtaegselt vabanenud vangidega, et teada saada, kuidas selles ennetähtaega vabanemise olukorras käituda, aga kuriteokaaslastega ei ole suhelnud. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikumidega probleeme pole ja ta tegeleb spordiga. 2 Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Kaitsja Alla Jakobson märkis, et distsiplinaarkaristusi tal ei ole, isik on vanglas läbinud kõik, mis talle seal pakuti, osales aktiivselt, vanglatöötajatega on korrektne. Vangla materjalides märgitud ohu eeldused on ainult „kui“ tasemel. Isiku ema elab xxxx ja kasvatab tema tütart, abikaasaga on tal normaalsed suhted, kõik eeldused on olemas, et kinnipeetav vabastada, et ta saaks minna tööle ja hakata hagi tasuma. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et Stanislav Maiste ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kohus, et kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Stanislav Maiste käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama tädi korterisse. Tegemist on 3–toalise koretriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ka on kinnipeetava ema kinnitanud, et ta on nõus maksma eluasemega seotud kulud. Isiku lähedasteks on ema, vanem vend ja kasuisa, kes elavad xxxx. Kinnipeetava emaga elab koos ka isiku tütar. Kinnipeetav hindab oma suhteid lähedastega väga heaks, väidetavalt suhtlevad nad igapäevaselt. Isiku enda sõnul on suhted lapse emaga samuti head ning on isegi lootust, et vabaduses lähevad nad jälle kokku ja kolivad tulevikus xxxx. Kinnipeetav väidab, et perekond ja eelkõige tütar on talle kõige tähtsamad. Mõistab, et enne vangistust olid talle tähtsamad sõbrad, kuid enda sõnul hindab nüüd perekonda rohkem. Kohus hindab positiivselt isiku perekonna väärtustamise põhimõtteid, kuid näeb siin ka ohutegurit: ennetähtaegse vabanemise korral saaks katseaeg olema pikk ehk üle 3,5 aasta ja kinnipeetaval võib sellel ajal tekkida tahtmine jäädavalt lahkuda Eestist oma ema ja lapse juurde xxxx. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kelle vahendusel sidus end antud kuriteo toime pannud grupiga. Viimane kuritegu toime pandud kolmest või enamast isikust 3 koosnevas püsivas isikutevahelises ülesannete jaotusega ühenduses. Kinnipeetav tunnistab, et suhtleb grupeeringusse kuulunud isikutega vanglas siiani, kuid väidab, et vabaduses lõpetab nendega suhtlemise. Kuna eelnevalt on kuritegu toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kohtu hinnangul kinnipeetava taasühiskonnastumist ning sõprus- ja tutvusringkonna vahetus ei ole ilmselgelt teostatav kiirkorras. Seega tuleb kriminaalses tutvusringkonnas näha ohutegurit. Stanislav Maistele on tema enda sõnul töökoha garanteerinud xxxx, kuid ettevõte ei ole seda infot kinnitanud. Kriminaalhooldusametnik helistas korduvalt ettevõtte telefoninumbrile, kuid see oli välja lülitatud. E-krediidinfo kohaselt on ettevõtte põhitegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Puudub informatsioon, kas ettevõtte garanteerib kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral töökoha või mitte. Lisaks väidab kinnipeetav, et kui see on kriminaalhoolduses võimalik, siis soovib ta võtta endale juurde veel teise töö, mida teha nädalavahetuseti - nimelt soovib asuda tööle jalanõude remondi kauplusesse, mis asub xxxx ja kuulub ta sõbrale. Ametlik informatsioon puudub ka selle kohta. Kohtu hinnangul puudub isikul töökoht, sest vastupidine on tõendamata. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus), puudub eriala ja ametlikult töötamise harjumus ning kogemus. Kohtu hinnangul on tema konkurentsivõime tööjõuturul seega problemaatiline. Isikul on küll taksojuhi kutsetunistus, kuid selle kehtivus ei ole teada. Vanglas omandab isik keevitaja kutset, kuid reaalsed kogemused selles ametis isikul puuduvad. Enne vangistust isik ei töötanud, oli arvel ka Töötukassas. Kinnipeetav on kahel korral toime pannud majandusliku kasu saamisega seotud kuriteod. Isikul on ka tasumata rahalisi nõudeid 25 360,12 eurot ja vabanemisfondis on 635,78 eurot. Kui kinnipeetaval puudub isiklik sissetulek, siis võib ta uuesti hakata toime panema varavastaseid kuritegusid ja selles tuleb näha uue kuriteo toimepanemise riskitegurit vaatamata sellele, et ema on lubanud kõik eluasemega seotud kulud kanda ning poega materiaalselt toetada. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, kuigi esimese vägivaldse kuriteo pani toime alkoholijoobes. Rohkem alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahelisi seoseid ei ole olnud.
12. aastal on isikut karistatud sõiduki korduvas narkojoobes juhtimise eest. Põhiliselt on isik tarvitanud kanepit, kuid ei ole olnud järjepidev kanepi tarvitaja, on seda tarvitanud mõned korrad aastas, sõltlaseks ennast ei pea. Kahel korral on isikut karistatud NPALS §15'1 alusel. Vägivaldset käitumist pole narkootikumide tarbimise ajal esinenud, samuti eitab isik süstimist. Varasema riskihindamise kohaselt tuvastati aga isikul vahistamise päeval narkojoove, kanepit proovis vangla informatsiooni kohaselt viimati märtsis
13. Kohus näeb sõltuvusainete tarvitamises siiski ohutegurit. Positiivseks saab lugeda seda, et isik on vangistuses edukalt läbinud sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine, riigikeele õppe A1, A2, B1 ja B2 tasemel, omandab vanglas keevitaja eriala ning läbis Tartu Rahvaülikooli Võtmepädevuste koolituse, mille sisuks olid suhtlemisoskuste, koostööoskuste ja õpioskuste omandamine. Seega on isik kasutanud vanglas viibitavat aega otsatrbekalt.
14. aastal on kinnipeetavale planeeritud läbida sotsiaalprogramm "Õige hetk". Kinnipeetaval on kõrge enesehinnang, eriti seltskonnas, kus hinnatakse temaga sarnaseid väärtusi - sellele viitab ka kriminaalsesse ühendusse kuulumine. Isik oskab võtta oma tegude suhtes sotsiaalselt aktsepteeritavaid seisukohti, mis aga ei takista uute tegude kordasaatmist. Impulsiivsele käitumisele viitavad rohked liiklusalased rikkumised ja kriminaalne käitumine – tagantjärele väljendab isik sõnades arusaama, et tema käitumine oli halb, kuid ette planeeritud uute tegude toimepanemine viitab sellele, et enda käitumises on kinnipeetav võimeline keskenduma ainult hetkeolukorrale. Stanislav Maiste ei ole suuteline oma probleeme 4 lahendama sihipäraselt ja seaduskuulekalt. Enda probleemide peamise põhjusena toob välja asjaolu, et läks elukaaslasega lahku ning peale seda muutus käitumine halvemaks ja vähenes hoolimine enda elukäigu osas. Sellest tulenevalt lükkab vastutuse enda elukäigu kohta lihtsalt halva hetkeelukorra ja emotsionaalse madalseisu peale. Isik ise väidab, et on saanud aru oma väärast käitumisest ja soovib muutuda ning vanglasse sattumine on talle hea õppetund. Samas oskab ta rääkida seda, mida ametnikud kuulda tahavad. Kinnipeetav ei teadvusta siiani täielikult kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ega ole valmis põhjuseid kriitiliselt analüüsima. Vaatamata sellele, et õppeperioodi ajaks on isik vabastatud majandustöödel osalemisest, on Stanislav Maiste korduvalt keeldunud vanglas töötamisest, mis viitab kohtu hinnangul kuritegelikele hoiakutele. Kinnipeetav on korduvalt manipuleerinud ametnikega enda heaolu huvides. Ka käesoleva riskihindamise vestluse käigus üritas ta endast jätta head muljet ning igal võimalikul moel väljendada kahetsust ja soovi elus uus lehekülg pöörata. Isik kasutas ära olukorda, et vestlust läbi viinud ametnik polnud temaga varem kokku puutunud. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et kinnipeetaval on manipulaatori kalduvused ning koostöövalmidus kriminaalhooldusametnikuga on kaheldav. Ka on kinnipeetav eiranud ametnike korraldusi ning kasutanud ametnike suhtes ebaviiskaid väljendeid. Vaatamata sellele, et isikul puuduvad distiplinaarkaristused, on tema suhtes kahel korral siiski kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna isikul olid kaaskinnipeetavaga suhtlemisprobleemid. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja elukoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Stanislav Maiste ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (distsiplinaarkaristuste puudumine, täitmiskavas ettenähtud programmide läbimine, eriala omandamise jätkamine jne). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 5 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 27.07.2018 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Lugeda Viru Maakohtu 26.07.2018 määruses õigeks süüdimõistetu STANISLAV MAISTE isikukood
15. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
16. juuli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 02.10.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Stanislav Maiste kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobsoni määruskaebus menetlusse võtmata. 26.07.2018 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-15-2937 jõustus Lea Herne referent 6
17. oktoobril
18. a Riigikohtu