← Eesti

4-18-5070/6

Obsah (7)§ 201§ 90§ 93§ 91§ 227§ 223§ 236

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5070 (2303,18,000874) Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär

§ 201

lg 2 Menetlusalune isik B.O, isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti kodakondsus, töökoht puudub kinni peetud 02.10.2018 kell 18:55 väärteoasjas 4-18-5069 Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada B.O

§ 201lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) päeva aresti.

  1. B.O-le mõistetud arest (4 päeva) kuulub kohesele ärakandmisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6/1, Talllinn) ning aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 02.10.2018.a kell 18.
  2. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 26.10.2018.a. Asjaolud Põhja prefektuuri Politsei- ja Piirivalvebüroo Tallinna kordoni xxxx J L koostas 30.09.2018.a väärteoprotokolli AB1566026 selle kohta, et B.O juhtis 30.09.2018.a kell 17:55 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 12.09.2018.a. Oma tegevusega rikkus B.O

§ 90

lg 1 p 1 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 2).

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp edastas kohtule arutamiseks B.O väärteoasja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et B.O süü on tõendamist leidnud.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised: 3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat [---].

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Tunnistaja xxxx E-E J ütlustega on tõendamist leidnud, et B.O juhtis 30.09.2018.a kell 17:55 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx (tl 4). 30.09.2018.a otsusega kõrvaldati B.O sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 3 ). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et B.O on B-kategooria auto juhtimisõigus ära võetud alates 12.09.2018.a kuni 11.12.2018.a (tl 6). B.O tunnistas väärteo toimepanemist. B.O sõnade kohaselt sõitis ta ilma juhtimisõiguseta, kuna ta ei teadnud, et see talt ära võeti kaks nädalat tagasi. Menetlusalusele isikule tuli küll kiri, kuid mitte juhtimisõiguse äravõtmise kohta, vaid asja läbivaatamisest ning asja läbivaatamine puudutas trahvi määramist, täpsemat otsust ei olnud. Menetlusalune isik tunnistab, et ta on teadlik asjaolust, et hiljem otsus ikkagi tehti, kuid ta ei ole seda lugenud. Menetlusaluse isiku sõnul oli ta septembris psühhiaatriahaiglas kaks nädalat, kus ei olnud internetti. Haiglasse sattus ta seetõttu, et tema poiss -sõber suri. Haiglast välja sai ta

  1. septembril. Lisaks tunnistas B.O, et ta on narkootikumide sõltlane ning ta viibib haiglates ja tal on stress, sest ta üritab narkootikumide tarvitamist lõpetada (tl 13-14). Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt koostati B.O-le protokoll kiiruse ületamise eest juulis ning isik andis oma e-posti aadressi ja palus otsuse sinna saata. Otsus edastati sellele e-posti aadressile
  2. augustil, enne väidetavat menetlusaluse isiku haiglasse sattumist. Lisaks on menetlusalune isik saanud väärteoprotokolli koopia, kus on märgitud lahendi kättesaamise kuupäev ja koht. Seetõttu ei pea kohtuväline menetleja usutavaks, et menetlusalune isik ei teadnud, et tal on juhtimisõigus ära võetud (tl 13-14). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et B.O oli võimalus saada teada tema suhtes tehtud väärteootsuse sisust. Seetõttu leiab kohus, et B.O pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta pidi olema teadlik (või vähemalt võimalikus pidama) asjaolust, et tema juhtimisõigus võib olla eelmise 2 rikkumisega karistusena ära võetud ning sõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtima asudes pidi ta möönma väärteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb B.O tegu kvalifitseerida

§ 201lg 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning Kar

S 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab B.O süüd lugeda keskmiseks. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud

§ 227

lg 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine),

§ 223

lg 1 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus tekitamine) ja

§ 236lg 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) järgi (tl 8).

Menetlusalune isik on käesoleval hetkel töötu (tl 13 -14). Liiklusnõuete varasem korduv rikkumine näitab menetlusaluse isiku suhtumist liiklusreeglitesse ja õiguskorda tervikuna. Tuginedes eelnevale leiab kohus, et rahatrahv ei ole B.O-le kohane karistuse liik. Menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Üld- ja eripreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et B.O süü suurusele vastav karistus on 4 (neli) päeva aresti. Anne Rebane Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.