lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada E.O temale Harju Maakohtu 29.12.2008.a otsusega mõistetud liitkaristuse: 5 (viis) aastat, 1 (üks) kuu, 15 (viisteist) päeva, vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
kuni 31.august 2012.a. Kohustada E.O katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata E.O-le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
lg.2 alusel hakata E.O katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu E.O karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.12.2008.a otsusega nr 1-08-516
lg 2 p 1, 4, 5; § 199 lg 2 p 4, 5; § 328 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja karistatud
Karistuse kandmise algus oli 16.07.2007.a ja lõpp on 31.08.2012.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 16.12.2010a. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et E.O on Harju Maakohtu 17.02.2010a määrusega jäetud ennetähtaegselt vabastamata. 24.08.2010a on edastatud E.O armuandmispalve Vabariigi presidendi kantseleile, mis on Vabariigi Presidendi 30.08.2010a otsusega nr 729 jäetud rahuldamata. Tartu Vangla iseloomustusest E.O kohta nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab teist vangistust. Kuritegu toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil narkootikumide ostmiseks. Varem on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, pani ka katseajal toime uue kuriteo. On vanglas osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. K.a. septembrist õpib Täiskasvanute Gümnaasiumi 10 klassis. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, viimane noomitus oli 2009a augustis. Vabanemisel asub elama abikaasa vanematele kuuluvasse korterisse, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, kus elavad abikaasa, viimase vanemad ja vend ning 3aastane tütar. Omandanud põhihariduse, erihariduse omandamine jäi vahistamise tõttu pooleli. Rahaliselt toetab vangistuses vanaisa ja ämm. Rahalisi nõudeid 36 155,32 krooni. Tutvusringkonda 2
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega või § 76 lg.2 p.2 kohaselt – kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks (kohtuistungipäev 25.01.2011) on E.O ära kandnud 3 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 3
lg.1 järgi on karistamise eesmärgiks mõjutada isikut edaspidi mitte enam süütegusid toime panema. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohaldatud E.O suhtes rohkem kui 5-aastast vangistust, millest on praeguseks 2/3 kantud. Kriminaalhooldaja näeb selle süüdimõistetu juures potentsiaali saavutada kuritegudest edaspidise hoidumise tulemus, jätkates edasist karistuse kandmist kriminaalhoolduse tingimustes. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et vangistuses ja eriti pärast eelmise ennetähtaegse vabastamise arutelu (pärast veebruari 2010) on toimunud edasiliikumine ja positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises: asunud õppima täiskasvanute gümnaasiumis, läbinud uimastisõltlaste treeninguprogrammi, osaleb vastavas tugigrupis, ootel sotsiaalprogrammis osalemiseks. Kohus nõustub prokuröriga küll selles, et sellise edasiliikumise kinnistamiseks oleks parim garantii jätkata neid tegevusi vangistuse tingimustes, kuid samas on seadusandja loonud võimalused saavutada tulemus ka vähem repressiivsete meetoditega. Kohtul tuleb hinnata, kas selle konkreetse süüdimõistetu puhul võiksid need vähem repressiivsed meetodid anda sama tulemuse kui vangistuse jätkumine. Kohus leiab, et E.O puhul on head eeldused, et kriminaalhooldaja järelevalve all ja lisatingimusi täites oleks uutest kuritegudest hoidumine saavutatav. Tal on vabaduses olemas elukoht, toetavad lähedased ja motivatsioon määratavaid tingimusi täita. Kui E.O jätkab vabaduses osalemist Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi töös, hoidub alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest, teeb sel eesmärgil läbi sotsiaalprogrammid, on sellega suurim risk- narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamine- maandatud. E.O ise on pidanud vajalikuks võimalikult kiiresti tööle asuda, s.h. töötamisega tagada võimalus tsiviilnõuete hüvitamiseks. Seetõttu määrab kohus tähtaja tema tööle asumiseks, selle võimatuse korral aga töötuna arvele võtmiseks. Kuna E.O on kinnipidamiskohas asunud õppima, siis tuleb seda positiivset hoida ka vabaduses ja eriti juhul, kui kohene tööle asumine ei õnnestu. Seetõttu määrab kohus lisatingimusena kohustuse õppimist jätkata. E.O ise peab vajalikuks asuda tsiviilnõudeid hüvitama ja arvestades suurt kahjunõuete hulka, määrab kohus ka hüvitamiskohustuse täitmise. On mõistetav, et koheselt vabanemise järel ei ole võimalik kahjude heastamine, mistõttu kohus määrab kahjude heastamisele asumise mõne aja pärast. Igakuulise heastamissumma määramisel tuleks lähtuda juba praegu kohtutäituritel täitmisel olevast summast (novembrikuu 2010 seisuga 36155.32 krooni ehk 2310 eurot), aga ka kohtuotsustest nähtuvast- et kannatanute kasuks on välja mõistetud märkimisväärseid summasid. Määratav kohustus heastada igakuuliselt kahjusid tähendab kohustust süüdimõistetule sel eesmärgil hoida töötamisvõimalust ja see peaks ennetähtaegselt vabastatut distsiplineerima. Kuna katseaeg on pikk (rohkem kui poolteist aastat), on ka selle käigus tulemused kinnistatavad. Kriminaalhooldusel rakendatavate kontrollnõuete ja lisakohustuste toel uutest kuritegudest hoidumine on kohtu hinnangul E.O puhul perspektiivne, mistõttu kohus määrab tema ennetähtaegse vabastamise. Kohtunik Ülle Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.