1-11-9581/6

(10230121679)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi G.L ’ süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav G.L - isikukood XXX; elukoht: XXX; kodakondsuseta; keskharidusega; töötab septembrist 2011.a: L OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud; karistatus kustunud; väärteokorras karistatud 4-l korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.01.2011.a Kaitsja advokaat Jelena Benevolenskaja § 169 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G.L KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.L 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg –s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata G.L-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista G.L-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasust 50 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 150 eurot . Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-9581 ja süüdimõistetu nimi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS G.L süüdistatakse selles, et Harju Maakohtu
7. aasta otsuse järgi on ta kohustatud NL(varem NB) kasuks maksma alimente igakuiselt 750 krooni ulatuses poja VB, (sünd. XXX. a), ülalpidamiseks alates
10. aastal kuni tema täisealiseks saamiseni, s.t kuni XXX, ja 750 krooni igakuiselt poja MB, (sünd. XXX. a), ülalpidamiseks alates
13. aastal kuni tema täisealiseks saamiseni XXX, kuid kohtuotsust ei täida ja kuritahtlikult hoidub kõrvale alimentide maksmisest: ebaregulaarselt ja väiksemates summades, kui kohtu poolt välja mõistetud, maksis alimente ajavahemikul 10.09.2001 kuni 10.11.2009 ja alates detsembrist 2009 kuni käesoleva ajani üldse ei ole maksnud alimente. Seisuga 01.
15. a moodustab alimentide võlgnevus 7617,43 € (118 832 krooni). Sellise tegevusega pani G.L toime kuritahtliku kõrvalehoidumise lapse ülalpidamiseks kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus G.L süüditunnistamist KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist vangistusega 3 kuud, mis vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil G.L tunnistas ennast temale inkrimineeritud süüdistuses süüdi ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning G.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu, toimikumaterjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, tema kohustusi alaealiste laste ees, käib menetluskulude täielik ja kohene tasumine talle ilmselt üle jõu, mistõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda ja annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulusid ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
16. Kohtunik 3