Obsah (5)

§ 199§ 263§ 64§ 68§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viljandi kohtumaja 22. september 2011 nr 1-11-8065 (kohtueelses menetluses nr 11260101361) riik versus K. A. kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuist

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 ning § 263 p 1 järgi Süüdistus Marika Tulits (elukoht Suvi 14, Päri küla, Pärsti vald, Seaduslik esindaja - tsiviilkostja 71023, Viljandimaa) Kaitsja advokaat Raul Tosmann A-L T. Tsiviilhageja Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada alaealine K.A süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud ning tunnistada K.A süüdi

§ 263

p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista K.Aile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda K.Ail kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega K.Aile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. juuli 2010 otsusega K.Aile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) aastat vangistust võrra ning mõista K.Aile liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda K.Aile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale K.Ai ilmumist vanglasse karistust kandma. 1 Muud otsustused
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: rahuldada täielikult A-L T.i tsiviilhagi ning välja mõista K.Ailt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 15 (viisteist) € A-L T.i kasuks; 2.2 välja mõista K.Ailt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) € 59 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 175,29 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 14,60 tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € 18 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 111-8065“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.A toime pannud kuritegudena: 1) varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 5 ja 9 järgi, mis seisnesid: 1) 2011.

a veebruarikuu ühel päeval, olles varem toime pannud varguse varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Viljandimaal Pärsti vallas Päri küla maja x keldris A-L T.ilt mobiiltelefoni Nokia 6265 väärtusega 15 eurot; 2) olles varem toime pannud varguse, varastas 15.03.2011 kella 15.30 paiku Viljandi linnas Ilmarise 1 asuvas Viljandi bussijaamas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Kait K.ilt mobiiltelefoni Sony Ericsson K750i väärtusega 100 eurot; 3) süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 29.03.2011 kella 17-18 vahel Viljandi linnas Tallinna 24 asuvas kaubanduskeskuses Centrum avalikult, kuid vägivalda kasutamata A-L T.ilt mobiiltelefoni Nokia 1616 väärtusega 19 eurot; 4) süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 05.04.2011 kella 20 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 23 juures 2 avalikult, kuid vägivalda kasutamata Taavi M.elt paki sigarette LD väärtusega 2 eurot; 5) süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 07.05.2011 kella 11.45 ja 12.05 vahel Pärnu linnas Ringi ja Rüütli tänava nurga vahetusse lähedusse pargitud Janek S.ile kuuluva mootorratta Yamaha TDM 850 registreerimismärgiga XX XX küljepeegli küljest mootorrattakiivri Nitro F346V väärtusega 230 eurot; 2) avaliku korra raske rikkumise vägivallaga

§ 263

p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 05.04.2011 kella 20 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 29 maja ees, s. o avalikus kohas tungis kallale Martin K.le, kellele lõi rusikaga näkku, mille tagajärjel kaotas viimane tasakaalu ning kukkus peaga vastu postkasti. Nimetatud tegevusega põhjustas K.A kannatanule füüsilist vali ja kahjustas tema tervist. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ 263

p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 5 kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.-15.04.2011, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 kuud ja 27 päeva;

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.07.2010 mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aastat vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 5, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 263

p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. A-L T. seaduslik esindaja K. T. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista K.Ailt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 15 (viisteist) € A-L T. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 9 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417, 03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 153,41 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 €. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava alaealisust ja resotsialiseerumise väljavaateid tuleb süüdistataval jätta sundraha väljamõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.Ailt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 172,59 (153,41 € + 19,18 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 4
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma. K. A. on kahtlustatavana kinni peetud 13.-15.04.2011, seega on K. A. viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 5