1-11-8351/5

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 8351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. oktoobril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt juuresolekul prokuröri: Deniss Medvedev kaitsja: Urmas Simon osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas U.Z ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, töök. DG, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 10.05.12.2003 a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi 2 a. 6 k. vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga. 11.22.03.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 319 lg. 1; § 320 lg. 1 järgi 1 a. vangistusega 12.17.05.2007 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 5, 7, 8; § 200 lg. 1 järgi 2 a. 9 k. vangistusega. 27.10.2008 a. Tartu Maakohtu määruse alusel vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 a.. Kandmata karistus 8 kuud 12 päeva vangistust ja kohtumääruse alusel karistus kantud. Viibis eelvangistuses 11.02.2011 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8; § 200 lg. 2 p. 4 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: U.Z on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, uuesti 05.02.2011a ajavahemikul kella 08:45 kuni kella 14:01 lukustatud ukse lahtimurdmise teel tungis Tallinnas XXXasuvasse korterisse ning võttis sealt AK’le kuuluva sülearvuti Asus K52N (seerianumber A8NOCH031888331) koos toitejuhtmega. Sülearvuti ja toitejuhtme üldväärtus on 640 eurot. Korteriukse lahtimurdmi-sega on tekitatud varalist kahju 100 euro ulatuses. Seega U.Z, võttes võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toimepannud varguse ja röövimise, ning sissetungimisega, pani toime varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 Ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, uuesti 02.04.2011 kella 14:30 paiku Tallinnas Männiku tee 6 asuva „Säästumarketi“ taga klaastaarakonteineri juures, küsis TV käest suitsu ja saanud eitava vastuse, võttis oma vasaku käega enda kätte TV’le kuuluva ja klaastaarakonteineri külge riputatud kilekoti koos „Säästumarketist“ oste-tud kaubaga üldväärtusega 5,84 eurot, nimelt 2 vormileiba väärtusega 0,49 eurot, 10 pakki kolm ühes „Jacobs“ kohvi väärtusega kokku 1,40 eurot, Õhtuleht maksumusega 0,45 eurot, seapõse liha 2 tk väärtusega 3,50 eurot. Samal ajal võttis U.Z parema käega klaastaarakonteine-rist 0,75-liitrist klaaspudeli. Vastuseks TVpalvele kilekoti tagastada tegi U.Z paremas käes oleva klaaspudeliga löögiliigutuse TVsuunas, tabades löögi tõrjumiseks tõstetud TVvasakut kätt. TVkordas oma palvet kilekotti tagastada, vastuseks millele tegi U.Z käes oleva klaaspudeliga veelkord löögiliigutuse TVsuunas, tabades löögi tõrjumiseks tõstetud TVvasakut kätt. Kui seejärel TVtahtis haarata U.Z’e käes olevat kilekotti enda kätte, tegi U.Z uuesti käes oleva pudeliga löö-giliigutuse TVsuunas, tabades viimast riivamisi vastu pead vasaku kõrva juures. Seejärel U.Z jooksis koos TVkilekotiga ära Risti tänava poole. Kirjeldatud kolme löögi tagajärjel tundis TVfüüsilist valu ning talle sai tekitatud tervisekahjustusi, nimelt vere-valum ja marrastus vasaku käe küünarvarre välimisel küljel. Seega U.Z, võttes vägivallaga võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toimepannud röövimise, pani toime röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav U.Z tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav U.Z ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et tunneb aastaid kannatanut ja tunnistajaid. Ööl vastu 05.02 AK ööbis tema pool ja hommikul koos sõitis viimase elu-kohta. Ta läks tuppa ja kapi peal olnud sülearvuti pani oma kasutuses olnud kotti. Kellelegi sel-lest ei maininud ja pantis sülearvuti XXXja sai selle eest 30 eurot. Vabatahtlikult läks politseisse. Käis ka pandimajas, kuid seal öeldi, et politsei võttis arvuti kaasa. Ust ta ei lõhkunud; samuti kinnitab ütlusi selles, et 02.04 ta viibis Säästumarketi juures koos Priidu nimelise mehega. Viimasel koos Toivo nimelise mehega oli kilekott, milles kaks tükki sinki. Mingil hetkel ta läks eemale ja tulnud tagasi, nägi seda kilekotti Toivo nimelise mehe juures oleva raudkonteineri konksu küljes. Priitu enam läheduses ei olnud ja Toivo käest küsis kilekotti tagasi. Toivo ütles, et Priit müüs selle temale ja omavahel tekkis sõnavahetus. Ta ägestus ja viskas selle kilekoti üle aia ning ise lahkus Liiva bussipeatuse poole. Toivot ta ei löönud ei käte ega jalgadega ning ei küsinud suitsu. Juhtunut nägi pealt ka üks talle tundmatu mees. Järgmisel päeval ta kohtus uuesti Toivoga ja viimane nõudis temalt kahju eest 7 eurot. Ta ütles, et viskas kilekoti üle aia aga Toivo ütles, et ta on vana mees ja ronima ei hakka. Ta ei teadnud, et Toivo tegi avalduse politseisse ja on nõus hüvitama tekitatud kahju. Kannatanu AK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.02 õhtul avastas korteriukse lõhutuna ja korterist varastatud sülearvuti hinnaga 640 eurot ja ukselõhku-misega tekitati kahju summas 100 eurot. Politsei poolt tagastati talle varastatud sülearvuti ja taot-leb kahju nõudmist summas 100 eurot. Kannatanu TV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 02.04 ta käis Säästumarketis ja ostis süüa ning muud. Pärast kauplusest väljumist läks koos Urmasega taaraautomaadi kõrval oleva klaastaara tünni juurde. Kilekoti koos kraamiga riputas tünni küljes oleva konksu otsa. Mõne aja pärast tuli nende juurde Erik, keda on varem paaril korral näinud. Küsis suitsu ja sente. Ta vastas eitavalt. Erik võttis konksu otsast tema kilekoti ja parema käega tünnist klaasist pudeli mahtuvusega 0,75 l. Ta lähenes Erikule ja nõudis kilekoti tagastamist. Ta tõstis vasaku käe kaitseks ja löök tabast vastu kätt. Ta nõudis uuesti koti tagastamist ja Eriku löök pudeliga tabas uuesti tema vasakut kätt. Uuesti püüdis kotti tagasi saada, kuid Eriku poolt pudeliga löök tabas vastu tema pead. Löökidest tundis füüsilist valu. Seejärel Erik koos tema kilekotiga jooksis Risti tn. poole. Ta helistas juhtunust politseisse. Tekitati talle kahju summas 5.84 eurot. Järgmisel päeval nägi Erikut sama Säästumarketi juures ja tuli tema juurde ning palus andestust ning nimetas ennast lolliks ja sel korral purjus olevaks. Äratundmiseks esitamiseks näidatud fotodelt tundis ära Eriku, kes hõivas tema kilekoti. Tunnistaja ERpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab pandimajas ja 05.02 U.Z pantis pandilepingu alusel notebooki koos laadimisseadme-ga. Tunnistaja VVpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta elab koos kannatanu õega. 05.02 tuli koju tema elukaaslane koos U.Z-i ja veel kahe tuttavaga. Köögis pruugiti alkoholi ja vahepeal käidi ka WC-s. U.Z oli tema pool umbes pool tundi. Kuna korter oli kütmata, sõideti koos U.Z-i poole XXX– . Kaasas oli 3 suurt pudelit õlut ja need joodi tühjaks. Seejärel koos U.Z-iga käis veel poes õlut ostmas. Maksis U.Z, öeldes, et sai emalt raha. Ööseks jäi koos elukaaslasega U.Z-i juurde ja järgmi-sel päeval sõitis koju ning kuulis elukaaslase õe korteris toimunud vargusest. Pandimaja on To-mingase elukoha lähedal ja mingil momendil poodi minnes U.Z tema kõrval ei olnud. Tunnistaja AKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02 ta ööbis U.Z-i elukohas. Järgmisel hommikul ta sõitis koos U.Z-i ja veel kahe tuttavaga enda koju. Umbes pool tundi hiljem kõik koos sõideti uuesti U.Z-i elukohta. Jõudnud Tomingase elukoha juurde, käis U.Z umbes 10 minutit kuskil aga jutu järgi käis poes. Ööseks jäi koos elukaaslase V U.Z-i juurde. Järgmise päeva õhtul sõitis koju ja õe käest kuu-lis sülearvuti vargusest. Tunnistaja UV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ütlused haa-kuvad kannatanu TV poolt antud ütlustega. Kohtuistungil U.Z tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi. Kohtueelsel uurimisel Süüdistatav U.Z tunnistab end süüdi sülearvuti varguses ja see on leidnud tõendamist eelkõige tema enda ütluste ning kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega, samuti pandilepingu ja kannatanu ütlustega sülearvuti tagastamise kohta. Samas U.Z end talle inkrimineeritud kuriteos TV vastu igati eitab. Kohtuistungil ta kinnitab kohtu-eelsel uurimisel antud ütlusi. U.Z on õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest, kuid kohus suhtub kriitiliselt tema poolt antud ütlustesse. Kannatanuna V enne ülekuula-mist hoiatati teadvalt vale ütluse andmise eest ja andis selle kohta ka allkirja. Samuti enne üle-kuulamist hoiatati vale ütluse andmise eest ka tunnistajat UV. Kohtul ei ole mingit kahtlust nii kannatanu kui ka tunnistaja poolt antud ütlustes ja need haakuvad toimepandud kuri-teo asjaoludega. Kuigi U.Z ei pea oma süütust tõendama, U.Z-i ütlustest nähtuvalt ta oli Säästumarketi juures koos kellegi Priiduga, kuid Voosalu ja V ütlustest ei nähtu kol-manda isiku kohalolekust. Süüdistatava süü mõlemas kuriteos on tõendamist leidnud peale U.Z-i, kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, sülearvuti pandilepinguga, kannatanu V suulise kuriteoteate protokolliga, kannatanule ja tunnistajale esitatud äratundmiseks esitamise protokolliga / t.l. 5 – 16, 21 – 24, 52, 53, 63 – 65, 69 – 71 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras kaheteistkümnel korral karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, temast olenemata asjaoludel kannatanule sülearvuti tagastamist, kannatanute ja süüdistatava omavahelisi suhteid, koos alkoholi tarvitamist, samuti kuritegude asjaolusid ja tekitatud tagajärgi, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada U.Z KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust Süüdi tunnistada U.Z KarS § 200 lg. 2 p. 4 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 ( kolm ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui U.Z kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 11.02.2011 a. s.o. 1 ( üks ) päev 3 Välja mõista U.Z-ilt sundraha 695.05 eurot riigieelarve tuludesse. 4 Välja mõista U.Z-ilt kaitsjatasu 134.23 eurot. 5 Välja mõista U.Z-ilt kohtukuludena koopiate tegemise eest 04.03 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 6 Välja mõista U.Z-ilt tsiviilhagi kannatanu AK kasuks summas 100 eurot ja kannatanu TV kasuks summas 05.84 eurot. Kannatanutel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole 7 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas olevad asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik