lg 2 p 4,7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja Ruslan Baimovi süüdistuses
lg 2 p 4,7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim D.A isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, emakeel- vene keel, töötu, xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 12.02.2009 Viru Maakohtu poolt
30.04.2009 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,5,7,8, § 209 lg 2 p 1,3, § 266 lg 2 p 1 järgi
MS § 238 lg 2,
Viru Maakohtu 01.02.2010 määrusega pöörati Viru Maakohtu 30.04.2009 ja 12.02.2009 kohtuotsusega mõistetud karistused täitmisele ning
lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 25 päeva vangistust; 3. 18.11.2010 Viru Maakohtu poolt
2 lg 2 p 4,7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi
MS § 238 lg 2,
lg 1, § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse arvestades vangistusega 1 aasta 6 kuud; karistus on ära kantud, vabanes 01.08.2011 4. 21.10.2011 Viru Maakohtu poolt
lg 1 järgi
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 18.11.2010 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus alates 01.02.2010 kuni 01.08.2011, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.09.
lg 2 p 4,7,8 järgi
25.04.2006 Viru Maakohtu poolt
08.01.2009 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 3 järgi
Karistus ei ole täidetud ega asendatud Tõkendit ei ole valitud. D.A kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Ruslan Baimovi kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1, 238, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 311, 313, 315 kohus O t s u s t a s: D.A süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. D.A süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada D.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3 (kolme) kuu võrra. Kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistust 1 aasta 6 kuud vangistus ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistuse osa 1 aasta 6 kuud liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada, valida D.A-le uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla selle kriminaalasja raames vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.11.2011 kuupäevast. või kinnipidamise RUSLAN BAIMOV süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. RUSLAN BAIMOV süüdi tunnistada
4 Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Ruslan Baimovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 (nelja) kuu võrra. Kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on rahaline karistus 900 krooni ehk 57,52 eurot, ning mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust ja rahaline karistus 57,52 eurot. Rahaline karistus 57,52 eurot viiakse täide iseseisvalt. Valida Ruslan Baimovi suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla selle kriminaalasja raames vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.11.2011 või kinnipidamise kuupäevast. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: Rxxx Jxxx tsiviilhagi summas 10219,70 krooni ehk 653,16 eurot rahuldada täielikult; D.A Nxxxa tsiviilhagi summas 2500 krooni ehk 159,78 eurot rahuldada täielikult; Jxxxi Sxxxi tsiviilhagi summas 5000 krooni ehk 319,56 eurot rahuldada täielikult; Nxxxi Lxxx tsiviilhagi summas 8950 krooni ehk 572,01 eurot rahuldada täielikult; Nxxxi Dxxxi tsiviilhagi summas 14525 krooni ehk 928,31 eurot rahuldada täielikult; xxx tsiviilhagi summas 18286,30 krooni ehk 1168,71 eurot rahuldada täielikult; Pxxx Nxxxi tsiviilhagi summas 4720 krooni ehk 301,60 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista D.A-lt tsiviilhagide katteks: - 653,16 eurot Rxxx Jxxx´i (elukoht xxx) kasuks; - 159,78 eurot D.A Nxxx (arveldusarve 10010299322016 SEB pank) kasuks; - 319,56 eurot Jexxx Sxxx (arveldusarve 1102004327 Swedbank) kasuks. 5 Välja mõista D.A-lt ja Ruslan Baimovilt solidaarselt tsiviilhagide katteks: - 572,01 eurot Nxxx Lxxxi (xxx) kasuks; - 928,31 eurot Nxxxi Dxx (xx) kasuks. Välja mõista Ruslan Baimovilt tsiviilhagide katteks: - 1168,71 eurot Rxxx xx OÜ (reg.kood 10820612 arveldusarve 221018758288 Swedbank) kasuks; - 301,60 eurot Sxxxi Nxxx (arveldusarve 1101802562 Swedbank) kasuks. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt D.A-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 191,75 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 159,79 eurot, käibemaks 31,96 eurot). Välja mõista D.A-lt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha. Menetluskulud: 194,81 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 191,75 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 27,94 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt Ruslan Baimovi osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 196,12 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 163,43 eurot, käibemaks 32,69 eurot). Välja mõista Ruslan Baimovilt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha. Menetluskulud: 134,22 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 196,12 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 12,34 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis 6 viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 30.11.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 16.12.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 03.01.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu D.A on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kuna ta mõisteti 30.04.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Maakohtu poolt süüdi
lg 2 p 4,5,7,8 järgi ajavahemikul 11.08.2005 kuni 24.03.2008 varguste toimepanemise eest. - ajavahemikus 07.09.2008 kella 20.00st kuni 08.09.2008 kella 07.30ni tungis xxx juures seisnud D.D.A va sõiduautost xxx ukse luku lõhkumise teel auto CD-mängija Sony koos kahe kõlariga maksumusega 4500 krooni (287,60€), auto dokumendid, juhiload D.A Pxxxi ja Axx Nxxva nimele, sõiduauto xxx dokumendid ja CD-plaadid väärtusega 500 krooni (31,96€). Kogukahju summas 5000 krooni (319,56€). - 02.01.2009 varastas D.A Kxxxa korterist aadressil xxx, lukustamata uksest sisenemise teel Rxxx Jxxl`ile kuuluva mobiiltelefoni xxx maksumusega 2500 krooni (159,78€) ning kasutas sellelt erinevaid kõneteenuseid kogusummas 7719,70 krooni (493,38€). - ööl vastu 24.06.2009 tungis koos Ruslan Baimov`iga seina lõhkumise teel xxx Metallist asuvasse Nxxx xx kuuluvasse garaažiboksi nr. 51 ja varastas sealt xxx mootori plokikaane väärtusega 4000 krooni (255,65€), roostevaba 170-liitrise mahuti maksumusega 2000 krooni (127,82€), mutrivõtmete 6-12 komplekti maksumusega 850 krooni (54,32€), gaasilõikuri reduktori ja kaks lõiketera maksumusega 600 krooni (38,35€), isetehtud käipingi maksumusega 7 1000 krooni (63,91€) ning gaasikeevitusaparaadi väärtusega 1000 krooni (63,91 €). Vargusega tekitatud kahju kogusummas 9450 krooni, s.o 603,97€. - ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni 02.07.2009 kella 08.30ni tungis ukseluku lõhkumise teel koos Ruslan Baimov`xxx külas asuvasse xxxile kuuluvasse majja ja kõrvalhoonetesse, kust varastas bensiinisae Partner maksumusega 2700 krooni (172,56€), auto käivitamiseks mõeldud transformaatori 3 KTV maksumusega 2000 krooni 127,82€), lukksepa tööriistu väärtuses 3000 krooni (191,73€). Tõmbas majas maha elektrijuhtmestiku ja varastas ca 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi koguväärtuses 3000 krooni (191,73€) ning 25 meetrise pikendusjuhtme poolil maksumusega 350 krooni (22,37€). Lisaks lõikas ära kõikide elektriseadmete juhtmed, võttis maha kõik majas olnud segistid ja pani valmis äraviimiseks. Varastatud asju kogusummas 11050 krooni, s.o 706,22 eurot. Seega D.A , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see on toime pand grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime
Lisaks süüdistatakse D.A selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, kuna 30.04.2009 mõisteti ta Viru Maakohtu KohtlaJärve kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi süüdi, -19.06.2009 kella 20.45 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel xxx asuvasse Jxxxi xxx kuuluvasse majja. - ajavahemikus 04.05.2009 kella 19.00 kuni 07.05.2009 kella 19.00ni tungis koos Rxxx xxxiga xxx asuvasse Pxxt Sxxx`ile kuuluvasse garaaži. Seega D.A isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, pani toime
Rxxx Bxx on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kuna Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 25.04.2006 otsusega mõisteti ta süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 jaärgi ja karistati 5 kuulise vangistusega 18-kuulise katseajaga: - ajavahemikus maikuu lõpust 2009 kuni 09.06.2009 sisenes lukustamata ukse kaudu xxx2 asuvasse xxx kuuluvasse korterisse ja varastas sealt elektriboileri maksumusega 1245,75 krooni (79,62€). - ööl vastu 21.12.2009 murdis aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxx asuvasse Pxxx Nxxxkuuluvasse majja ja sauna ning ukse lõhkumise teel garaaži ja varastas sealt rauast kelgu, 5m pikendusjuhtme, 15-liitrise pudeli koduveiniga ja pliidi kulbiraua, mille koguväärtuse hindas kannatanu 1000 kroonile (63,91€), lisaks veepumba Rutšejek maksumusega 700 krooni (44,74€), 2 rohelise riidega aiatooli maksumusega 400 krooni (25,56€), 12 karpi 8 lihakonserve maksumusega 120 krooni (7,67€) ja lillelise kattevaiba maksumusega 200 krooni (12,78€). Varastatud asjade koguväärtus 2420 krooni, s.o 154,67 eurot. - ööl vastu 24.06.2009 tungis koos D.A-ga seina lõhkumise teel xxx Metallist asuvasse Nikolai Levitski`le kuuluvasse garaažiboksi nr. 51 ja võttis sealt BMW mootori plokikaane väärtusega 4000 krooni (255,65€), roostevaba 170-liitrise mahuti maksumusega 2000 krooni (127,82€), mutrivõtmete 6-12 komplekti maksumusega 850 krooni (54,32€), gaasilõikuri reduktori ja kaks lõiketera maksumusega 600 krooni (38,35€), isetehtud käipingi maksumusega 1000 krooni (63,91€) ning gaasikeevitusaparaadi väärtusega 1000 krooni (63,91 €). Vargusega tekitatud kahju kogusummas 9450 krooni, s.o 603,97€. - tungis ukseluku lõhkumise teel ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni 02.07.2009 kella 08.30 ni koos D.A-ga xxx külas asuvasse Nxxxi Dxx`ile kuuluvasse majja ja kõrvalhoonetesse, kust varastas bensiinisae Partner maksumusega 2700 krooni (172,56€), auto käivitamiseks mõeldud transformaatori 3 KTV maksumusega 2000 krooni (127,82€), lukksepa tööriistu väärtuses 3000 krooni (191,73€). Tõmbas majas maha elektrijuhtmestiku ja varastas ca 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi koguväärtuses 3000 krooni (191,73€) ning 25 meetrise pikendusjuhtme poolil maksumusega 350 krooni (22,37€). Lisaks lõikas ära kõikide elektriseadmete juhtmed, võttis maha kõik majas olnud segistid ja pani valmis äraviimiseks. Varastati asju kogusummas 11050 krooni, s.o 706,22 eurot. - 15.10.2009 kella 03.00 paiku läks ta koos Oxxx Kxxx`i ja Sxx xxx, Ida-xxx asuvate xxx kuuluvate garaažide territooriumile, kus surus lahti tanklakonteineri rippluku ja võttis sealt elektrikaablit väärtusega 1000 krooni (63,91€), lisaks võttis garaažide ette pargitud ekskavaatori küljest 2 töötuld a´ 500 krooni, s.o. koguväärtusega 1000 krooni (63,91€) ja 2 akut koguväärtusega 5000 krooni (319,56€). Varastatud asjade koguväärtus 7000 krooni, s.o 447,38 eurot. Seega Ruslan Baimov, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime
Lisaks süüdistatakse Ruslan Baimov`it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, kuna 08.01.2009 mõisteti ta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt süüdi
lg 2 p 3 järgi, ajavahemikus 04.05.2009 kella 19.00 kuni 07.05.2009 kella 19.00ni tungis koos D.A-ga xxx asuvasse Pxxx xxxile kuuluvasse garaaži ja võttis sealt kaasa ca 6 kg kraane ning 2 elektripirni. Seega Ruslan Baimov, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt 9 ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, pani toime
II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohtuistungil avaldas prokurör kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. Lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal (RKKKo 3-1-1-91-07 p 7). Kohtuistungil avaldas süüdistatav D.A, et ta tunnistab ennast talle esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. D.A kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Ruslan Baimov, et ta tunnistab ennast talle esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Ruslan Baimov kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud.
lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Peale süüdistatavate omaksvõtu on nende osavõtt süüdistuses näidatud kuritegudes kinnitatud järgmiste tõenditega. Süüdistatav D.A 02.01.2009 mobiiltelefoni varguse episood. Kannatanu Rxxx Jüxxxl`i ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 4), millest nähtub et kannatanu sai 12.01.2009 telefoniarve summale 7719, 70 krooni. Telefoninumbrit 5141573 kasutas kannatanu ema, kes selgitas et temalt varastati telefon Nokia 6300 umbes 10 päeva tagasi kahe isiku poolt ja üks neist elab korteris 51. Kannatanu ema avastas varguse peale isikute lahkumist. Telefon kuulus kannatanule. Süüdistatava D.A kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl. 14), mille kohaselt võttis Võidu 8-50 korterist voodil oleva telefoni ja väljus sellega. Rääkis telefoni vargusest Rxxx Vxxx, kes elab 51 korteris ja viis telefoni hiljem pandimajja. 10 Kriminaalasjamaterjalide juures oleva arve ja kõnede eristuse (I kd , tl. 5-9) kohaselt on alates 01.01.2009- 16.01.2009 kasutatud kõneteenuseid kogusummas 493,38 €. Nimetatud tõenditega on tõendatud et D.A varastas 02.01.2009 AxxxKxxxa korterist aadressil xxx, lukustamata uksest sisenemise teel Rein Jürgenthal`ile kuuluva mobiiltelefoni xxx maksumusega 159, 78 € ja kasutas sellelt erinevaid kõneteenuseid kogusummas 493,38 €. Sõiduautost VW Passat reg.nr 205 TFD varguse episood. Kannatanu D.D.Aa ülekuulamise protokollist (III kd, tl. 7, 8) nähtub, et kannatanule kuuluvasse autosse, mis oli pargitud xxx maja juures murti sisse ajavahemikus 07.09.2008 kella 20.00st kuni 08.09.2008 kella 07.30ni. Varastatud oli automakk Sony, 2 kõlarit, dokumendid ja umbes 10 CD plaati. Õhtul tuli kannatanu juurde D.A ja pakkus dokumentide tagastamist 700 krooni eest. Vastastamisprotokolli (III kd, tl. 31-37) kohaselt pani D.A sõiduautost xxx varastatud asjad politsei poolt kinni peetud sõiduauto BMW pagasiruumi. Käis AxxxNxxx juures pakkumas dokumentide tagastamist 700 krooni eest. D.A kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl. 42), mille kohaselt läks varguse eesmärgil xxx ette pargitud sõiduauto xxnr xxx juurde, lõhkus kangiga juhipoolse ukseklaasi, avas ukseluku ja võttis autost CDmängija Sony koos kahe kõlariga (287, 60 €), 5 CD plaati (31, 96 €) ja dokumendid. Vajas väga raha. Asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd, tl. 45-47), mille kohaselt on vaadeldavateks asitõenditeks hall CD makk Sony esipaneelita, kõlarid ja autojuhiload D.A Pxxx ja D.A Nxxx nimele, sõiduauto xxx.nr xxx registreerimistunnistus ja kindlustuspoliisid. Nimetatud kannatanule kuulunud esemed on talle tagastatud 17.10.2008 (III kd, tl. 48, 49). Nimetatud tõenditega on tõendatud et D.A varastas 08.09.2008 õhtul kella 19.00 ajal xxx 7 maja juures pargitud AxxxNxxxa sõiduautost VW xxx sissetungimisega auto CD-mängija Sony, kaks kõlarit (287,60 €), auto dokumendid, juhiload D.A Pxxx ja Axx Nxxxa nimele, sõiduauto Mazdxxx xxx dokumendid ja CD-plaadid (31,96 €). Sissetungimisena
lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (III kd, tl. 118, 119) on süüdistatavat D.A varem kolmel korral karistatud varguste eest (viimane kord 18.11.2010), siis on täidetud
lg 2 p -s 11 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
lg 2 p 9 koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (III kd, tl. 113-119) on süüdistatavat D.A varem kolmel korral karistatud varguste eest, ning väärteokorras neljal korral varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu (
Seega on täidetud
lg 2 p-s 9 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o süstemaatiline vargus.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda. xxx episood. Kannatanu Jxxxni Sxxxülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 16, 17), millest nähtub, et 19.06.2009 teatas naaber kannatanule et tema majja on sisse tungitud. Avastas et purustatud on kahe pakettakna klaasid ja ühe raam on katki murtud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd, tl. 23), mille kohaselt on sündmuskohaks xxx. Sissetungimine on toime pandud esimese korruse klaaspaketi lõhkumise teel. Välisuksest paremal asuva akna klaas on kahjustatud. Tunnistaja Vxxx Lxxxa ütlustega (I kd, tl 19), mille kohaselt nägi xxx maja juures kuidas isik ronis läbi akna majja. Tõstis kisa, isik ronis välja ja istus teda ootava mopeedi peale ja isikud sõitsid minema. Teavitas juhtunust maja omanikku ja politseid, kes pidas isikud kinni. Tundis noormehed ära. 12 Tunnistaja D.A Rxxxütlustega (I kd, tl. 29), mille kohaselt sõitis 19.06.2009 mopeediga xxx D.A kaupluse juurde. Tagasi sõites hüppas xxx maja juures D.A mopeedi pagasiraamile. D.A kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl. 26), mille kohaselt oli tal ripplagesid vaja. Kontrollis enne, et majas toimus remont. Otsustas sisse tungida, lõhkus akna. Kuulis tänavalt naisterahva häält ja jooksis majast eemale. Teel nägi mopeediga sõitvat tuttavat. Hüppas tagaistmele. Akna lõhkus, kuid majja ei tunginud, sest segas majast mööduv naine. Nimetatud tõenditega on tõendatud et D.A tungis 19.06.2009 kella 20.45 paiku aknaklaasi lõhkumise teel xxx asuvasse Jxxxi xxxle kuuluvasse majja. Võõrasse hoonesse sisenemise ebaseaduslikkus tuleneb valdaja puuduvast nõusolekust. Süüdistatava ütlused et ta majja ei tunginud, on ümber lükatud tunnistaja Vxxx Lxxx ütlustega (I kd, tl 19) kes nägi, et süüdistatav ronis läbi lõhutud akna majja ja hiljem majast välja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (III kd, tl. 119) on süüdistatavat D.A eelnevalt karistatud
lg 2 p 1 järgi, seega on tegemist võõrasse hoonesse teistkordse ebaseadusliku tungimisega (
lg 2 p 1).
lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Süüdistatav Ruslan Baimov xxx2 episood Ruslan Baimovi kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl. 112), mille kohaselt pani varguse korterist 2 toime. Teadis et korteris oli varem aknaklaas sisse löödud ja seal ei ela keegi. Uks ei olnud lukustatud, sisenes korterisse ja otsustas võtta elektriboileri. Käis eelnevalt tellitavat võtit toomas, võttis boileri ja viis koju. Annab boileri vabatahtlikult välja. Kannatanu ülekuulamise protokolliga (II kd, tl. 115, 116), mille kohaselt tundis ära politseis näidatud elektriboileri, mis oli üles pandud xxx-le kuuluvasse korterisse xxx Asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl. 113), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks valget värvi 60 l elektriboiler Mister. Elektriboiler on tagastatud kannatanule (II kd, tl. 114). 13 Nimetatud tõenditega on tõendatud et ajavahemikus maikuu lõpust 2009 kuni 09.06.2009 sisenes lukustamata ukse kaudu xxx xxx xxx kuuluvasse korterisse ja varastas sealt elektriboileri maksumusega 79, 62 €. xxx episood Kannatanu PxxxNxxxülekuulamise protokollidega (II kd, tl. 103, 113), mille kohaselt läks 21.12.2009 kell 10.00 oma majja xxx. Võrkaeb oli puruks lõigatud, majal aken eest võetud, lõhutud sauna aken ja garaaži uks. Garaažist oli kadunud metallist kelk, saunast 5m pikendusjuhe, majast 15-liitrine pudel koduveini, pliidi kulbiraud, veepump Rutšejek, 2 aiatooli, 12 karpi lihakonserve ja lilleline kattevaip. Ruslan Baimovi kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl. 118), mille kohaselt kuriteo pani toime koos Jxxxi Mxxx ja Rxxx Sxxxa. Teadis et selles rajoonis on majad kus talvel ei elata. 21.12.2009 kella 22.00 paiku xxx maja juurde, Zxxx võttis akna eest ja koos lõhkusid garaažiuks lauad, võtsid kelgu, veini ja veepumba. Asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl. 119), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 29 cm veepump. Veepump on kannatanule tagastatud (II kd, tl. 120.) Rxxx Sxxxütlustega (II kd, tl. 125), mille kohaselt viibis varguse ajal Ruslan Baimovi korteris, kuhu tulid Ruslan Baimov ja Jxx Mxxxv suurte kottidega, kus olid ka lihakonservid. Kust asjad pärinevad ei öeldud. Nimetatud tõenditega on tõendatud et ööl vastu 21.12.2009 murdis Ruslan Baimov aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxx asuvasse Pxxx Nxxx kuuluvasse majja ja sauna ning ukse lõhkumise teel garaaži ja varastas sealt rauast kelgu, 5m pikendusjuhtme, 15-liitrise pudeli koduveiniga ja pliidi kulbiraua (koguväärtus 63, 91 €), veepumba Rutšejek, 2 aiatooli maksumusega (25, 56 €), 12 karpi lihakonserve (7, 67 €) ja vaiba (12, 78 €). xxx episood Kannatanu Ixxxk Stxxx ülekuulamise protokollidega (II kd, tl. 2, 36), mille kohaselt teatati 15.10.2009 kell 03.00 telefoni teel, et keegi liigub kannatanu territooriumil. Kohale jõudes märkas et ekskavaatori paagist läks kanistrisse voolik. Territooriumilt sõitis ära tundmatu sõiduk. Sõiduk peatus, kuid sõidukis kedagi polnud. Saabus politsei. Sõiduki pakiruumis oli kannatanu elektrikaabel. Teistkordselt territooriumil viibides avastas et tanklakonteineri lukud on katki ja puudub elektrikaabel. Ekskavaatoril puudus 2 akut ja 2 töötuld.Töötuled on kannatanule tagastatud. 14 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tl. 6), mille kohaselt on sündmuskohaks minitankla aadressil Lembitu 46. Tanklasse sissetungmine on toimunud rippluku lõhkumise teel. Kahjustatud on pump. 500 m kaugusel seisva auto, reg. märgiga 657 MGJ pagasiruumis on tanklast varastatud elektrikaabel. Tankla kõrval asuvast ekskavaatorist on püütud varastada kütust. Tunnistaja D.A Pxxx ütluste (II kd, tl. 12) kohaselt oli oma autoga xxxx xxx, Ruslan Baimovi juures garaažis. Jäi magama ja ärgates avastas et autot ei ole. Teised midagi selgitada ei osanud ja ütlesid et käisid linnas. Auto leidis järgmisel päeval xxx tasulisest parklast. Ruslan Baimovi ütluste (II kd, tl. 25) kohaselt sõitsid 2009 oktoobris xxx diislit varastama. See ei õnnestunud. OxxKxxxv võttis ekskavaatorilt 2 akut ja töölambid, mille viisid viimase koju. Oxxx Kxx ja Sxxxi Txxxai surusid lahti tanklakonteineri luku ja võtsid kaablit. Nad avastati ja jooksid minema. SxxxTšxxxi sõitis autoga, aga kütus sai otsa. Kaabel ja lambid jäid tema autosse. Sxxx Tšxxütluste (II kd, tl. 47) kohaselt käisid Baimov ja Kxxx ekskavaatori juures ja panid midagi auto pagasiruumi. Nimetatud tõenditega on tõendatud et Ruslan Baimov koos Oxxx Kxxxi ja Sxx Txxx läksid 15.10.2009 kella 03.00 paiku xxx asuvate OÜ-le Fonda Invest kuuluvate garaažide territooriumile, surusid lahti tanklakonteineri rippluku ja võtsid sealt elektrikaablit (63, 91 €), garaažide ette pargitud ekskavaatori küljest 2 töötuld (63, 91 €) ja 2 akut (319, 56 €). Sissetungimisena
lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (II kd, tl. 154-157) on süüdistatavat Ruslan Baimovit varem kuuel korral karistatud varguste eest, siis on täidetud
lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Täidetud on ka
Ülatoodu alusel on Ruslan Baimovi teod kolmes ülaltoodud episoodis, kokku kolm vargust, õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 7 ja 8 alusel, kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt. Süüdistatavad D.A ja Ruslan Baimov xxx episood 15 Kannatanu Nxxx Lxxx ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 45, 62), mille kohaselt teatasid tuttavad 24.06.2009 et kannatanu garaaži nr. 51 on sisse murtud. Seina oli auk lõhutud, uksed olid pärani ja ripplukk oli kadunud. Garaažist oli kadunud xxx mootori plokikaas, roostevaba 170-liitrine mahuti, mutrivõtmete komplekt, gaasilõikuri reduktor ja 2 lõiketera, isetehtud käipink ja gaasikeevitusaparaat. Ruslan Baimovi ütluste (I kd, tl. 50, 136) kohaselt sai ööl vastu 24.06.2009 kokku D.A-ga ja otsustasid minna garaažide juurde ja otsida metalli. Kaasas oli kang. Lõhkusid seina augu ja ronisid kahekesi garaaži. Mäletab kohvrit gaasilõikuriga. Peitsid asjad põõsastesse ja läksid käru järgi. Tagasi tulles asju ei leidnud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodega (I kd, tl. 42, 43), millest nähtub garaažiboksi nr. 51 lõhutud sein. D.A ütluste (I kd, tl. 50) kohaselt ta vargust Nikolai Levitski garaažist toime pannud ei ole. Läbiotsimisprotokolli (I kd, tl. 57) kohaselt leiti Vladimir Leontjevi garaažist gaasikeevitusaparaat (I kd, tl. 59), mille kannatanu ära tundis ja mis talle tagastati (I kd, tl. 60). Nimetatud tõenditega on tõendatud et ööl vastu 24.06.2009 tungisid Ruslan Baimov ja D.A seina lõhkumise teel xxx tänaval garaažiühistu Metallist asuvasse Nxxxi Lxxxkuuluvasse garaažiboksi nr. 51 ja varastasid sealt BMW mootori plokikaane (255, 65 €), roostevaba 170-liitrise mahuti (127, 82 €), mutrivõtmete komplekti (54,32 €), gaasilõikuri reduktori ja kaks lõiketera (38, 35 €), isetehtud käipingi (63, 91 €) ning gaasikeevitusaparaadi (63, 91 €). Süüdistatava D.A ütlused et ta kuritegu ei sooritanud, on ümber lükatud süüdistatava Ruslan Baimovi ütlustega, mis on kohtu arvates usaldusväärsed. Kohus arvestab seda, et kohtuistungil avaldas D.A , et tunnistab end süüdi täielikult, ei vaielnud ühegi episoodi vastu. xxx episood Kannatanu Nxxxi Dxxxi ülekuulamiste protokollidega (I kd, tl. 76, 86), mille kohaselt on majast ja kõrvalhoonetest ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni 02.07.2009 kella 08.30 varastatud ukselukkude lõhkumise teel bensiinisaag Partner P3BXT, auto käivitustransformaator 3 KTV, lukksepa tööriistad, 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi ning 25 meetrine pikendusjuhe poolil. 16 Ruslan Baimovi ütluste (I kd, tl. 79) kohaselt pani kuriteo toime koos D.A . Püüdsid 02.07.2009 xxx kala. Läksid maja juurde. D.A ütles et läheb vaatab bensiini. Mõne aja pärast tuli käruga tagasi, mis oli esemeid täis. Nägid lähenevat autot ja jooksid ära. D.A ütluste (I kd, tl. 82) kohaselt otsustasid koos majja sisse tungida, et vaadata mida saab võtta, selleks et pärast maha müüa. Püüdsid akent avada ja klaas purunes. Tirisid majas juhtmestiku maha. Leidsid garaaži võtmed, sisenesid sinna ja korjasid asju käru peale. Võtsid tööriistad, bensiinisae, kaablid, pikenduse, jaotuskarbid, lülitid, pistikupesad ja lõikasid ära elektriseadmete juhtmed. Saunast võtsid maha segisti ja dušši. Ruslan nägi maja omaniku autot ja teatas sellest. Jooksid ära. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd, tl. 71) kohaselt on ühekordse elumaja vasakpoolsel äärmisel aknal ja sissepääsu juures asuval aknal lõhutud klaas. Kuuri uksed on avatud ja see kõik laiali loobitud. Ustel on sissemurdmise jäljed. Ripplukk on maas. Nimetatud tõenditega on tõendatud et ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni 02.07.2009 kella 08.30 tungisid süüdistatavad ukseluku lõhkumise teel Maidla külas asuvasse Nxxx Dxxx kuuluvasse majja ja kõrvalhoonetesse, kust varastasid bensiinisae Partner (172,56 €), auto käivitustransformaatori 3 KTV (127,82 €), lukksepa tööriistu (191,73 €). Tõmbasid maja seintelt maha elektrijuhtmestiku ja varastasid 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi (191,73 €) ning 25 meetrise pikendusjuhtme (22,37 €). Lisaks lõikasid ära kõikide elektriseadmete juhtmed, võtsid maha segistid ja panid valmis äraviimiseks. Varaline kahju kogusummas 706, 22 €. Ülatoodu alusel on D.A ja Ruslan Baimovi teod kahes ülaltoodud episoodis õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 7 ja 8 alusel, kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt.
lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda ja grupi poolt. xxx episood Kannatanu Pxxx Sxxx ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 129), mille kohaselt on xxx omanik. Ruslan Baimovi ütluste (II kd, tl. 79) kohaselt tegi D.A ettepaneku minna Lepa teel olevasse majja ja võtta keevitusaparaat. Maja oli piiratud taraga, 17 sisenesid väravast territooriumile. D.A tegi garaažiukse lahti ja sisenesid garaaži, kuid keevitusaparaati ei leidnud. D.A ütluste (I kd, tl. 129) kohaselt sisenesid xxx maja territooriumile ja otsustas garaažist võtta keevitusaparaadi, kuna teadis et see peab seal olema. Rääkis sellest Baimovile. Garaaživäravad ei olnud lukustatud ja olid juhtmega kinni. Sisenesid garaaži, kuid keevitusaparaati ei leidnud. Nimetatud tõenditega on tõendatud et ajavahemikus 04.05.2009 kella 19.00 kuni 07.05.2009 kella 19.00 tungisid D.A ja Ruslan Baimov Kiviõlixxxsxxx asuvasse Pxxx xxxile kuuluvasse garaaži. Valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale on kuriteona karistatav omavolilise sissetungina (
). Omavoliline sissetung isikute grupi poolt on karistatav
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (III kd, tl. 119) on süüdistatavat D.A eelnevalt karistatud
142)
lg 2 p 3 järgi, seega on tegemist võõrasse hoonesse teistkordse ebaseadusliku tungimisega (
Täidetud on ka
lg 2 p-s 3 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus grupi poolt, sest süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult. Süüdistatavate D.A ja Ruslan Baimovi tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
lg 2 p 4,7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks korduvate varguste toimepanemise ehk võõraste vallasasjade äravõtmise selles omastamise eesmärgil.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistataval oli väga vaja raha. Varguste ajendiks oli asjaolu et saada esemeid mida hiljem realiseerida. Süüdistatav viis hõivatud võõra vara ära kavatsedes saada müügi ja pantimise teel raha. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et Ruslan Baimov pani talle
lg 2 p 4, 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks korduvate varguste toimepanemise ehk võõraste vallasasjade äravõtmise selles omastamise eesmärgil.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime 18 kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav oli kahes episoodis eelnevalt teadlik, et ruumides kust ta vargused toime panna kavatses keegi ei ela ning süüdistatav varustas enda eelnevalt ka vajalike vahenditega (tellitav võti, kang). Ühes episoodis (xxx, xxx) oli Ruslan Baimovi eesmärgiks varastada kütust. Varguste ajendiks oli asjaolu et saada esemeid mida hiljem realiseerida. Süüdistatav viis hõivatud võõra vara ära, kavatsedes saada müügi teel raha. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et D.A ja Ruslan Baimov panid
lg 2 p 1 ja 3 järgi ettenähtud kuriteod toime otsese tahtlusega, sest mõlemad olid teadlikud et teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu, tungivad võõrastesse ruumidesse ja sõidukisse ning soovisid seda.
lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kavatsusele võõrasse ruumi sisse tungida viitab asjaolu, et süüdistatavad otsustasid eelnevalt garaažist saada keevitusaparaadi, mis nende teadmist mööda pidi seal olema (Kiviõli, Lepa tee 33 episood). D.A otsustas majja sisse tungida eesmärgil saada ripplagesid, st. omastada võõrast vara, veendudes eelnevalt et sissetungitavas majas tehti remonti (Püssi, Vilde 9 maja episood). III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.A ja Ruslan Baimov on oma tegusid kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (
Ruslan Baimovi puhul arvestab kohus kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku hüvitamist, varastatud eseme (elektriboiler) vabatahtlikku väljaandmist (II kd, tl. 112) (
D.A suhtes
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsjad on kohtuistungil palunud süüdistatavad tingimisi karistuse kandmisest vabastada, leides, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. 19
Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-1-1-10-09 p 30.2) Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06 p 15.1). D.A pani toime 4 varguseepisoodi, tekitades oma tegudega kahju 2100 eurot, lisaks 2 episoodi võõra ruumi sissetungimist, üks vargus on toime pandud grupis R. Baimoviga. Ühes episoodis on kahjus osaliselt hüvitatud varastatud gaasilõikuri tagastamisega. D.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral ja väärteokorras 37 korral, sh. varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu. Süüdistatavale on määratud arest 7 korral ja kohaldatud 2-l korral tingimisi vangistusest vabastamist. Kohuas leiab, et A. peusile rahalise karistuse mõistmine poleks põhjendatud. Rahalise karistuse puhul on üheks kohaldamise eelduseks selle karistuse reaalne täideviimine. D.A ei oma pika ajal jooksul töökohta, seega piisavat ja püsivat sissetulekut. Suurem osa väärteruge toimepanemise eest määratud rahatrahvidest on tasumata. Isikul on kohtuo6sustest tulenevad muud rahalised kohustused, samuti peab ta hakkama hüvitama kuritegudega tekitatud kahjud. Selles valguses ei ole rahalise karistuse mõistmine karistuse eesmärkide saavutamise põhimõttega kooskõlas. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga et reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud ja leiab, et D.A-le tuleb määrata reaalne vangistus, karistusest vabastamine ei ole põhjendatud. D.A ei tööta, on varem kriminaalkorras korduvalt, 4 korral, karistatud, mis on iseloomustavaks asjaoluks.tema suhtes on varem kahel korral olnud kohaldatud karistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine, mis ei toonud positiivset tulemust, karistused on täitmisele pööratud. Sellegipoolest ei ole järjekordne karistusest vabastamine millegagi põhjendatud. D.A näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et D.A suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo arvu (6 kuriteoepisoodi), sellega tekitatud kahju ja asjaolu, et D.A on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et D.A ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse 20 eripreventsiooni tähenduses. Samuti on iseloomustavaks asjaoluks väärtegude rohkus, mis on toime pandud järjepidevalt sh. ka määratud katseaegadel. D.A suhtes on korduvalt kohaldatud ka aresti. Kohtule näitab see üheselt, et D.A ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kohus arvestab karistuse määra valimisel, et kuriteod olid toime pandud ajavahemikus september 2008 kuni juuli 2009, ehk viimasest kuriteost on möödunud rohkem kui 2 aastat. Samas kohus märgib, et menetlemise mõistlik tähtaeg ei ole ületatud sellises määras, et isik tulek õigels mõista või talle mõistetavat karistust oluliselt vähendada. D.A-le mõistab kohus
lg 2 alusel karistusena vangistue 9 kuud,
Kuritegude kogumi eest
kohaldamisega tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkakristuseks 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vähendada karistust ühe kolmandikku võrra ja mõista liitkakrituseks 6 kuud vangistust. Kuna kõik varasemad kohtuotsustega mõistetud karistused on arvestatud ja liidetud Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega ja lõplikuks karistuseks on mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust, mis on käeoslevaks ajaks ka täielikult ära kantud, tuleb
lg 1 alusel noodustada liitkaristust, sest käesolevas kriminaalasja esemeks olevad kuriteod on toime pandud enne 21.10.2011 kohtuotsuse tegemist. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistust tuleb suurendada ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest tuleb maha arvata ärakantud karistuse osa, mis on 1 aasta 6 kuud. Seega kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. Ruslan Baimov pani toime 5 varguseepisoodi ja 1 episood võõra ruumi sissetungimine. Üks varguseepisood on toime oandud grupis koos D.A-ga. Oma tegudega tekitas ta kahju üle 3000 eurot. Kahju on osaliselt hüvitatud varastatud gaasilõikuri ja boileri tagastamisega. Ruslan Baimovit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Kahel korral on kohaldatud tingimisi vangistusest vabastamist ja 5 korral määratud vangistus, ühel korral karistati rahalise karistusega, mille täitmisele ei ole isik isegi asunud. R. Baimovi suhtes ei ole rahalise karistuse mõistmine enam põhjendatud. Esiteks, ta oli juba ühel korral kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, kuid peale seda jätkas kuritegude toimepanemist ega asunud kartistust täitma. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isikul oleks piisav ja stabiilne sissetulek, mille tõttu osutuks rahalise karistuse toitmine reaalseks. Isik on karistatud väärteokorras rahatrahvidega kolmel korral4 korral, üks rahatrahv on tasutud. Isiku käitumisest nähtub, et rahalist laadi karistus ei ole talle piisavaks meetmeks, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus ei nõustu Ruslan Baimovi kaitsja seisukohaga et vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud ja leiab, et Ruslan Baimovile tuleb 21 määrata reaalne vangistus, karistuses vabastamine ei ole põhjendatud. Isik oli varem karistusest vabastatud käitumiskontrollile allutamisega, kuid jätkas kuritegude toimepanemist, järgmisena karistati ta rahalise karistusega, ka see takistanud isikul uute süütegude toimepanemist. See näitab, et R. Baimovi suhtes ei ole karistusest vabastamine meetmeks, mis oleks karistuse eesmärkide saavutamise põhimõttega kooskõlas. Käitumiskontroll ei täida oma eesmärki, et isik hoiduks süütegude toimepanemisest. Ruslan Baimovi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Ruslan Baimovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Ruslan Baimov on varem korduvalt karistatud, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Ruslan Baimov ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtule näitab see üheselt, et Ruslan Baimov ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. R. Baimovile mõistab kohus
õ 199 lg 2 alusel vangistuse 1 aasta,
Kuritegude kogumi eest tuleb
kohaldamisega mõiste liitkaristus, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ja mõista 1 aasta vangistust. Kuna käesolevas kriminaalasjas esemeks olevad kuriteoepisoodid on toime pandud Viru Maakohtu 08.01.2009 kohtuotsusega mõistatud karistuse täitmissdaadiumi kestel ja karistus, rahaline karistus ei ole täidetud, tuleb
lg 2 kohakdamisega mõista liitkaristus 1 aasta vangistust ja rahaline karistus 57,52 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt. Kaitsja väide et Ruslan Baimov töötas 3 kuud enne kohtuistungi toimumist ja et viimane elab koos elukaaslasega, kellel on kolme aastane laps, ei anna põhjust vabastada isik karistuse kandmisest käitumiskontrollile allutamisega. Kaitsjale ja süüdistatavale selgitatakse, et tingimisi vangistus ei ole eraldi liiki karistus, karistuse liigiks on vangistus. Isikut on võimalik karistuse kandmisest vabastada kui kohtul on piisavalt andmeid teha prognooso, et isiku vangistamine ei ole otstarbekas ja isik ei hakks uusi kuritegusid toime panema. R. Baimovi suhtes sellest veendumust kohtule ei tekkinud.. Ruslan Baimovi puhul on tegemist järjekindlalt õiguskorda rikkuva isikuga, kellele eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Ruslan Baimov sooritab kuritegusid endiselt. Korduvalt on talle mõistetud vabadust piiravad karistused ja teda on tingimisi vangistusest vabastatud, kuid õiguskuulekamaks isik muutunud ei ole. Vangistus on kohtu arvates Ruslan Baimovi suhtes ainuke tõhusa mõjuga karistus. Pealegi ainuüksi viide 22 tööülesannete täitmisele ja kooselule elukaaslasega kellel on laps, ei anna iseenesest alus kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. Lapse huvid on kaitstud, kuna lapse eest kannab hoolt lapse ema. Selliseks põhjuseks ei ole ka kaitsja viidatud tööpuudus. D.A ja Ruslan Baimovi puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks nende puhul ebaotstarbekas meede.
lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani ja
D.A-le ja Ruslan Baimovile mõistetud karistused on võimaliku karistuse miinimummäära lähedal, keskmisest määrast oluliselt väiksemad.. IV Tsiviilhagid KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Antud kriminaalasjas on tekitatud kannatanutele varaline kahju. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09). Kuna süüdistatavad on kõik tsiviilhagid õigeks võtnud, siis tuleb hagid rahuldada täies ulatuses, tuues välja ainult õigusliku põhjenduse. Hagid on tõendatud kriminaalasja tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5. V Menetluskulud KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 23 Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 417,03 eurot, tuleb süüdistatavatelt, igaühelt, välja mõista. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit (süüdistatavatel puudub püsiv sissetulek, süüdistatav Baimovil on ülalpidamisel alaealine laps), tuleb kaitsjatasud ja kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud jätta riigi kanda. VI Tõkend D.A suhtes on varem tõkendina kohaldatud alates 30.09.2008 elukohast lahkumise keeld. Vaatamata sellele on isik pärast tõkendi kohaldamist toime pannud veel 5 kuriteoepisoodi. Ta on varem käesolevaks ajaks kriminaalkorras 4 korral karistatud isik, käesoleva kriminaalasja esemeks ovevate kuritegude toimepanemise ajaks oli ta kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesoleva kohtuotsuse karistatakse D.A vangistusega. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja arvestades isiku vabaduses viibimisest tulenevaid riske, kõigepealt uute kuritegude toimepanemist, on põhjendatud rangema tõkendi kohaldamine. D.A suhtes tuleb tõkendiks valida vahistamine ja vahistada ta kohtusaalist. R. Baikovi suhtes ei olnud käesoleva kriminaalmenetluses tõkendit kohaldatud. Isik on vare, 8 korral kriminaalkorras karistatud isik ta on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest
Käesoleva kohtuotsusega karistatakse R. Baimovit vangistusega. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja arvestades isiku vabaduses viibimisest tulenevaid riske, kõigepealt uute kuritegude toimepanemist, on põhjendatud rangema tõkendi kohaldamine. R. Baimovi suhtes tuleb tõkendiks valida vahistamine ja vahistada ta kohtusaalist. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2012 kohtumäärusega Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus RESOLUTSIOON määras: jätta süüdistatavate D.A ja Ruslan Baimovi apellatsioonid Viru Maakohtu 23. novembri 2011 otsusele läbi vaatamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun 24 Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.02.2012 Nooremreferent Liivi Õun
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.