järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Olga Dorogan Süüdistatav ringkonnaprokurör U.Z , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, pensionär, elukoht: xxx, varem kohtu poolt karistamata. Viibib vahi all alates 24.12.2010 Kaitsja Mihhail Firsov kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 311; 312; 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: U.Z süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 10(kümme) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.12.2010-06.10.2011 Karistuse kandmise algust arvestada alates vahi alla võtmisest 24.12.2010 2 Tõkend- vahistamine jätta U.Z-i suhtes muutmata. Asitõend- nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista U.Z-ilt riigituludesse menetluskulud: 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 04 senti sundraha. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 900 krooni ehk 57,64 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 456 eurot DNA ekspertiisi tegemise kulu, 373 eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu, 6,49 eurot toimiku paljundamise eestjätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.10.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 31.10.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 16.11.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus U.Z on antud kohtu alla ja süüdistatakse
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes, 24.12.2010 kella 18.05 paiku oma korteris asukohaga xxx-4, xxx, ühise alkoholi tarbimise ajal tekkinud tüli käigus tapmise eesmärgil haaras laualt noa ning lõi vastas istuvat Axxx Vxxxt noaga vasakpoolse rinna piirkonda, millega tekitas talle rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul 3 pool rindkere eespinnal südame vigastusega, s.o. eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel Axxx Vxxx suri. Sel moel U.Z pani toime teise inimese tapmise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Talle esitatud süüdistuses tunnistas end süüdistatav osaliselt süüdi. Ta andis kohtuliku arutamise käigus ütlusi, et ta tõesti lõi noaga kannatanut süüdistuses näidatud ajal ja kohas, samuti õiged on süüdistuses märgitud objektiivsed asjaolud. Süüdistatava ütlusi ja süüdistuses kirjeldatud objektiivseid asjaolusid kinnitavad järgmised tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad järgmised andmed. Ühetoaline xxx asuv korter koosneb köögist ja elutoast. Elutoas on toauksest vasakul meesterahva surnukeha. Vasaku käe labakäel on veresarnased plekid, surnukeha on asendis kõhuli. Surnukehast paremal ahju juures on taburet, mis on määrdutud punakaspruunide plokkidega, tabureti all on veresarnane loik. Ahju keskosas on 50 cm kõrgusel pruunikaspunased nired. Diivanilaual on Fanta, võileivad taldrikul, heeringas pakendis, tuhatoosid, mitu kruusi, viinapits, diivani all on viinapudel ja viinapits. Akna vastas on madal kapike, millel on avastatud kinnises olekus kokkupandav nuga, noateral on pruunikaspunased plekid. Surnukeha ümberpööramisel on avastatud kehavigastus – torke-lõikehaav rindkere vasakul 7 cm rinnanibust, pikkusega 4,5 cm, laius 1,5 cm. Sündmuskoht on fotografeeritud, ära võetud on DNA proovid taburetilt ja noa käepidemelt. Nuga on sündmuskohalt ära võetud. Fototabelitest nähtub, et sündmuskoha vaatluse läbiviimisel viibib süüdistatav elutoas, istub diivanil. Nuga on kapikesel süüdistatava asukohast paremal. Kapikesel on noa vutlar ja viinapits. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kinnitatud süüdistatava, samuti tunnistajate Solovievi ja Klyuevi ütlused, et ühise joomingu käigus istus süüdistatava diivanil diivanilaua taga, kannatanu istus taburetil diivanilaua teiselt poolt. Sündmuskoha vaatlusega (veresarnased plekid taburetil ja veresarnane loik tabureti all kinnitatakse süüdistatava ütlus, et ta lõi kannatanut noaga hetkel kui too istus taburetil. Asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud sündmuskohalt äravõetud kokkupandav nuga. Noatera pikkus 10,6cm, laius – 2,4cm. Nuga on nuputaolise fiksaatoriga. Noateral on visuaalsed pruunikaspunased plekid. 4 Kinnipidamisprotokollist nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 24.12.2010 kell 20.30, vahetult pärast kuriteo toimepanemist, väliseid tervisekahjutusi ei ole. Nimetatud tõendiga on kinnitatud süüdistatava enda ütlus, et kannatanu ei kasutanud tema suhtes vägivalda ega põhjustanud talle kehavigastusi. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu surma põhjuseks on üks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav südame vigastusega. Tekitatud haav on elupuhune. Ei ole välistatud haava põhjustamine ekspertiisile esitatud noaga. Tekitatud tervisekahjustus on eluohtlik. Kannatanu bioloogilises vedelikus leiti alkoholisisaldus, mis elava isiku puhul põhjustab raske alkoholijoobe. Nimetatud tõendiga on kinnitatud süüdistatava ja tunnistajate ütlused, et kannatanu tarvitas alkoholi, samuti süüdistatava ütlus, et ta lõi kannatanu noaga ühe korra, kannatanu oli näoga tema poole. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et DNA proov noateralt ja taburetilt sisaldas verd, profiilid pärinevad ühelt isikult ja langevad kokku kannatanu profiiliga. Noateralt võetud teisest proovist saadi täisprofiili, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult, selles täisprofiilis peamine profiil langeb kokku kannatanu profiiliga. Süüdistatava profiil ei ole seostatav nimetatud proovist saadi segaprofiiliga. Noa käepideme pinnalt saadi DNA proov, mis ei sisalda verd, mille täisprofiil on pärit rohkem kui ühelt isikult. Selle proovi peamine profiil langeb kokku süüdistatava profiiliga. Nimetatud tõendiga on kinnitatud, et süüdistatava lõi kannatanut ekspertiisile esitatud noaga, sest noateralt ja tabureti pinnalt on avastatud kannatanu verd, käepidemelt on avastatud süüdistatava DNA. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N. Kxxx andis ütlusi, et ta tarvitas koos süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja V Sxxxa alkoholi 24.12.2010 õhtuajal. Ühine alkoholi tarvitamine kulges rahulikult. Juttuajamist rahvuslikul teemal ta ei kinnita. Telerist sai vaadata kassetile salvestatud filmi. Ühel hetkel tuli tuppa E. Pxxx, kes andis talle ja Sxxxe raha alkoholi ostmiseks. Tema ja xxx kannatanu lamab põrandal. Tunnistaja arvas, et kannatanu jäi magama. Sel hetkel väljus E.Pxxx tualettiruumist. Süüdistataval oli kokkupandav nuga, mille ta võttis kapikesest selleks, et lõigata poest toodut heeringat ja verevorsti. Süüdistatava andis noa Sxxxe, kes lõikas vorsti ja tagastas noa süüdistatavale. Joomingu käigus ei olnud nuga laual. Süüdistatav helistas politseisse ja kiirabisse ja teatas, et ta pussitas inimese. Süüdistatav oli rahulik, kõik koos võtsid veel viina kuni saabus politsei. Sisuliselt sama ütlusi andis kohtuistungil tunnistaja V. Sxxx. Tunnistaja kinnitas, et nad tarvitas ühiselt alkoholi koos süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja N. Kxxxa. Jooming kulges rahulikult. Juttuajamist rahvuslikul teemal ta ei kinnita. Ühel hetkel tuli tuppa E.Pxxxkes andis talle ja tunnistaja 5 N. Kxx raha ja palus osta veel viina ja sööki. Nad läksid kahekesi poodi. Tagasi tulles ta nägi, et kannatanu lamab põrandal. Ta ei näinud vigastusi ega verd. Ta tunnistab, et oli tugevalt purjus. Süüdistatav helistas politseisse ja tunnistas, et pussitas inimese. Süüdistatav käitus rahulikult, ei näidanud üles vaenulikkust ega ärritust. Kohus märgib, et tunnistajate ja süüdistatava ütlused on vastuolus kahes faktiliste asjaolude tuvastamise momendis. Esiteks, süüdistatav väidab, et tunnistajad ei käinud kuskil ära, nad olid kogu aeg tema korteris ja tarvitasid alkoholi, kõik toimus nende juuresolekul. Teiseks, mõlemad tunnistaja kategooriliselt eitavad joomingu käigus tekkida võinud tüli või konflikti olemasolu, seda enam rahvuslikul teemal. Tunnistajad rõhutasid, et kannatanu ei olnud kunagi ega sel õhtul rahvuslikul ega teisel pinnal agressiivne. Ta suhtles teisest rahvusest inimestega sõbralikult ja nende seltskonnas pole see kunagi olnud probleem, kes on millisest rahvusest. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu A.Vxxx selgitas, et tema poeg oli invaliid seoses psüühikahäirega, mille ta sai nõukogude sõjaväes. Samuti oli pojal proteseritud jalg, jäi rongi alla. A.Vxxx tunnistas, et kui raha oli, siis ka tema poeg kuritarvitas alkoholi. A.Vxxx selgitas, et viimasel ajal poja enesetunne paremuse poole läinud, ta ei pidanud isegi tablette võtma. Agressiivne ta ei olnud. Tema sõprusringkonnas oligi peamiselt vene rahvusest inimesi. Kohus märgib, et selles osas tunnistajate ja kannatanu ütlused ühtivad ja nende põhjal saab kohtu arvates jõuda järeldusele, et iseenesest ei olnud kannatanu üldises mõttes agressiivne ega oleks vaenulikult meelestatud teisest rahvusest inimeste vastu. Samas peab kohus märkima, et tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda teatud määral kriitiliselt. Tunnistajad väidavad kindlalt, et süüdistatava teo toimepanemise ajal olid nad ära, käisid poes. Tunnistajate ütlustest nähtub, et pärast seda, kui nad tulid poest tagasi, ja kannatanu oli põrandal pikali, võttis süüdistatav kapikesest noa ja andis selle tunnistaja Solovievile, kes hakkas lõikama verevorsti. Pärast vorsti lõikamist tagastas tunnistaja noa süüdistatavale. Kohus leiab, et tunnistaja ei rääkinud kohtu kogu tõde. Ei ole välistatud, et süüdistatava ütlus, et tunnistajad viibisid kogu aeg toas ega käinud kuskil väljas, võib vastata tõele. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et nuga oli avastatud kapikesel, kinnisel olekus ja noateral avastati kohe visuaalsel vaatlusel veresarnaseid jälgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodest on nähtav, et veresarnased plekid ( hiljem oli DNA ekspertiisiga tuvastatud, et tegemist on inimese, nimelt kannatanu verega). DNA ekspertiisi ei ole ühtegi viidet, et DNA proov oleks saastunud muu ainega, näiteks rasvaga, mis on vorsti lõikamisel väga tõenäoline. Juhul kui süüdistatav oleks andnud tunnistajale verise noa ja tunnistaja oleks selle noaga verevorsti lõiganud, poleks noateral avastatud verised plekid säilinud, plekid ja määrdumised oleksid hävitatud vorsti lõikamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et diivanilaual on 6 küll heeringas pakendis, kuid verevorsti või selle pakendit ei olegi. Sellest lähtudes teeb kohus järelduse, et tunnistajate ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed. Kohus möönab, tunnistajatel võib esineda motiiv anda ütlusi, et nad ei viibinud tapmise juures, mis on tingitud soovist distantseeruda süüdistatava teo asjaoludest. Kohus peab tunnistama, et kohtupraktikas on sageliesinev asjaolu, et ühise joomingu käigus toimepandud raske kuriteo puhul on osa tunnistajatest maganud teo toimepanemise ajal, teine osa viibinud just teo momendil mujal. Kohus leiab, et nimetatud tõendite kogumis süüdistatava endi ütlustega on tõendatud, et 24.12.2010 õhtul aadressil xx, ühise joomingu käigus lõi süüdistatava ühe korra noaga kannatanut rindkere piirkonda, põhjustades talle eluohtliku tervisekahjustuse - rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav südame vigastusega, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Nimetatud asjaolude kohta ei olegi kohtuliku arutamise käigus tekkinud vaidlust. Süüdistatav esitas kohtuliku arutamise käigus kokku kolm kaitseversiooni, millest on kaitsja ja prokurör analüüsinud ainult üht – provotseeritud tapmist. Süüdistatav avaldas järgmist. Esimene variant- ta lõi kannatanut noaga olles äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, sest kannatanu solvas teda öeldes, et venelased on okupandid. Kaitseversiooni sisuks on provotseeritud tapmise toimepanemine
Teine variant - rääkides juttu rahvuslikul teemal ulatas kannatanu käe noa suunas. Süüdistatav jõudis võtta noa kätte esimesena ja lõi kannatanut. Ta arvas, et kannatanu võib teda rünnata. Seega esitas süüdistatav kaitseversioonina tegutsemise enesekaitseseisundis. Kolmas variant – süüdistatav avaldas, et tegelikult ta ei soovinud tappa, vaid tahtis lüüa puusa piirkonda et lihtsalt haavata. Kannatanu aga püüdis samal hetkel püsti tõusta ja sellepärast ongi noalöök jõudnud südamesse. Analüüsides süüdistatav ütlusi nende kogumis märgib kohus eeskätt, et süüdistatava esitatud kaitseargumendid on tuletatud süüdistatava soovist õigustada oma tegu ja kergendada karistust. See tuleneb sellest, et süüdistatav esitab kaitseargumentidena kõikvõimalikud asjaolud (enesekaitse, tahtluse puudumine ja hingelise erutuse seisund), mis oma olemuselt võivad olla üks teisega vastuolus. Näiteks, kirjeldades äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit, selgitas süüdistatav, et ta oli väga närvis, ei saanudki hästi aru, mida ta tegi. Samas rääkides tahtluse puudumisest selgitas süüdistatav, et ta nägi kuidas kannatanu hakkas püsti tõusma, ta tahtis lüüa kannatanut puusa piirkonda, nuga aga sattus südamesse. Viimasest süüdistatava ütlusest nähtub, et ta siiski sai väga hästi aru, mis toimub ja isegi juhtis oma tegu ja analüüsis, kuhu tuleb noaga lüüa. Samuti süüdistatava tegevuse sihipärasus 7 on tuvastatav süüdistatava ütlusest, et kannatanu ulatas käe noa suunas, süüdistatav haaras noa esimesena ja lõi sellega. Vastates küsimustele, miks ta arvas, et kannatanu soovis teda rünnata noaga, selgitas süüdistatav, et mida veel võiks kannatanu tahta laualt võtta, taldrik söögikraamiga oli ju tema eest. Süüdistatava ütlustest teeb kohus järelduse, et süüdistatav kasutab enda kaitseks kõiki võimalusi, mis on seaduse silmis võivad olla süüdistatava kasuks, lähtudes mõttest, et kui üks kaitseversioon ei sobi, võib olla sobib teine. Süüdistatava ütlustest lähtudes tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada õiguslik küsimus, kas süüdistatav on toime pannud
Provotseeritud tapmise teemat on kohtupraktikas käsitletud ja seda üksikasjalikult Riigikohtu lahendis 3-1-1-86-
mõttes, vaid tegemist on tapmisega
Tahtlus Kohus leiab, et G. Nxxx tegu, teise inimese tapmine, on toime pandud kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus märgib, et tahtlusest inimese surma tekitamisele võib teatud asjaoludel teha järelduse juba välise teopildi alusel. Sellele on viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06: „7. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et
§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui
See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).“ Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanule oli tekitatud rinnaõõnde tungiv haav südame vigastusega. Nimetatud vigastusele kaasnes südame tamponaad, mis oligi otseseks surma põhjuseks. Eksperdi arvamusel on kehavigastus ohtlik selle tekitamise momendil. Keskmiste teadmistega inimesele on selge, et rinna piirkonnas paiknevad sellised elutähtsad organid nagu süda, kopsud, mille vigastamine kutsub esile verejooksu ja väga suure tõenäosusega võib kaasa tuua inimese surma. Kannatanul ei olnud seljas vastupidavamaid riideid, mis võiksid noalööki leevendada. Lüües noaga, 9 mille tera laius on vähemalt 2,4 cm ja tera pikkus 10,6 cm, rinna piirkonda, pidas süüdistatav võimalikuks, et ta põhjustab kannatanule surma ja möönis seda. Haavakanali sügavus on 8 cm, mis tähendab, et süüdistatav lõi noaga sellise füüsilise jõuga, et 10,6 cm noatera tungis kannatanu kehasse peaaegu käepidemeni. Süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine tähendab, et isik soostub, lepib asjaolu saabumisega. Kohus leiab, et süüdistatav möönis kannatanu surma saabumist, sest tegi noaga löömisel märkimisväärset füüsilist pingutust. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava ütlusesse, et tegelikult ta ei soovinud lüüa noaga südame piirkonda, vaid tahtis haavata puusa piirkonda. Kannatanu hakkas noaga löömisele vahetult eelneval hetkel püsti tõusma ja nii saigi nuga südamesse, mitte puusa piirkonda. Süüdistatava ütlustest nähtub, et tema arvates tekitas ta surma ettevaatamatusest. Kohus leiab, et kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse analüüsimisel ei saa piirduda konstateeringuga, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumist. See on subjektiivse külje intellektuaalne moment. Tõendamisele kuulub ka subjektiivse külje voluntatiivne moment ehk see, et isik mitte ainult pidas võimalikuks tagajärje saabumist, Kuna kaudse tahtluse ja kergemeelsuse juhul on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev (isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist), siis selleks, et eristada eluohtliku tervisekahjustuse ning surma ettevaatamatusest tekitamine -
ja 117 – tapmisest
järgi, tuleb kontrollida subjektiivse külje voluntatiivset momenti – kas isik möönis surma saabumist (
apmine) või lootis seda vältida teatud asjaoludel (
Kergemeelsuse tuvastamine või mittetuvastamine ei pea tulenema ainult süüdistatava paljasõnalistest ütlustest, et tal oli lootus kannatanu ellujäämisele. Sellele on viidatud Riigikohtu praktikas –3-1-1-128-06 16.04.2007 M. A. süüdistusasjas. Kohus peab vajalikuks esitada tsitaat: „
lg 2 mõttes.“ Süüdistatav tunnistas, et hetkel, kui ta võttis kätte noa ja lõi sellega kannatanu suunas, püüdis kannatanu taburetilt veidi püsti tõusta. Süüdistatava ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu asend oli enam vähem fikseeritud ja seostatav konkreetse kohaga- asend taburetil istudes. Kuna võileivad asusid taldrikul süüdistatava ees ja viinapudel diivanilaua all, pidi süüdistatavale olema selge, et kannatanu võib sooritada vastavaid liigutusi, nagu võtta põrandalt viinapudeli või võileiba taldrikult, tõusta püsti ja panna teler sisse või välja. Kui kannatanu peamine asend oli istudes taburetil ja süüdistatav l oleks noaga löönud konkreetselt ja sihipäraselt puusa piirkonda, oleks vähetõenäoline, et noaga saaks tagatud hoopis süda ja seda veel sügavusele 8 cm. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et haavakanali suund on kannatanu püstise asendi suhtes vasakult paremale eest taha ja Kui süüdistatav möönaks tegelikult, et ta lööb puusa piirkonda, vähetõenäoline, et ta oleks teinud löögi alt üles. Keha alaossa löömisel oleks löögi suund mitte alt üles, vaid vastupidi, kas otse või ülalt alla poole. Sellest lähtudes tuleb kohus järeldusele, et tegelikult süüdistatav mitte ainult pidas võimalikuks surmava löögi tegemist, vaid ka möönis surma saabumist, kuna keha piirkonna löömisel saab isik aru, et võib tabada ka elutähtsaid kehaorganeid. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud ühtki mõistlikku asjaolu, mille alusel võiks keskmise elukogemusega inimene tulla järeldusele, et süüdistatava poolt loodud oht (kannatanu löömine noaga rindkere piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid – süda, kopsud) ei realiseeru tagajärjes, teisisõnu, et kannatanu ei sure. Järelikult, antud juhul võib kõne alla tulla üksnes tahtluse, mitte aga ettevaatamatuse ( kergemeelsuse või hooletuse vormis) olemasolu. Kohus leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud
11 Õigusvastasus Süüdistatav avaldas muuhulgas kohtuistungil, et võis tegutseda enesekaitsel, sest kannatanu võis teda noaga rünnata. Kohus kontrollib süüdistatava poolt esitatud hädakaitse versiooni.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi arvestades
Kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav ei olnud või ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima või selline võime oleks oluliselt piiratud
mõttes seoses kas vaimuhaigusega, 13 ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. KOHTU MEETMED Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt 14 välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“
Seega sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud. U.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. U.Z-i karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. U.Z-i teo olemust iseloomustab seda, et ta pani üheepisoodilise, esimese astme kuriteo toime, ühe kannatanu suhtes, kasutades torkelõikevahendiks nuga, lüües rindkere piirkonda noaga ühel korral tabades südant. Kuritegu leidis aset ühise joomingu käigus. Kohus arvestab, et süüdistatav pani raske kuriteo toime kannatanu suhtes, kes on invaliid ja kelle enesekaitse võime on seega kehvem. Kohus arvestab, et kannatanu on osaliselt ise viinud ennast olukorda, mil tema reaktsioonid võisid olla täiendavalt häiritud alkoholi mõju all. Kohus arvestab süüdistatava positiivset käitumist pärast teo toimepanemist. Süüdistatav ei põgenenud sündmuskohalt, kutsus kohale kiirabi ja politsei ja jäi neid kohapeal ootama. Süüdistatav ei takistanud pahatahtlikult kriminaalmenetluse ajal tõe tuvastamist. Kohus arvestab, et esimese astme kuriteo tagajärjeks on teise inimese surm, mis on korvamatu. Kannatanu A.Vxxx on tekitatud kannatus ja moraalne valu seoses tema poja vägivaldse surmaga. Kuritegu on toime pandud detsembris 2010 ja esimese astme kohtuotsuseni jõuti oktoobris 2011, mis näitab, et mõislik menetlusaeg ei ole rikutud ja karistuse kergendamiseks KrMS § 306 lg 1 p 6-1 mõttes ei ole alust. Süüdistatava isikut iseloomustatakse järgmiselt. Ta ei ole varem kordagi kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kohus arvestab, et ta on lesk, tema vanust, sellest tulenevat terviseseisundit ja seda, et ta on pensionär ea tõttu. Nagu eelnevalt märgitud, ei takistanud süüdistatav pahatahtlikult kriminaalmenetlust, tunnistas süüdi ja väljendas vähemalt sõnalist kahetsust, mis iseloomustab süüdistatava isikut positiivsest küljest. Karistuse suurusele ei pea kohtu arvates mõju osutama (ega osuta) asjaolu, et süüdistatav kasutab kohtuliku arutamise käigus erinevaid kaitseversiooni oma olukorra kergendamiseks. Süüdistatavl on õigus ennast kaitsta. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega määrast veidi väiksemal määral – 10-aastase vangistusega. keskmisest 15 Prokurör taotles karistada süüdistatava 8-aastase vangistusega. Kuigi kohus ei leia, et kohtu mõistetav 10-aastane vangistus on oluliselt rangem kui prokuröri taotletud 8-aastane vangistus, põhjendab kohus, miks ta mõistab süüdistatavale prokuröri taotletust rangem karistus. Kohus leiab, et raskete isikuvastaste kuritegude puhul tuleb karistuse määra valimisel lähtuda sanktsiooni keskmisest mitte alammäärast. 8-aastane vangistus on alammäära ja keskmise määra vaheline. Kohus leiab, et selline karistus oleks põhjendatud juhul, kui oleks tuvastatud mitu kergendavaid asjaolusid, või teo toimepanemise asjaolusid oleksid sellised, mille alusel oleks tõesti põhjendatud karistuse mõistmine lähtudes alammäärast. Samuti süüdistatava isikust tulenevad asjaolud võivad anda kohtule aluse mõista karistust lähtudes alammäärast. Antud juhul ei ole kohus selliseid asjaolusid tuvastanud. Ka prokuröri taotlusest ei ole kohus selliseid põhjendusi välja lugenud. Tõkend Kohus leiab, et U.Z-i suhtes tuleb jätta tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdistatavat on karistatud pikaajalise 10aastase vangistusega, mille puhul on mõistlik ja proportsionaalne menetluse tagamise meede nimelt vahistamine. Kriminaalmenetluse kulud Kaitsja esitas kohtule taotluse jätta osa kulusid riigi kanda. Põhjendused on järgmised. Kui süüdistatavat karistatakse vangistusega, jääb süüdistatav seaduse alusel ilma pensionita. Muid sissetulekuid isik ei oma. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus nõustub, et kriminaalmenetluse kulud on võrreldes isiku võimaliku sissetulekuga ebaproportsionaalselt suured ja võivad jääda isikule ilmselt üle jõu. Antud kriminaalasja raames on menetluskuludeks järgmised summad: 695 eurot sundraha, 57,64 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 6,49 eurot toimiku paljundamise eest, 456 eurot DNA ekspertiisi tegemise kulu, 373 eurot kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu. Kaitsjatasu, ekspertiisi kulud ja toimiku paljundamise kulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava resotsialiseerimise väljavaateid. 16 Asitõend Kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamisel jäi kohtu vea tõttu lahendamata asitõendiga seotud küsimus. 14.10.2011 kohtumäärusega on kohtuotsuse lõpposa parandatud ja määratud: “Asitõend- nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel“. Asitõend- nuga kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Elle Porkman Rahvakohtunik Aime Tamm Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2012. otsusega RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-6462 osaliselt, see on U.Z-ile mõistetud karistuse osas. Mõista U.Z-i karistuseks
Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 13.04.2012 Nooremreferent Liivi Õun
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.