1-12-160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2012 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-160 (11230107434) Kohtunik Ingri

§ 217alusel 23.07.2011.a.

kahtlustatavana kinni peetud, alates 25.07.2011.a. kohaldatud tõkendit vahistamine. Varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: - 07.11.2001 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta; - 25.03.2002 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi vabadusekaotusega 3 kuud; - 15.09.2003 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 § 263 p 1, § 215 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 2 aastat ja 2 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; - 29.09.2004 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 3 aastat ja 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 10 kuud ja 22 päeva; - 13.05.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 2 p 4, § 323 järgi vangistusega 11 kuud ja 20 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel lõplik karistus 6 kuud ja 14 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasulik tööga 388 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Kadi Mägi (määratud korras) Süüdistatav GUNNAR POST- isikukood 37505284918, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, elukoht: XXX (viibib vahi all Vanglas), tõkend –

§ 217alusel 04.08.2011.a.

kahtlustatavana kinni peetud, alates 05.08.2011.a. kohaldatud tõkendit vahistamine. Varem kriminaalkorras karistatud 3- korral: - 22.04.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4; KrK § 143 lg 2 p 1,2; KrK § 140 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 7 aastat 6 kuud. - 02.08.2007 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 93 päevamäära 4650 EEK - 30.03.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Paul Järve (kokkuleppel) RESOLUTSIOON

1. Z.S süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.
2. Z.S süüdi tunnistada KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
4. KarS 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 6 (kuus) aastat, Harju Maakohtu 13.05.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva, millise 2 karistusaja ärakandmist arvestada Z.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.07.2011.a.
5. Z.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
6. Mõista GUNNAR POST õigeks KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi.
7. Mõista GUNNAR POST õigeks KarS § 136 lg 1 järgi. 8.

§ 181

lg 1, § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks GUNNAR POST kasuks 1000 eurot (üks tuhat eurot).

1. Lugeda ajaks, mil GUNNAR POST oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, 245 (kakssada nelikümmend viis) päeva (04.08.2011.a. – 05.04.2012.a.).
2. GUNNAR POSTsuhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ja vabastada isik kohtusaalist.
3. Z.S-ilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Liis Toomsalule 191.78 eurot (sada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kaheksa senti) ja kaitsja Kadi Mägile 19.18 (üheksateist eurot ja kaheksateist senti); -

§ 179

alusel sundraha 725 eurot (seitsesada kakskümmend viis eurot); -

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti); -

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 456 eurot (nelisada viiskümmend kuus eurot). 12. Menetluskulud tuleb

§ 423alusel tasuda ühe

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

16. Asitõendid: - Tööriistakohver Makita koos selles oleva elektritrelliga Makita ja teiste tööriistadega

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastatud omanik VK.

- Mobiiltelefonid Nokia 3710a-1 ja Nokia 1616-2

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastatud omanik E H .

- CD plaat videosalvestusega, mis on pakendatud ja asub kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- CD plaat koos pealtkuulamise stenogrammiga, mis asub kriminaalasja 3 - materjalide juures, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Z.S-i vest, mis asub pakendatud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel omanik Z.S-ile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 2 lg 1 kohaselt tekib hüvitise taotlemise õigus isikul õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisest. Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3 selgitab kohus GUNNAR POST , et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab ta kuue kuu jooksul õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisest rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada jõustunud kohtuotsuse ärakiri (AVVKHS § 4 lg 2). Tulenevalt õigeksmõistvast kohtuotsusest jätab kohus GUNNAR POST vastu esitatud tsiviilhagi

§ 310

lg 2 alusel läbi vaatamata.

§ 310

lg 3 on kannatanul õigus enda õiguste kaitseks esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja. Esitatud süüdistus: Z.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 29.05.2011 kella 01:00-02:00 paiku Tallinnas XXX asuvas EH kuuluvas korteris, isikute grupis koos GUNNAR POST , peksis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EH rusikatega pea- ja näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid kuklas, paremal pool näol alalõua piirkonnas ja kaelal ning võttis korterist ära EH kuuluvad mobiiltelefoni NOKIA 3710a-1 maksumusega 80€, mobiiltelefoni NOKIA 1616-2 maksumusega 20€, sülearvuti DELL maksumusega 499€, televiisori LG 32“ maksumusega 399€, musta värvi reisikoti materiaalse väärtuseta, EH nimele väljastatud Nordea Visa kaardi ning Nordea deebetkaardi, sularaha 200€ ning VK kuuluva tööriistakohvri MAKITA selles oleva elektritrelliga Makita ning erinevate tööriistadega maksumusega 407€. Seejärel lahkusid Z.S ja GUNNAR POST röövitud esemetega korterist ning lukustasid kannatanu korterisse. Edasi sõitsid Z.S ja GUNNAR POST Tallinnas Kaubamaja juures, aadressil Gonsiori 2, asuva AS Swedbank sularahaautomaadi juurde, kus kella 03:11 ajal sisestas Z.S sularahaautomaati eelnevalt röövitud EH Nordea Panga pangakaardi ja pangakaardi PIN-koodi ning võttis EH arveldusarvelt ilma viimase nõusolekuta välja sularaha 850€. Sellise tegevusega tekitas Veiko 4 Z.S koos GUNNAR POSTga EH füüsilist kahju ja varalist kahju kokku 2048€ ning VK varalist kahju 407€. Sellise tegevusega Z.S , olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. Samuti tema, 29.05.2011 kella 01:00-03:00 vahel võttis seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse ja nimelt, peale EH peksmist ja asjade röövimist Tallinnas XXX korterist, lahkus Z.S koos GUNNAR POSTga korterist, lukustas läbipekstud EH korterisse ja murdis võtme väljastpoolt lukuauku pooleks. Selle tulemusena ei saanud EH korterist väljuda, ega abi kutsuda ning ta viibis korterisse lukustatuna kuni 04.06.2011, mil JS ta korterist vabastas. Oma sellise tegevusega Z.S pani toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 136 lg 1 järgi. GUNNAR POST süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 29.05.2011 kella 01:00-02:00 paiku Tallinnas XXX asuvas EH kuuluvas korteris, isikute grupis koos Z.S-iga , peksis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EH rusikatega pea- ja näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid kuklas, paremal pool näol alalõua piirkonnas ja kaelal ning võttis korterist ära EH kuuluvad mobiiltelefoni NOKIA 3710a-1 maksumusega 80€, mobiiltelefoni NOKIA 1616-2 maksumusega 20€, sülearvuti DELL maksumusega 499€, televiisori LG 32“ maksumusega 399€, musta värvi reisikoti materiaalse väärtuseta, EH nimele väljastatud Nordea Visa kaardi ning Nordea deebetkaardi, sularaha 200€ ning VK kuuluva tööriistakohvri MAKITA selles oleva elektritrelliga Makita ning erinevate tööriistadega maksumusega 407€. Seejärel lahkusid GUNNAR POST ja Z.S röövitud esemetega korterist ning lukustasid kannatanu korterisse. Edasi sõitsid Z.S ja GUNNAR POST Tallinnas Kaubamaja juures, aadressil Gonsiori 2, asuva AS Swedbank sularahaautomaadi juurde, kus kella 03:11 ajal sisestas Z.S sularahaautomaati eelnevalt röövitud EH Nordea Panga pangakaardi ja pangakaardi PIN-koodi ning võttis EH arveldusarvelt ilma viimase nõusolekuta välja sularaha 850€. Sellise tegevusega tekitas GUNNAR POST koos Z.S-iga EH füüsilist kahju ja varalist kahju kokku 2048€ ning VK varalist kahju 407€. Oma sellise tegevusega GUNNAR POST, olles isikuks kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi. Samuti tema, 29.05.2011 kella 01:00-03:00 vahel võttis seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse ja nimelt, peale EH peksmist ja asjade röövimist Tallinnas XXXkorteris, lahkus GUNNAR POST koos Z.S-iga korterist, lukustas läbipekstud EH korterisse ja murdis võtme väljastpoolt lukuauku pooleks. Selle tulemusena ei saanud EH korterist väljuda ega abi kutsuda ning ta viibis korterisse lukustatuna kuni 04.06.2011, mil JS ta korterist vabastas. Oma sellise tegevusega GUNNAR POST pani toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 136 lg 1 järgi. 5

1. Asjas uuritud tõendid 2.1 Kannatanu EH ütlused (I kd tl 28-33), mille kohaselt viibis
2. mail 2011 peale keskööd üksi X-baaris. On selles baaris käinud ka varem ja baari personal tunneb teda. Z.S tuli koos teise isikuga samasse lauda istuma. Istusid koos ehk pool tundi ning seejärel lahkusid Tatari tänavat mööda Sakala ristmikuni, kus seisis punane auto, mis oletatavasti kuulus Z.S-ile. Istus juhi kõrvalistmel. Kannatanu mäletab autoga sõitmisest vaadet, mis avanes Estonia pst-le. Siis n-ö lint katkes. Järgmisena mäletab hetke kell 9 hommikul, mil ärkas. Tundis valu näos ja kuklas ning nägi, et seal on verevalumid. Korteris ei olnud kedagi teist, kadunud olid telefonid, teler ja arvuti, tööriistakast, kaks Nordea panga kaarti (Eesti Nordea ja Soome Nordea oma). Voodi kõrval paberipataka hulgas hoidis ta muude paberite seas pangakaardi PIN-koode. Hiljem selgus, et Soome pangas olevat kontolt oli võetud 850 eurot, Tallinna kontoris avatud kontolt 200 eurot. Ei ole andnud kellelegi luba kasutada oma pangakaarte või PIN-koode. Korterist väljuda ei saanud, kuivõrd uks oli lukus ning võtmeid ei olnud kusagil. Telefone polnud, mistõttu ei saanud abi kutsumiseks ka helistada. Viskas kolmel päeval aknast välja paberilehed abipalvega, kojamees korjas ühe küll üles, kuid läbi ei lugenud. Reede õhtul hilja tuli JS, kes ka esialgu oma võtmetega korteri ust lahti ei saanud, sest midagi oli lukuaugus ees. Naaberkorteri mees mingite tangidega tõmbas lukuauku jäänud võtmetüki välja. Korteriukse avamiseks on vaja kahte võtit, kolmas on naabriga ühise esiku võti. Asitõendi vaatlusprotokollides vaadeldud mobiiltelefonid kuuluvad talle. Samal ööl, kui JS tuli, läks politseisse, kus kirjeldas GUNNAR POSTt heledamana kui ta praegu on. Eeluurimisel ta P fototabelite järgi ära ei tundnud. Hele oli mõeldud heledapäisena. Võtab samu ravimeid juba 20 aastat. Konkreetsel päeval võttis oma ravimeid hommikul. Korteris luku taga polnud eriti midagi viga, ebameeldivusi põhjustasid verevalumid näos, ei olnud telerit ega midagi, millele aega kulutada. Igapäevaselt tarvitatavate tablettide varu oli otsakorral, seetõttu tarvitas neid üle päeva. Naabritele koputada ja mingis keeles politseid kutsuda ei üritanud. 2.2 Kannatanu VK ütlused (I kd tl 33-34), mille kohaselt tunneb ta EH seoses tema korteris Kuldnoka tänaval remondi tegemisega
3. aasta maikuus. Töödes oli kokku lepitud vaheaeg, kuivõrd H pidi minema Soome. Selleks ajaks jättis oma tööriistad korterisse. Tagasi tulles leidis, et tööriistad olid kadunud. H oli nägu läbi pekstud. Tal läks kaduma rohelist värvi Makita tööriistakohver, milles oli Makita trell, puurid, kruvikeerajad, objektikaupade tarvikud. Tööriistakohvri koos asjadega on tagasi saanud. Asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud asjad kuuluvad talle. 2.3 Tunnistaja PM ütlused (I kd tl 34), mille kohaselt tegeleb tema ettevõte TKE laenu andmisega, pandimaja Jakobsoni 6 Tallinnas. Politsei tuli koha peale seoses Makita kohvriga ning ütles, et see on varastatud. Andis kohvri politseile üle. Omapärane roheline kohver oli, hästi palju puure ja kruvikeerajaid ja tange. Tavaliselt nii palju asju ei ole. Asjad toonud isikuga sõlmitud pandilepingu taga oli kindlasti dokumendi koopia, dokumente kontrollitakse alati. Kinnitab, et pandimaja leping
4. maist 2011 ja selle lisaks olev GUNNAR POSTIDkaardi koopia on tema firma poolt välja antud. Kinnitab, et asitõendi vaatlusprotokolli piltidelt nähtuv kohver on sama kohver, seal sees oli ebatavaliselt palju asju. 2.4 Tunnistaja AP ütlused (I kd tl 34-35), mille kohaselt töötab ta vastuvõtja ja autojuhina pandimajas, Firma on M . Teab GUNNAR POST , kuivõrd see tuli kliendina pandimajja mobiiltelefoni Nokia ja sülearvuti. Nende asjade eest sai ta firmalt laenu. Tunnistaja võttis 6 asjad vastu ja tuvastas ID-kaardi alusel GUNNAR POST isikusamasuse, ID-kaardist tegi koopia. Kinnitab, et toimikus olev leping on sõlmitud tema poolt. 2.5 Tunnistaja J S ütlused (I kd tl 80-82), mille kohaselt elas Z.S mõnda aega
5. aasta aprillis tema ja H juures Kuldnoka tänaval. H on väga hea sõber juba aastaid. Elab H kuuluvas korteris Kuldnoka tänaval alati, kui on Soomest tulnud. Korterisse pääsemiseks on kolm võtit, üks uks on naabriga kahepeale. Peale korteriostu ostsid H läptopi ja televiisori Rocca al Mare Euronicsist. Tunnistaja läks Soome ja H pidi järgmisel päeval järele tulema, esmaspäeval pidid kohtuma. Kolmapäeval läks kannatanut tema Soome kodust otsima, helistas läbi ühised tuttavad. Reedel tuli viimase laevaga Tallinna. Kannatanuga ei saanud kontakti umbes nädal aega. Korteri ukse taha jõudes ei saanud ust avada, sest turvaluku võti ei läinud sisse. Naabrilt sai pintsetid, millega võttis lukuaugust välja võtme ühe osa, mis seal ees oli. Korterist leidis E, kelle üks näopool ja pool kõri oli täielikult sinine. Telekat ja arvutit ei olnud. Helistas koheselt politseile. Televiisor ja arvuti olid ka siis korteris, kui Z.S seda kasutas. Ülemine lukk oli ühtviisi avatav võtmega nii seest kui väljast. Inimesena on E selle juhtumi tagajärjel ettevaatlikumaks muutunud. Pärast juhtumit oli stressis, ei tahtnud enam üksi Eestisse tulla. Ta ei julge enam inimestega sõbrustada nii lihtsalt. 2.6 Tunnistaja TS ütlused (I kd lk 82-83), mille kohaselt müüs ta Z.S-ile auto BMW 320i, punast värvi, valuvelgedega. Tagumistel ustel olid toonklaasid. Tunnistaja tunneb ära asitõendi vaatlusprotokolli PP juhtimiskeskuse turvakaamera nr 9 videosalvestiste fotodelt sõiduki, mille ta müüs Z.S-ile, värv on sama, valuvelg on sama, valged peatoekatted. 100% samasust kinnitada ei julge, aga näeb nii välja küll. 2.7 Tunnistaja RS ütlused (I kd tl 83-84), mille kohaselt tunneb ta läbi ühe tuttava Z.S-i , kannatanu EH teab. Tunnistaja on X-baari tihe külastaja. 2011.a kevade lõpus ühel laupäeval nägi Z.S-i koos kannatanu ja veel ühe noormehega seal. Suhtles hetke Z.S-iga. Kannatanul joobe tunnuseid ei olnud. Mingeid vigastusi tal kuskil näha ei olnud. Noormehest, kes oli nendega koos, mäletab, et tal oli nahktagi, kätel paistsid olema tätoveeringud, rohkem tähele ei pannud. Juuksed olid tumedad ja nagu natuke lokkis. Tundus olevate endasse tõmbunud. Politseis näidati fotosid ja paluti tuvastada isikut, aga kuna näkku otseselt ei vaadanud, siis oleku, tätoveeringute järgi midagi näitas, kes natuke sarnanes isikule, kes seal oli tol õhtul. Kohtuistungil ei ole päris kindel, aga võib-olla P sarnaneb sellele isikule. Kohtumine nende isikutega baaris leidis aset kella 00- 01 vahel, hiljem möödus samast lauast veel mitmeid kordi, aga ju nad siis lahkusid peatselt pärast tunnistajaga suhtlemist. Tunnistaja lahkus baarist 03-04 paiku, kui baar kinni pannakse. Z.S-i ta seal rohkem ei näinud. 2.8 Tunnistaja AH ütlused (tl 84-85), mille kohaselt tunneb ta GUNNAR POSTt, kuivõrd viibisid koos arestimajas veebruaris
6. Mai lõpus 2011 G helistas, tunnistajal oli vaba päev ja ta sõitis G juurde Paldiskisse. Oli seal lõuna paiku. Edasi suundus linna ning P küsis kas ta saab kaasa tulla. Teel Tallinna palus P luba helistada tunnistaja telefoniga. P tegi üks või kaks kõnet ja talle helistati ka korra tagasi. P pidi nagu kellegagi kokku saama, jättis ta Tallinnas Coca-Cola Plaza juurde. 2.9 Tunnistaja I S ütlused (I kd tl 85-86), mille kohaselt töötab ta Keilas pandimajas ja on seal GUNNAR POST nime kohanud. P tuli ükskord pandimajja, tal olid asjad seal, aga kõik ajad aegunud nende väljaostmiseks. Osad asjad olid ka maha müüdud. 7 2.10 Tunnistaja KV ütlused (I kd tl 86), mille kohaselt ostis ta augustis 2011 Keilast pandimajast klapiga musta Nokia mobiiltelefoni. Telefoni võttis hiljem politsei ära, kuivõrd see oli varastatud. 2.11 Z.S andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: sai GUNNAR POST
7. aprillil 2011.a. kokku Viru Hesburgeri juures Viru tänava alguses kella poole 6 paiku. G helistas tema telefonilt enda diilerile, sõitsid Koplisse
8. Liinile. Liikusid kesklinna. Mingil ajahetkel toimus liikumine Viimsisse, Sikupilli kandis käisid kindlasti ja ka Mustamäel. Ajasid omi asju, G oli kaasas. Öösel liikusid Mustamäele, kus tõmbas viimased ehitusjärgsed otsad koomale. On eripuhastustööline ehitusel. Liikusid kesklinna. Käisid erinevates lõbustusasutustes. Jõudsid X-baari, kus sisenedes nägi Et, istusid tema lauda. Tutvustas G . Enamuse aja oli suitsunurgas. G st ja kannatanust oli eemal, kannatanu ostis G jooke, sest tal polnud raha. Kui laua taga olid, siis istusid enamasti kolmekesi – G , tema ja E. Baari hakati sulgema, lahkusid koos G ja E . Pidid minema E poole Kuldnoka tänavale, enne läksid ostsid alkoholi viinataksost. Liikusid mööda Pärnu maanteed, Westmani poe ees tegi tagasipöörde, jõudsid Estonia puiesteele. Olid kõik omajagu võtnud. Sõitsid Kaubamaja juurde Gonsori tänavale, pangaautomaadi juurde. E andis kaardid, ütles PIN-koodi. Võttis sularaha, E ütles 750 ja 100 väiksemates kupüürides. Auto sõitis imelikult, jättis seisma. Esirehviga oli üle äärekivi sõitnud, esirehv pealt maas ja katki. E ja G läksid edasi taksoga, tema jäi varurehvi ootama, sõber pidi tooma. G helistas kannatanu telefonilt, et nad Ega läksid edasi pidu panema, mitte E juurde. Tuttav tegi ettepaneku Mere puiesteele tema juurde sõita. Tegid mõned õlled, jäi sinna magama. Hommikupoole helistas G , kes teavitas, et oli kannatanu tühjaks teinud. Mõne päeva pärast said kokku, viis G Jakobsoni 17 tänavale. Ei tunne GUNNAR POSTt hästi. Tutvus temaga arestimajas, kui olid ühes kambris liiklusasjade pärast. Vahetasid numbreid. GUNNAR POST on tema arvates narkomaan. Temal endal oli tol õhtul seljas polo, vest ja teksad, hele riietus. G l nahktagi, tumedad riided. Arvab, et viibis X-baaris alla tunni.
9. mail oli teadlik, kus EH elab, seal ei käinud. GUNNAR POST ütles, et oli kannatanult võtnud teleka ja sülearvuti, vägivallast juttu polnud. Mõtlesid G välja legendi, politseivõimude jaoks, kui peaksid hakkama midagi küsima, et tema G ei tunne. Ütleb, et jälitajaga sai kokkulepitud, et annab vastavasisulisis ütlusi, milles ka tema osalus sees, et siis võimalik välja pääseda / /. Selgitab, et täna antud ütlused on õiged, sest eeluurimisel püüdis G tema kaela kõik ajada, ta vastas samaga. Oli periood, kui kannatanu korter oli tema käsutuses. Ka sel ajal olid juba l, televiisor, veel mingisugused asjad olemas. Kui varem E korteris oldud on, siis on käinud koos kannatanu ja J S poes, kannatanu on andnud viimasele oma kaardi. On ka ise varem kannatanu kaardiga poes käinud ja selle hiljem kannatanul tagasi andnud. 2.12 Kohtuistungil avaldati Z.S-i kohtueelsel menetlusel antud ütlused: II kd lk 13-14, ülekuulamise protokolli
10. lehel
11. reast alates kuni
12. lehe alt neljanda reani: Auto parkisime Tallinnas Kuldnoka maja ette. Maja, kus E elab, on minu meelest viiekordne, E enda korter asub neljandal korrusel. See on kahetoaline korter, rõduga, vannituba ja WC eraldi, lisaks köök ja väike esik. Majaukse avamine käib „nööbiga“. E võttis maja nööbi ja korteri võtmed minu meelest kas pükste või pintsaku taskust. Sisenesime kõik neljakesi majja. Läksime liftiga üles. E avas korteri ukse. Välimine uks on puust uks ja see avaneb ühe võtmega. E oma korteri uks on valget värvi metalluks ja sellel on kaks lukku. E avas kõik uksed ise ja me sisenesime kõik neljakesi korterisse. Mingil põhjusel aga need kaks meesterahvast otsustasid ära minna peale paariminutilist korteri ukse juures seismist. Kuhu nad läksid ja mis põhjusel, seda mina ei oska öelda. Mina ja G ning E läksime suurde tuppa ja hakkasime alkoholi tarbima. Mina jõin džinni ja G ja E jõid viina. Palju nad jõid, 8 seda ma ei oska täpselt öelda, kuid kujutan ette, et ikka 0,5 liitrit jõid kahe peale ära. Kui palju nad enne baaris olid joonud, seda ma ei oska öelda. Jõime niimoodi umbes tund aega. Mina istusin suures toas sülearvuti taga, mis oli laud-käru peal. Sülearvuti oli „Dell“, tumehalli värvi. G ja E istusid kõrvuti diivani peal ja rääkisid juttu vene keeles. Gei oska soome keeles rääkida, kuid E oskab vene keelt ja nii nad omavahel suhtlesidki. Vahepeal käisime ka rõdul suitsu tegemas. Rõdu asub maja taga, suures toas. Kui me järjekordselt kolmekesi rõdul suitsu tegime, E küll ei suitseta, kuid oli meiega kaasas. E läks ühel hetkel kõigepealt tuppa ja samal hetkel nägin mina, kuidas rõdu alt lähevad mööda mingid tüdrukud. Hakkasin nendega juttu rääkima eesti keeles. Küsisin, kes nad on, kuhu lähevad. Nende nimesid ma ei küsinud ja ma ei oska neid ka kirjelda. G peale suitsu tegemist läks tagasi suurde tuppa, kuhu oli eelnevalt läinud E. Mina jäin rõdule edasi, seljaga toa poole. Siis kuulsin, kuidas selja taga käis tume müts, nagu oleks keegi või miski maha kukkunud. Läksin koheselt tuppa. Nägin, et E oli selili maas arvutilaua ja diivani vahel ja ei liigutanud, kuid hingas. G seisis E ees püsti. Küsisin G mis juhtus. G vastas mulle, et E oli teda hakanud näperdama ja G oli teda löönud. Kuhu, kui palju ja millega G lõi, seda ma ei küsinud. Kas G käes oli midagi, seda ma ei mäleta, kuid ma eeldan, et ta võis lüüa rusikaga. El ma ei näinud, et kuskilt oleks lahtist verd jooksnud. Läksin otse E juurde, tõmbasin ta selili diivani najale istuma ja hakkasin talle mõlemale poole vastu nägu labakäega lööma, et ta teadvusele tuleks, sest oli näha et ta on teadvuse kaotanud. Hüüdsin teda nimepidi, käisin köögis, tõin vett klaasiga ja valasin selle talle näkku. E küll pilutas silmi natuke, kuid ei midagi enamat. Siis lõin uuesti talle labakäega näkku mõlemale poole põsele, mingil momendil uuesti E tegi natuke silmad lahti, küsisin talt, kas ta saab aru kes ma olen, kuid E ainult ümises midagi, pani seejärel silmad kinni tagasi ja oligi kõik. Mingisugust selgesõnalist kontakti mul temaga luua ei õnnestunud. Mingi aeg jälgis ka G selja taga, mis ma teen, kuid siis hakkas ta pakkima EH kuuluvaid esemeid korteris. Ta ühendas lahti sülearvuti ja televiisori, mis olid ühes pistikus. Sülearvuti toppis ta arvuti karpi ja viis koos televiisoriga korteri koridori. Mis ajal ta ja kuskohast G telefonid võttis, seda ma ei oska öelda. Nägin tema käes hiljem neid telefone oma autos. Samuti ei näinud ma, millal G need pangakaardid võttis ja sularahast ma ei oska mitte midagi öelda. Nägin, et G tuuseldas mööda korterit ringi, tõmbas kappidest asju välja põrandale, loopis ajalehti, dokumente laiali. Seetõttu ma ei tea, kuskohast G mida võis leida. Ütlesin G närvilise häälega, kas sul on seda kõike vaja, miks sa niimoodi teed. G minu meelest vastas mulle, et mölisemise asemel sa võiksid mind aidata. Mina läksin uuesti E juurde tagasi ja üritasin talle pilti ette tagasi saada, kuid see ei andnud mitte mingit tulemust. Lõpuks tõstsin E voodi peale külili. Tõin teise diivani pesukastist tekke ja patju ja panin talle selja taha ja fikseerisin tal külili asendi, et ta ei vajuks diivanile selili. Teadsin, et E oli joonud ja juhuks kui ta peaks oksendama hakkama, siis et ta ei lämbuks oma okse sisse ära. Niimoodi kestis see G poolne tuuseldamine seal korteris 10-15 minutit. Mina lõpuks hakkasin korterist välja minema. Korteri uksed ei olnud lukus. G võttis endale paremasse kätte trelli rohelist värvi kasti sees millel olid peal „Makita" kleepsud. Mis seal trellikarbis sees oli, seda ma ei oska öelda. Vasakusse kätte võttis G arvutikarbi koos arvutiga „Dell“, mille ta oli enne sinna karbi sisse pannud, kaenla alla võttis televiisori 32 tolli, mis firma oli seda ma ei oska öelda ja üle parema õla viskas tumedat värvi koti, mis oli suhteliselt punnis. Mis seal kotis oli, seda ma ei oska öelda. Kas G ka midagi taskutesse pani, seda ma ei oska öelda, kuna minu tähelepanu oli hõivatud ja mõtlesin, kuidas seda olukorda lahendada. Ütlesin veel G , et ära võta neid asju kaasa, kuid Gei vastanud mulle midagi. Seejärel G ütles mulle, et mine pane alla auto käima. Mina samal ajal mõtlesin, et jooksen alla õue ja sõidan autoga minema. Nägin veel, kuidas G väljus samuti korterist, sulges enda järel korteri metallukse ja hakkas ukseluku kallal midagi kohmitsema. Eeldasin sellisest G käitumisest, et ta keerab ust lukku. Ma ei öelnud G , et ära pane ust lukku, sest minu teada oli El neid korteri võtmeid veel. Seejärel nägin sellel ajal, kui ma olin neljanda ja kolmanda korruse 9 vahele jõudnud mööda treppi, kuidas G väljus väliskoridori, G hüüdis mulle veel, et oota ja samal ajal kukkus tal kaenla all olev televiisor trepikoja kivipõrandale. Televiisor jäi sellel momendil terveks väliselt. G võttis televiisori uuesti kaenla alla. Mina aga suundusin oma auto juurde. Hakkasin auto juures oma auto võtmeid otsima, kuid siis mulle meenus, et auto võtmed jäid G kätte. Nimelt enne kui me olime E korterisse sisenenud, siis G meenus, et ta unustas oma jope autosse ja mina andsin talle oma auto võtmed, et ta saaks sealt jope võtta. G jõudis mulle järgi, tegi auto uksed lahti ja pani asjad auto tagumisele istmele. Seejärel mina istusin auto juhikohale ja G minu kõrvale. Küsisin uuesti G käest, miks ta nii tegi. G vastas mulle, et vahet pole teeme raha pooleks. Istusime veel niimoodi 5 minutit. G andis mulle auto võtmed ja sõitsime Tallinnas Mere puiestee poole. II kd lk 14 alt
13. rida kuni tl 15 reani 11: Sõidu ajal G ütles mulle, et lähme käime pangast läbi ta võtab raha välja. Sõitsime Tallinna Kaubamaja juurde trollide lõpp-peatusesse, see pool kaubamajast, kus asub „Energia“ kohvik. G andis mulle kohale jõudes pangakaardi, mille ta võttis kuskilt taskust. Mis panga kaardiga oli tegemist, seda ma ei oska öelda. Vaatasin kaardi pealt, kelle nimi seal oli, kuid kaart oli väga kulunud ja sealt ei olnud nime välja lugeda. Samuti andis G mulle väikse paberi lipiku valget värvi, kus peal oli 4 numbrit ja ta ütles, et see on PIN-kood. Selle järgi ma eeldasin et tegemist on G enda kaardiga. G ütles mulle, et võta kaardiga raha niipalju kui arvel on. Väljusin autost BMW 320 punast värvi ja suundusin Swedbanka automaadi juurde, kell võis siis olla 04.00 paiku 29.05.2011.a. Sisestasin panga PIN-koodi mida ma enam ei mäleta ja vaatasin, palju arvel raha oli. Seal oli minu meelest 900.- eurot. Võtsin sealt osade kaupa välja raha 850.- eurot. Ma olin sellel hetkel suhteliselt närvis ja ma ei mõelnud, kuskohast G sellise summa võiks saada endale. II kd lk 13 ülevalt
14. rida. „Baarist lahkusime neljakesi, auto juurde suundusime jalgsi. Suundusime jalgsi kiriku juurde ja Paksu Margareeta juurde.“ /…/ „mina istusin juhi kohale, G koos kahe noormehega auto tagapingile“. 2.13 GUNNAR POST andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: oli 28 kodus, sõber H või H tuli külla. Läks koos temaga linna peale, laps ja naine jäid koju. Sai tuttavaga kokku, helistas Veikole sõbra telefoniga. Käis baarides. Tal oli 28.05 sünnipäev. Hommikul helistasid Z.S-iga üksteisele. Said Balti Jaamas kokku. Veiko istus mingi poisiga, kes pakkus talle Nokia telefone müügiks. Ostis mõlemad. Kannatanu EH ei tunne, pole näinud. Pole käinud X-baaris, samuti pole käinud kannatanu EH korteris aadressil Kuldnoka 7-
15. Ei ole E varastatud asjade kohta midagi kuulnud. Ei ole EH korterisse lukustanud. Tööriistakohvri Makita kohta selgitab, et sai Veikoga kokku, Veiko tahtis kohvrit müüa, turule ei tahtnud müüma minna. Veikol ID-kaarti polnud, pani ise kohvri 30 euro eest panti, tegid rahad pooleks. Ei osanud arvata et pandimajja viidud asjad olid kuritegelikul teel saadud. Telefone kasutas mõni aeg ise ka. Ei ole kuritegu toime pannud. Politseile ütles, et ta polnud tol õhtul linnas, sest lootis jamast pääseda, kuna politsei ütles talle, et pandimajja viidud telefonid olid röövitud. 2011.a. kasutas telefoninumbrit 56377916, mille kohta valetas, et see on tema poja number, tegelikult tal poega polegi. Valetas, sest politsei tuli tema korterisse ning ütles, et röövitud telefonis on tema number. Tahtis jamast pääseda ja valetas, et on poja number. Arvatavasti võttis
16. mai hommikul Veiko ühendust, ei mäleta täpselt. Öösel ei maganud. Said Balti Jaamas kell 9-10 vahel kokku. Makita trelli pantimisest rääkis Z.S, kes tegi ettepaneku raha pooleks teha. Panti viisid teisel või kolmandal päeval. Vasaku käe keskmisel sõrmel on ristike tätoveeritud. Z.S-i tunneb arestimajast, kus istus 4 kuud ja 10 päeva. Teab Z.S-i numbrit peast, on kerge number. 10 XXX 2.17 TKE OÜ laenuleping nr XXX
17. maist 2011 koos lisaga (I kd tl 75-76), mille kohaselt on nimetatud ettevõtte andnud GUNNAR POST laenu 46 eurot, laenu tagatiseks on antud elektritrell Makita (kohvris). Lepingu lisaks on GUNNAR POSTID- kaardi koopia. 2.18 OÜ M ja GUNNAR POST vahel sõlmitud laenuleping koos lisaga (I kd tl 77-78), mille kohaselt on nimetatud ettevõte andnud GUNNAR POSTle laenu summas 50 eurot. Laenu tagatiseks on antud panti sülearvuti Acer ja mobiiltelefon 3710a. Lepingu lisaks on GUNNAR POSTID- kaardi koopia. 2.19 Müügileping
18. maist 2011 (I kd lk 90), mille kohaselt Taavi Salumets on müünud Z.S-ile BMW 320i riikliku registreerimisnumbriga XXX. XXX 2.23 Nordea Bank Finland Plc kiri (I kd lk 132-133)
19. juunist 2011 koos selle lisaks oleva EHpangakonto väljavõttega. Väljavõttest nähtuvalt on EH pangakontolt nr XXXXXXXXXXX. mail 2011 kell 03.11.26 välja võetud 750 eurot ning
20. mail 2011 kell 03.12.
21. välja võetud 100 eurot. 2.24 Swedbanki
22. augusti 2011 vastus järelpäringule (I kd lk 134-135), mille kohaselt on EHpangakaardiga
23. mail 2011 kell 03.11 – 03.13 sularahaautomaadist asukohaga Gonsiori 2 vaadatud kontojääki ning välja võetud sularaha summas 750 ja 100 eurot. Automaadi kaamera on kaetud alates EH kaardi kasutamisest ja töötab taas kell 06.
24. 2.25 EH arvelduskonto väljavõte (I kd tl 136-137), mille kohaselt on
25. aprillil 2011 makstud Rocca al Mare Euronicsis 770,50 eurot. 2.26 Kriminaalbüroo päring (I kd lk 139-140), mille kohaselt paluti väljastada
26. aprillil 2011 Euronics Rocca al Mares kauplusest sooritatud ostu dokumentatsioon ning sellele saabunud vastus, mille kohaselt osteti sülearvuti Dell summas 449 eurot, juhtmeta hiir Logitech summas 22,50 eurot ning teler LG 32“ LCD summas 299 eurot. Summadele lisandub km. Kokku ostud summas 770,50 eurot. 2.27 Äratundmiseks esitamise protokoll
27. juulist 2011 (I kd tl 141-144), mille kohaselt EHtunneb fototabeli fotol nr 2 ära Z.S-i. Teist isikut, kes oli Z.S-iga koos, kannatanu fototabelitelt ära ei tunne, kuna X-baaris, kus ta teda nägi oli hämar ja kannatanu nägi teda esimest korda elus. 2.28 Äratundmiseks esitamise protokoll
28. juulist 2011 (I kd lk 145-148), mille kohaselt RStalle esitatud fototabelitel 1-2 kedagi ära ei tunne, kuid fototabeli 2 fotol 2 olev isik ( GUNNAR POST) meenutab oma olekuga noormeest, kes viibis maikuu lõpus koos Z.S-iga X-baari ühes lauas. XXX 2.34 Z.S-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 23.07.2011 (I kd lk 195-199), mille punkt 8 kohaselt kinnipidamise hetkel oli Z.S muuhulgas seljas tumesinine vest. 11 2.35 Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga 19.09.2011 (I kd lk 200-205), mille kohaselt on vaadeldud ilma varrukateta jopet, mis on eest lukuga, tumesinist värvi, taskutega. Vaatluse käik: Vaatluse objektiks on eest lukuga tumesinist värvi, taskutega ja seest oranži värvi voodriga jope. Jope materjal on kile taolisest materjalist. Luku pikkus on 65,8 sm. Jopel on kaks taskut millised on suletavad lukuga. Taskute vooder on seest tumesinisest värvi materjalist nagu on jope välispindki. Jopel on ristipidi läbiõmmeldud teping. Jope alumises ääres on sisseõmmeldud kumminöör, millega on võimalik jope alumist äärt korrigeerida laiemaks ja kitsamaks. Nööri küljes on tumesinist värvi plastmassi taolisest materialist nupp. Jope mõlema tasku välispinnale on tepitud oranži värvi triip pikkusega 0,8 cm. Jope ühele küljele on tepitud numbrite ja tähtede kombinatsioon oranži värvi niidiga XOYE 8870 SN. Jope sisevooder on oranži värvi kilematerialist. Jope sisekülgedel mõlemal pool on kaks sisetaskut, millest üks on suletav oranži värvi lukuga. Lukuga tasku all on tasku mille ülemine serv on ääristatud kummiga. Sisetaskute vooder on oranži värvi materjalist. Jope sisevoodril on oranži värvi riide materialist silt. Silt on ääristatud musta värvi niidiga Sildil on musta värvi kiri mis koosneb numbritest ja tähtedest, ning ebamäärane kujutis. Riidest sildi küljes on teine oranži värvi silt, millel on numbrid ja tähed. Silt ei ole jope voodri külge täisulatuses kinnitatud ja seda annab liigutada üles-alla. Sildi all on jope voodrile trükitud musta värvi tähtede ja numbrite kombinatsioon. Jopel puuduvad varrukad. Jope on sooja voodriga kergelt puhvis. 2.36 Vanemjälitusametnik Veiko Ivanovi ettekanne koos fotodega 30.09.2011 (I kd lk 206-208), mille kohaselt Veiko Ivanov kontrollis suhtlusportaalis Facebook kasutajakontot „Z.S“. Antud kontol on osas „Fotod“ album „BMW 320i E36“, milles on kaks fotot punast värvi sõiduautost BMW registreerimisnumbriga XXX. Fotol nr 2 on näha esiistmete peatugede valge kate. 2.37 Harju Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsus kriminaalasjas 1-10-7321 (I kd lk 209-214), mille kohaselt on Z.S-ile mõistetud vangistus 6 kuud 14 päeva KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendatud üldkasuliku tööga, mille tähtajaks on määratud 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on kohustatud Z.S-i täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 2.38 Harju Maakohtu 30.03.2010 kohtuotsus kriminaalasjas 1-10-3995 (I kd lk 215-216), mille kohaselt on GUNNAR POST mõistetud ja kandmisele kuuluv tähtajaline vangistus 1 kuu 27 päeva jäetud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel GUNNAR POST suhtes tingimuslikult kohaldamata, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli nõudeid. 2.39 Harju Maakohtu 22.04.2002 kohtuotsus kriminaalasjas ½-530/2002 (I kd lk 217224), mille kohaselt GUNNAR POST on muuhulgas süüdi tunnistatud KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 järgi. 2.40 Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2004 kohtuotsus kriminaalasjas 2-1/653/04 (I kd lk 225-227), mille kohaselt on Harju Maakohtu 10.06.2004 otsus, millega Z.S mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi, jäetud muutmata. 2.41 GUNNAR POST kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 228-229), mille kohaselt GUNNAR POST peeti kahtlustatavana kinni 04.08.2011 kell 21:
29. 12 2.42 Põhja Prefektuuri KKB teatis (I kd lk 260-261), et abonementnumbrilt XXX laekus PP juhtimiskeskuse numbrile 110 07.07.2011 kella 01:10 ajal kõne, milles helistaja teatab, et naisterahvalt on kott ära varastatud ja ta nägi, et meesterahvas jooksis eemale. Helistaja teatab, et sõitis meesterahvale ette ja sai temalt koti kätte. Helistaja identifitseerib ennast Z.S-ina. 2.43 Z.S-i taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuurile (I kd lk 262-263), millega ta taotleb asitõendina kriminaalasja juurde võtta GUNNAR POST poolt Z.S-ile saadetud kirja. Taotluses avaldab Z.S, et P palub tal eeluurimise käigus anda valeütlusi selles, kuidas Z.S koos P kannatanu korteris viibis, reaalsuses midagi sellist toimunud ei ole. Z.S põhjendab varasemaid selliseid ütlusi hirmuga G -poolse kättemaksu ees ja uurijapoolsete tõendite reeglite rikkumisega. Avalduse lisaks on „G “ poolt allkirjastatud kiri, milles kirjutaja avaldab soovi, et Veiko räägiks, et oli koos temaga „seal soomlase korteris“ ja ütleks, et „G “ pole midagi soomlaselt võtnud. 2.44 Ekspertiisiakt nr 12E-DK0015 (I kd lk 264-267) 13.02.2012, mille kohaselt Z.S-i poolt edastatud kiri ei ole kirjutatud GUNNAR POST poolt. 2.45 Töövõimetuslehed (I kd lk 268-269), mille kohaselt GUNNAR POST on väljastatud töövabastus 29.07.2011-08.08.2011 seoses olmevigastusega.
30. Kohtu järeldused Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavaid süüdistatakse (3.1), seejärel küsimuse, kas teod on toime pannud süüdistatavad (3.2), kas tegu on kuritegu ning kuidas tegu karistusseadustiku järgi kvalifitseerida (3.3), teo õigusvastasuse ning selle, kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises (3.4) ning milline on tegude eest mõistetav karistus (3.5). Seejärel lahendab kohus menetluskuludega seonduva (3.6) ning tsiviilhagi (3.7). 3.1.1 Tulenevalt KarS § 200 lõikes 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Isiku läbivaatuse protokolli (tl 111-116) kohaselt on kannatanu H näo paremal poolel ja kaelal tugev, ühtlane, suu ja lõuapoolses osas selgepiiriline hematoom. Näo vasakul poolel on suunurgas nähtav väiksem, ebaühtlane hematoom. Nimetatud vigastused avastas kannatanu 29.05.2011 hommikul ning
31. mai ööl vastu
32. maid neid tunnistaja Suviste sõnul ei esinenud. Kannatanu H ütluste (I kd tl 28-33) sõnul lahkus ta baarist koos Z.S-i ja teise isikuga liikudes mööda Tatari tänavat Sakala ristmikuni, kus seisis Z.S-i punane auto. Autoga sõideti Tatari tn-lt Estonia pst-le, mäletab veel vaadet Estonia pst-le ja sellel hetkel n-ö lint katkes. Edasist mäletab alates kella 9-st hommikul. Asjas kogutud tõendid ei võimalda tuvastada, kas kannatanu mälukaotus oli tingitud terviseprobleemidest, ravimite ja alkoholi koosmõjust, kannatanu jooki mõne uimastava aine segamisest või uinumisest. Kohus asub seisukohale, et kannatanu mälukaotus ei saanud tekkida tema peksmisest, kuivõrd väikses 13 autos ei ole võimalik erinevatele näopooltele selliseid vigastusi tekitada. Kaitse on püstitanud teesi, mille kohaselt kannatanu võis kukkuda oma terviseprobleemide tõttu ning vigastused tekkisid kukkumise tagajärjel. Nimetatut ei loe kohus tõenäoliseks, kuivõrd sellisel juhul ei ole seletatav hematoom vasakus suunurgas. Ilmselt kannatanu oli autost väljumise ja korterisse sisenemise järgselt võimeline väliselt adekvaatselt käituma, kuigi kannatanu väidete kohaselt ta korteris toimunust midagi ei mäleta. Fotode põhjal on vigastuste tõenäoline tekkemehhanism selline, et kannatanut löödi korteris viibimise ajal vasaku suunurga piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu mõnd korteris olevat teravaservalist eset. Nimetatu tagajärjel tekkis näo ja kaela paremale poole pikk, ühtlane ning ühelt poolt selgepiiriline hematoom. Ka ühekordne löömine, s.o inimese keha järsk ühekordne mehhaaniline mõjutamine, on käsitletav vägivallana. Korterist olid kannatanu H ütluste kohaselt tema loata ära viidud H kuuluvad: mobiiltelefon NOKIA 3710a-1, mobiiltelefon NOKIA 1616-2, sülearvuti DELL. Televiisor LG 32“, EH nimele väljastatud Nordea Visa kaart ning deebetkaart, sularaha 200 eurot ning VK kuuluv tööriistakohver Makita. VK ütluste kohaselt asus tema tööriistakohver nimetatud ajal H kuuluvas korteris. Olukorras, kus isikud on sisenenud kannatanu korterisse, kannatanu suhtes on tarvitatud vägivalda ja isikute lahkumise järgselt on kadunud mitmed kannatanule kuuluvad esemed, on eluliselt usutav, et vägivalda on tarvitatud asjade hõivamiseks. Seega on aset leidnud röövimine. Kannatanud kinnitavad, et P poolt erinevatesse pandimajadesse viidud, eeluurimise käigus üles leitud ning asitõendi vaatlusprotokollides (I kd tl 36-74) kirjeldatud esemed kuuluvad neile. 3.1.2 KarS § 136 sätestatud kuriteo objektiivse külje moodustab ilma seadusliku aluseta teiselt isikult vabaduse võtmine, s.o liikumistakistuse loomine. Kannatanu H ütluste kohaselt ei saanud ta
33. mai 2009 hommikul korterist välja, kuivõrd korteri uks oli lukus ning võtmeid ei olnud. Kuskile helistada ei olnud võimalik, kuivõrd ka telefonid olid kadunud ning aknast abipalvega kirjade väljaviskamine ei andnud tulemust. Tunnistaja S ütluste kohaselt läheb korterisse kaks ust, üks uks on naabriga kahepeale vahekoridori uks. Korteri uksel on kaks lukku, ülemine lukk oli võtmega avatav nii seest kui väljast, alumine oli turvalukk. Kohale jõudes selgus, et tema võti ei keera ust lahti, kuivõrd lukus on midagi ees. Naabrimehelt laenatud pintsettidega sai lukuaugust kätte võtme ühe osa. Isiku lukustamine korterisse ilma, et isikul oleks võimalik sealt lahkuda, loob liikumistakistuse, milline võtab isikult liikumisvabaduse. Seaduslik alus niisuguseks tegevuseks puudus. Seega on aset leidnud E H lt seadusliku aluseta vabaduse võtmine. 3.2.1 Järgnevalt analüüsib kohus küsimust, kas KarS § 200 ja 136 sätestatud teod on toime pannud Z.S. Kannatanu H ütluste kohaselt kohtus ta
34. mai 2011 esimestel tundidel Tallinnas asuvas X-baaris Z.S-iga , kes oli talle varasemast tuttav. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis H ära fototabeli fotol nr 2 Z.S-i. Samuti nägi tunnistaja Raimo Suvise nimetatud ajal X-baaris Z.S-i, keda ta tundis ja E H , keda ta teadis. Kannatanu ütluste kohaselt lahkus ta mõne aja pärast baarist koos Z.S-i ja kolmanda isikuga, kuna Z.S oli ta lubanud autoga koju viia. Kannatanu mäletab autosse istumist ja sõitma hakkamist. Tunnistaja S ütluste kohaselt elas Z.S mõnda aega aprillis 2011 tema ja H juures Kuldnoka tn korteris. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et H lahkus baarist koos Z.S-iga ning Z.S toimetas H tema korterisse. Pärast seda oli 14 kannatanule tekkinud vigastused ning kannatanu korterist olid ära viidud esemed, muuhulgas pangakaardid. Pangaasutuse kirja ja sellele lisatud pangakonto väljavõttega on leidnud tõendamist, et EH pangakontolt nr XXXXXXXXXXXX Nordea pangas on
35. mail kell 03.11 välja võetud sularaha summas 750 eurot ning kell 03.12 100 eurot. Swedbanki vastusest järelepärimisele nähtub, et nimetatud sularaha väljavõtmised on toimunud Gonsiori 2 asuvas sularahaautomaadis ning eelnevalt on vaadatud kontojääki. Automaadi kaamera on kaetud alates EH kaardi kasutamisest ja töötab taas hommikul kell 06.
36. Asitõendi vaatluse protokolliga (turvakaamera salvestus suunaga Kaubamaja tn-le) loeb kohus tõendatuks, et vahetult enne H pangakontolt raha väljavõtmist sõitis pangaautomaadi lähedusse tume (eristatav punane värv) sõiduk. Sõiduki juhipoolsest uksest väljus meesterahvas, kellel oli seljas tume vest ning meesterahvas väljus kaamera vaateväljast. Vahetult pärast H pangakontolt raha väljavõtmise aega sisenes nimetatud meesterahvas uuesti kaamera vaatevälja, istus autosse ning auto lahkus. Asitõendi vaatlusprotokolliga (tumesinine varrukateta jope) ja Z.S-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga loeb kohus tõendatuks, et kinnipidamise hetkel oli Z.S seljas tumesinine vest (varrukateta jope), milline sarnaneb vestile, mida kandis turvakaamera salvestuselt nähtuv meesterahvas. Tunnistaja TSütlustega auto müügilepinguga
37. maist 2011 loeb kohus tõendatuks, et Z.S-ile kuulus nimetatud ajal sõiduk, milline on väga sarnane sõidukile, milline nähtub turvakaamera videolt. Salumets viitab sarnasuste väljatoomisel samasugustele valuvelgedele, samuti esiistmete peatugede valgetele katetele. Müüdud sõiduki peatugede valged katted nähtuvad ka samast sõidukist tehtud fotolt, milline on väljatrükk suhtlusportaali Facebook kasutajakontolt „Z.S “. Kannatanu selgituste kohaselt hoidis ta pangakaartide PIN-koode kodus riiulis koos teiste dokumentidega. Arvestades asjaolu, et Z.S oli samas korteris mõnda aega elanud, võis PIN-koodide asukoht olla talle teada varasemast, samuti võis ta need leida korterist
38. mai 2011.a. öösel. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kannatanu H kontolt võttis sularaha välja Z.S. Jälitusprotokolli (I kd tl 149-157) järgi loeb kohus tõendatuks, et kannatanu mobiiltelefon asus kontolt raha välja võtmise hetkel samas piirkonnas, kus Z.S. Süüdistatav P on andnud ütlused selles, et tööriistakohvri Makita viis ta Z.S-iga koos tema palvel pandimajja mõni aeg peale oma sünnipäevast päeva (28.05), samuti väidab P, et ostis mobiiltelefonid Nokia Z.S-ilt ja temaga kaasas olevalt isikult. Seega on asjas tõendamist leidnud, et Z.S-i valduses olid H korterist äravõetud esemed ning need olid ära võetud omastamise eesmärgil. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et kannatanu suhtes oli tarvitatud vägivalda ning on eluliselt usutav, et vägivalla kasutamine toimus asjade hõivamiseks. Isegi juhul kui Z.S ise vägivalda ei tarvitanud, vaid seda tegi võimalik kolmas, Z.S-iga kaasas olnud isik, on KarS § 200 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-100-06 asunud seisukohale, et kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral võib röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena esineb tahtlus kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab võimalikuks selle saabumist. 15 Z.S oli teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest ning soovis koosseisupäraste asjaolude realiseerumist. Z.S-i kannatanule kuuluvast korterist lahkumise järel oli võtmega suletud välisuks ning H pääses oma korterist välja alles
39. juunil
40. Kohus asub seisukohale, et kannatanult seadusliku aluseta vabaduse võtmise on toime pannud Z.S, kes viibis korteris ning lahkus sealt koos varaga. Tema lahkumise järgselt oli uks väljastpoolt suletud ning kannatanu ütluste kohaselt ei olnud korteris enam võtmeid, millega oleks olnud võimalik ust avada. Kannatanu korterisse lukustamine toimus tahtlikult süükooseisule vastavaid asjaolusid teades ja nende saabumise võimalikkust mööndes. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena esineb vähemalt otsene tahtlus. Tunnistaja S , kannatanu H ütlustest ning sündmuskoha vaatluse protokollilt on näha, et korteril oli kaks lukku – üks snepper ja teine kahelt poolt lukustatav turvalukk. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ukse sulgemiseks piisanuks ukse enda selja tagant kinnilükkamisest, aga uks oli lukustatud võtmega keeratavast lukust. Ilma võtmete ja telefonideta isikul ei ole võimalik korterist oma jõududega välja pääseda. 3.2.2 Alljärgnevalt analüüsib kohus küsimust, kas KarS § 200 ja 136 sätestatud teod on toime pannud GUNNAR POST. Asjaolu, et GUNNAR POST ja Z.S suhtlesid
41. mail 2011 korduvalt telefoni teel, on tõendatud tl 158 – 165 asuva jälitusprotokolliga, milline sisaldab Z.S-i abonementnumbri väljavõtet, millest nähtuvalt on Z.S-i ja P vahelised telefonikõned toimunud
42. mail 2011 kell 11.10, 11.25, 14.47, 17.
43. Samuti tõendab nimetatud asjaolu jälitusprotokoll (tl 172-188), millest nähtuvalt AHabonementnumbril ja Z.S-i abonementnumbri vahel on toimunud telefonikõned kell 17.12, 17.16, 17.27 ja
45. Tunnistaja AHütlustega loeb kohus tõendatuks, et telefonikõnede ajal Z.S-iga kasutas telefoni P ning et H toimetas nimetatud õhtul P Tallinna. GUNNAR POSTütluste kohaselt kohtus ta Z.S-iga alles järgmisel hommikul. Nimetatu pinnalt loeb kohus eluliselt usutavaks, et Z.S ja P kavatsesid 28.05.2011 õhtul Tallinnas kohtuda. Millalgi toimunud võimalikule kohtumisele viitab ka jälitusprotokollist (tl 189-194) nähtuv Z.S-i ja P vestlusest lõik: „A kas su’lt selle õhtu kohta ka midagi küsiti või?“ Kas kohtumine aset leidis, ei ole esitatud tõendite pinnalt võimalik selgeks teha. Edasiselt asetab süüdistus P koos Z.S-i ja kannatanu H ga 29.05.2011 kella 00:30 ajal Tallinnas Tatari 1 asuvasse X-baari. Tunnistaja RS ütluste kohaselt ( tl 83- 84) nägi ta 2011.a. maikuu lõpus ühel laupäevasel õhtul X-baaris koos H ja Oelselgiga nahktagis noormeest, tagi krae oli üles keeratud, kätel paistsid olema tätoveeringud, rohkem tähele ei pannud. Ta oli nagu endasse tõmbunud. Politseis näidatud fotode järgi paluti tuvastada isikut. Kuna näkku otseselt ei vaadanud, siis oleku ja fotode järgi midagi näitas, kes natuke sarnanes isikule, kes oli seal tol õhtul. Sarnane oli. Päris kindel ei ole, kas kohtusaalis olev P on selle isiku sarnane, aga võib-olla. Profiil ja lõuajoon on sarnane. Kirjeldas enne äratundmiseks esitamist isikut tumedate, nagu natuke lokkis juustega. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt Suviste kedagi ära ei tunne, kuid fototabeli fotol nr 2 olev inimene (P) meenutab oma olekuga baaris nähtud noormeest. Nimetatud tõendi pinnalt asub kohus seisukohale, et baaris koos Z.S-iga viibinud isik võis sarnaneda P . Kannatanu H ütluste (tl 28-33) kohaselt tundub baaris olnud mees sarnane P . Politseis esmaste ütluste andmisel kirjeldas kolmandat isikut heledamana kui (P) praegu on. Hele oli mõeldud heledapäisena. Kannatanu ütluste kohaselt istus ta ligemale pool tundi Z.S-i ja tema kaaslasega X-baaris ühes lauas. Nii kannatanu enda kui ka tunnistaja RS ütluste kohaselt oli H baaris täiesti adekvaatses olekus. Arvestades asjaolu, et 16 kannatanu viibis nimetatud õhtul Z.S-iga kaasas olnud isikuga pikemat aega baaris samas lauas ning kõndis temaga koos tänaval, on põhjendatud eeldada, et kannatanu mäletas suhteliselt vahetult sündmuse toimumise järgselt isikut paremini. H kirjeldas ülekuulamisel Z.S-iga kaasas olnud isikut heleda, heledapäisena. P välimust ei saa mingil juhul heledana kirjeldada, tegemist on mustapäise isikuga, kes jätab tumeda, pisut tõmmu mulje.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lugeda P baaris viibimist tõendatuks H kohtus antud ütlustega, mille kohaselt tundub baaris olnud mees sarnane P . Isiku äratundmiseks on

sätestatud eraldi regulatsioon §-s 81. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1- 52-09 p 11.2 asunud seisukohale: „Vastavalt

§ 81

lõikele 1 võib menetleja vajaduse korral isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks. Vaadeldava sätte kohaselt võib äratundmiseks esitamine toimuda alles pärast isiku ülekuulamist, kusjuures erandeid sellest nõudest menetlusseadus ette ei näe. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on

§ 81

lõikest 1 tuleneva nõude eesmärgiks äratundja järelduste objektiivse kontrollimise ja hindamise tagamine, mille tõttu ei tohi menetlustoimingute järjestusse suhtuda formaalselt.“ Isiku kohtus süüdistatavaks olemise fakt mõjutab kohtu hinnangul äratundjat, lisaks ei ole võimalik selliste järelduste kontrollimine. P võimaliku viibimise kohta kannatanule kuuluvas korteris ning pangaautomaadi lähedal, millest võeti kannatanu arvelt välja sularaha, ei ole kogutud mistahes tõendeid. Tunnistajate PM, AP, I S ütlustega ning TKE OÜ laenulepinguga nr XXX

1. maist 2001 ja OÜ M ja GUNNAR POST vahel sõlmitud laenulepinguga loeb kohus tõendatuks, et P viis H korterist pärit tööriistakohvri ja mobiiltelefoni Nokia enda ID-kaarti kasutades erinevatesse pandimajadesse. GUNNAR POST ütluste kohaselt (II kd lk 7-9) ostis ta mobiiltelefonid
2. mai 2011 hommikul Balti jaama juures Z.S-ilt ja temaga kaasas olnud isikult ning viis need millalgi peale lühiajalist kasutamist pandimajja. Paar päeva hiljem tuli Z.S, kes soovis müüa Makita tööriistakohvrit. Turule ei soovitud seda müüma minna ning kuna Z.S ei olnud ID-kaarti, andis selle tööriistakohvri pandimajja P enda ID-kaarti kasutades. P on varasemalt karistatud isik, kes on korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes. Kohus jagab kaitsja seisukohta selles, et juhul kui P oleks teadnud asjade kuritegelikust päritolust, ei oleks ta asju viinud pandimajja enda isikut tõendava dokumendiga. OÜ-ga M sõlmitud lepingust nähtub, et lisaks H korterist pärit telefonile, viis P samal ajal pandimajja sülearvuti Acer. P on kohtu hinnangul isik, kes on tuttav pandimajja asjade viimise korraga ning sellest tulenevalt faktiga, et lepingu sõlmimiseks küsitakse isikuttõendavat dokumenti. Samuti nähtub OÜ M töötaja tunnistaja S ütlustest, et P soovis pandimajja toodud asju tagasi osta, mis ei õnnestunud, kuna tähtaeg oli möödunud. Nimetatud fakt kujundab samuti kohtu veendumust selles, et P ei olnud teadlik mobiiltelefoni röövimisest. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et KarS § 200 lg 2 p 4,7 sätestatud teo toimepanemine GUNNAR POST poolt ei ole tõendamist leidnud, mistõttu tuleb GUNNAR POST nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks tuvastada P viibimise H korteris. Ainuüksi asjaolu, et kohtu hinnangul viibis korteris Z.S ja on eluliselt usutav, et P võis nimetatud õhtul Z.S-iga kokku saada, ei ole piisav isiku süüditunnistamiseks H seadusliku 17 aluseta vabaduse võtmises. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et KarS § 136 lg 1 sätestatud tegu ei ole GUNNAR POST toime pannud. Kohus mõistab GUNNAR POST talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 ning 136 lg 1 järgi tõendamatuse tõttu õigeks. 3.3 Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, on KarS § 200 lg 1 kohaselt kuritegu. Sama paragrahvi lg 2 p 4 sätestab kvalifitseeriva tunnusena korduvuse, s.o sama teo toimpanemise isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.S-i varasemalt Harju Maakohtu
3. juuni 2004 otsusega karistatud KarS 200 lg 2 p 4,7 alusel. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnal ei ole tuvastatav, kes oli Z.S-i ning EH koos baaris viibinud ning sealt lahkunud isikuks. Asjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et röövimise oleks toime pannud mitu isikut. Kuigi kohus loeb kannatanu H ütlustega tõendatuks asjaolu, et ta lahkus baarist koos Z.S-i ja veel ühe isikuga, ei ole see piisav Z.S-i teo kvalifitseerimiseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Seega tuleb Z.S-i süüdistusest Kar

S § 200 lg 2 järgi välja jätta p.

1. Teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine on KarS § 136 kohaselt kuritegu. Z.S-i teod kvalifitseerib kohus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja § 136 järgi. 3.4 Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ning puudub Karistusseadustiku
2. osa
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtu hinnangul on Z.S süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.5 Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.S-i puhul kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 136 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahalise karistus või kuni viieaastane vangistus. Z.S on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh KarS § 200 lg 2 p 4, 7 alusel toime pandud kuriteo eest ning karistuseks on mõistetud vangistus 3 aastat ja 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 4 aastat 10 kuud ja 22 päeva. Viimati on teda karistatud 13.05.2011.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 323 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega, milline on asendatud üldkasuliku tööga 388 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Eelnevast johtuvalt asub kohus seisukohale, et Z.S-ile ei ole 18 eelnevad karistused mõju avaldanud ning Z.S on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdistatava jaoks karistuse tingimisi kohaldamata jätmine või asenduskaristusena üldkasuliku töö määramine ei ole olnud oodatava mõjuga. Nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Z.S-i tuleb mõlema kuriteo eest karistada reaalse vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada Z.S-i KarS § 200 lg 2 p 4 järgi sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra väiksema karistusega. Kohus hindab Z.S-i süüd keskmiseks. Toime pandud kuriteod on oma olemuselt rasked. Teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise näol on tegemist raskeliigilise kuriteoga, kuivõrd isiku vabadus on põhiseadusega kaitstav olulisim õigushüve. Samas võeti kannatanult vabadus tema enda kodus ning kannatanu ütlustest ei järeldunud kohaste jõupingutuste tegemine korterist välja pääsemiseks. Samuti on inimese tervis puutumatu ning samuti põhiseadusega kaitstav õigushüve. Kohus asub seisukohale, et Z.S-ile tuleb KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Kohus peab võimalikuks liitkaristuse määramisel KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteod toime pannud pärast Harju Maakohtu 13.05.2011.a. kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 6 (kuus) aastat, Harju Maakohtu 13.05.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva, millise karistusaja ärakandmist arvestada Z.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.07.2011.a. 3.6 Menetluskulud ja asitõendid 3.6.1 Z.S-i menetluskulud:

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Z.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle

§ 180lg 1 alusel ilmselt üle jõu.

Samuti ei ole sellekohaseid taotlusi esitatud, mistõttu mõistab kohus Z.S-ilt menetluskulud välja alljärgnevalt:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Liis Toomsalule 191.78 eurot (sada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kaheksa senti) ja kaitsja Kadi Mägile 19.18 (üheksateist eurot ja kaheksateist senti);

§ 179

alusel sundraha 725 eurot (seitsesada kakskümmend viis eurot);

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti);

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 456 eurot (nelisada viiskümmend kuus eurot). Menetluskulud tuleb

§ 423alusel tasuda ühe

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Kohtuistungil esitas GUNNAR POST kaitsja Paul Järve taotluse hüvitada GUNNAR POST kohtumenetluses kantud kulud advokaadi õigusabile. Taotluse ja sellele lisatud advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ arvete kohaselt on GUNNAR POSTkohtumenetluses saadud õigusabi eest tasunud kokku 1000 eurot. Vastavalt kohtuistungi protokollidele on kohtuistungid koos eelmenetluse istungiga kestnud 15 tundi ja 44 minutit. Samuti on kaitsja Paul Järve koostanud kirjaliku kohtukõne kohtule esitamiseks. Arvestades kaitsja töö mahtu ning kohtumenetluse ja kohtumenetluses käsitletud küsimuste keerukust, asub kohus seisukohale, et kaitsjatasu 1000 eurot on igati mõistliku suurusega. Kohus mõistab

§ 181

lg 1, § 175 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigilt välja GUNNAR POST kasuks õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks 1000 eurot. 3.6.3. Asitõendid: Kriminaalasjas on

§ 126

lg 3 p 2 alusel omanik VK tagastatud tööriistakohver Makita koos selles oleva elektritrelliga Makita ja teiste tööriistadega. Samuti on

§ 126

lg 3 p 2 alusel omanik EH tagastatud mobiiltelefonid Nokia 3710a-1 ja Nokia 1616-2. Süüdistusaktis on märgitud, et alljärgnevad asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures, millega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - CD plaat videosalvestusega, mis on pakendatud ja asub kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- CD plaat koos pealtkuulamise stenogrammiga, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Z.S-i vest, mis asub pakendatud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel omanik Z.S-ile.

3.7 Tsiviilhagi EH on esitanud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. Esitatud hagiavaldusest on tuvastatav, et nõue on suunatud kuriteo toime pannud isikute vastu. Hagiavalduse kohaselt nõuab EH varalise kahju hüvitamist summas 2118,56 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 8000 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju 20 tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Varalise kahju nõuet on hagiavaldusest nähtuvalt vähendatud seoses mobiiltelefonide tagasisaamisega ja suurendatud. Samas suurendamise aluseks olevad asjaolud nähtuvad juba algselt esitatud nõudest. Hagivalduse kohaselt jääb hageja selle juurde, et varaline kahju tekkis, kuna tema korterist võeti kaasa: sülearvuti Dell maksumusega 499 eurot, televiisor Samsung maksumusega 399 eurot, sularaha 200 eurot, ning EH pangakontolt võeti välja 852,56 eurot. Hilisema ukseluku vahetamisega tekkis kahju 68 eurot. Nimetatu moodustab kokku kahju summas 2018,56 eurot. Kohus asub seisukohale, et tõendatud on kahju tekkimine ja tekkinud kahju suurus sülearvuti Dell osas summas 499 eurot EH arvelduskonto väljavõttega (I kd tl 136-138 ) ja Euronics Rocca al Mare poolt väljastatud ostu dokumentatsiooniga. Samad dokumendid tõendavad, et televiisori Samsung maksumus oli 299 eurot ja et ostudele lisandub käibemaks. Seega rahuldab kohus nõude nimetatud esemete osas summas 957,60 eurot (299 + 499 = 798 + 20%). Võimalikku asjade väärtuse vähenemist kohus siinkohal ei arvesta, kuivõrd esemed olid äsja soetatud ning kannatanul peab olema võimalus endale soetada samaväärsed asjad. Samuti on tõendatud (I kd 132-133) EHp angakontolt sularaha väljavõtmine, milline summa koos väljavõtmisega seotud teenustasudega moodustab 852,56 eurot. Tunnistaja S ütlustega loeb kohus tõendatuks, et sündmuse järgselt vahetati välja ukselukk ning selle ligikaudne maksumus võis olla 68 eurot. Nimetatu loeb kohus kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikuks kuluks. Kokku rahuldab kohus varalise kahju nõude summas 1878.16 eurot. Nõue summas 200 eurot seoses sularaha kadumisega jätab kohus tõendamatuse tõttu rahuldamata. Nimetatu kohta on kogutud tõend vaid kannatanu enda ütluste näol. Kohtu hinnangul on kannatanu poolt kriminaalasja arutamisel antud ütlused võrdsustatavad TsMS § 268 kohase poole vande all ülekuulamisena. Samas on kannatanu ütlused 200 euro osas heitlikud. Kohtuistungil märkis ta, et 200 eurot läks kaduma tema teiselt arveldusarvelt. Seega ei saa lugeda varalise kahju nõuet 200 euro osas tõendatuks. Mittevaraline kahju tekitati hagiavalduse kohaselt sellega, et kannatanut oli pekstud ja röövitud ja oma korterisse lukustatud. Kui kannatanu meelemärkusele tuli läbipekstuna ning leidis, et ta ei saa korterist välja ega endale abi kutsuda, siis ei teadnud ta kaua ta peab seal korteris luku taga ilma abita olema. Kannatanu on pidev vererõhutablettide tarvitaja ning korteris luku taga olles ta ei teadnud, kas talle nii kauaks rohtusid jätkub, kui ta vabaks saab. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Esitatud hagiavalduse kohaselt seob kannatanu talle tekkinud mittevaralise kahju eelkõige temalt vabaduse võtmise ning asjaoluga, et ta polnud kindel selles, et ravimeid jätkub kuni vabanemiseni. Samas ei nähtu kannatanu ütlustest, et ta oleks teinud märkimisväärseid jõupingutusi korterist väljapääsemiseks. Kolmel esimesel päeval viskas ta aknast välja kirju abipalvetega. Samas, kui ta nägi maja taga koristajat liikumas ja tema kirja prahina 21 käsitlemas, ei hüüdnud kannatanu koristajat, vaid läks hoopis rõdult ära muid toimetusi tegema. Pärast oli koristaja lahkunud. Asjas kogutud tõendite kohaselt on kannatanu korteril naabriga ühine väike esik. Kannatanu ei püüdnud ka välja selgitada millistel kellaaegadel naaber liigub ning temaga läbi ukse kontakti saada. Nimetatust järeldab kohus, et kannatanu ei hinnanud oma olukorda piisavalt tõsiseks. Kohtu hinnangul on kannatanule tema tervise kahjustamisega ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise mõistlik suurus 1000 eurot. Harju Maakohtu 13.09. 2011 määrus tsiviilhagi tagamiseks, millega arestiti Z.S-ile kuuluv sõiduauto BMW 316i registreerimismärgiga XXX, jätta muutmata. 3.8 Prokurör asus kohtukõnes seisukohale, et Z.S-i ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleb seega tõendina kõrvale jätta. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Z.S on andnud erinevatel ajahetkedel diametraalselt erinevaid ütlusi H korteris viibimise, seal olnud isikute arvu, arveldusarvelt raha väljavõtmise asjaolude kohta. Ütluste lahknevusele kohtuistungil mõistuspärast selgitust ei ilmnenud. Z.S andis istungil ise selgitusi erinevate legendide väljamõtlemise kohta. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-13-12 p 13 asunud seisukohale: „Isiku erinevates menetlusetappides antud ütluste diametraalse erinevuse korral tuleb selline tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Nimelt on kolleegium selgitanud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb see tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused“. Z.S-i ütluste kohaselt on kuriteo toimepanijaks P. Z.S on eeluurimise käigus saatnud taotluse asitõendina asja materjalide juurde võtta tema väidete kohaselt P kirjutatud kirja, mille kohaselt palutakse Z.S olla tunnistajaks selles, et „Gunn“ pole midagi soomlase korterist võtnud. Ekspertiisiga on tuvastatud, et nimetatud kirja ei ole kirjutanud GUNNAR POST. Arvestades asjaolu, et kiri sisaldab informatsiooni veel kahe isiku korteris viibimise kohta, mida on eeluurimisel rääkinud Z.S, on põhjendatud eeldada Z.S seost kirja kirjutamisega. Kunstliku tõendi loomisele suunatud tegevus suurendab veelgi kohtu silmis Z.S-i ütluste ebausaldusväärusust. Samas ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga, et ebausaldusväärsetena tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta ka P ütlused. P on esialgselt eitanud oma seotust röövitud mobiiltelefonidega ja üldse 28. mai 2011 Tallinnas viibimist. Nimetatut põhjendas ta asjaoluga, et politseinikud ütlesid talle, et ta kasutas röövitud mobiiltelefone ning P lootis kõike eitades sellest jamast pääseda ning ütles, et mobiiltelefoni kasutas ta poeg, keda tegelikult Pl polegi. Vastuolude selgitamine on kohtu hinnangul mõistuspärane. Kuigi P oma kinnitusel andis esialgselt ütlusi, mis välistasid üldse tema Tallinnas viibimise ja H röövitud mobiiltelefoni kasutamise, ei tingi see tema ütluste tervikuna kõrvalejätmist tõendite kogumist. Seadusandja mõte ei ole võimaldada tõendina kasutada vaid sellise süüdistatava ütlusi, kes tema suhtes menetlushuvi täheldamisel teeb koheselt ammendava puhtsüdamliku ülestunnistuse. P varem karistatud isikuna võis eeldada, et seose omamine röövitud varaga või kaasa tuua süüdistuse röövimises. 22 Ingrid Kullerkann kohtunik Marge Lainejärv rahvakohtunik 23 Merle Liivrand rahvakohtunik