Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.06.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-1684 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Pr

§76lg.4 määrata katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada K.T katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuma Süüdimõistetu RESOLUTSIOON registreerimisele - - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada K.T katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata K.T kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada K.T karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §330 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 10 kuud 20 päeva alates 01.03.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, neist kahel korral vangistuse ajal. Kinnipeetava käitumises väljendub vägivaldsus, mida võimendab alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on läbinud riigikeele algtaseme eelkursused, osalenud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja osaleb vabanemiseelses programmis. Murru Vanglas kinnipeetav töötas, kuid Viru Vanglas keeldus sellest. Kinnipeetavat toetavad vangistuse ajal materiaalselt vähesel määral tuttavad. Võlgnevused kinnipeetaval puuduvad. Päritoluperekonnaga kinnipeetav ei suhtle. Abikaasaga abiellus vangistuse ajal, mistõttu kooselu kogemus puudub. Korduvatest ja pikast vangistusest on kinnipeetaval tekkinud vanglas sidemed isikutega, kes on seotud kuritegeliku maailmaga. Kinnipeetav on omanud autoriteeti vene keelt kõnelevate kinnipeetavate seas, kuid käesolevaks ajaks on see langenud. Elustiil on siiani kuritegelik ja hoolimatu. Kuna viimane kuritegu seisnes piiritust sisaldava aine 2 tarbimises vangistuses, siis annab see märku isiku puudulikust motivatsioonist loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetava enesehinnang on kõrgenenud, ei usalda kedagi, suhtleb üksikute kinnipeetavatega, ei liigu suuremas seltskonnas ega osale üldistes huvitegevustes. Oma eesmärkide täitmiseks on käitunud tahtlikult vägivaldselt. Kinnipeetava toimetulek ja probleemilahendusoskused vabaduses olid nõrgad, keskendub oma vajadustele, konkreetsed tegevused tuleviku eesmärkide saavutamiseks puuduvad. Kinnipeetav on oma tegevusega näidanud, et ta ei aktsepteeri vastutust ühiskonna ees. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, kuna arvab, et vajab vabaduses eluga kohanemiseks abi. Kinnipeetav on ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et vaatamata sellele, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht, ei ole tema vabastamine otstarbekas, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Riski suurendab nõrk sotsiaalne võrgustik, kooselu kogemuse puudumine abikaasaga, materiaalse toetuse ja kehtiva dokumendi puudumine. Kinnipeetava abikaasa sõnul tutvus ta kinnipeetavaga viimase vangistuse ajal ja abiellusid nad samuti vanglas. Kooselu kogemus puudub. Abikaasa sõnade kohaselt on kinnipeetaval täiskasvanud tütar, kellega ta ei suhtle, abikaasal endal on 17-aastane poeg, keda kasvatab abikaasa ema. Andmed kinnipeetava vanemate kohta abikaasal puuduvad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama abikaasa juurde 1-toalisesse korterisse, tegemist on üürikorteriga, mille üüri aitab maksta abikaasa ema ja mille üürileping lõpeb
2. Kinnipeetaval on algharidus ja vanglas omandatud keevitaja eriala. Vabaduses puudub kinnipeetaval töökogemus ja -harjumus, kuna on suurema osa täiskasvanuelust viibinud vanglas. Kinnipeetava abikaasa on töötu, majanduslikult tuleb ta toime ema toel. Kinnipeetaval puuduvad vahendid toimetulekuks vabanemisfondis. Probleemiks vabaduses on kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine, mis takistab töökoha leidmise. Kinnipeetav ei ole tööturul konkurentsivõimeline. Maakohtu istung Kinnipeetav K.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tal on aasta alguses vormistatud uus elamis- ja tööluba kaheks aastaks ning samuti kehtiv ID-kaart. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et piirangud kriminaalhoolduse näol on kinnipeetavale vajalikud taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kahel korral vangistuses toimepandud kuritegude eest. Samuti on kinnipeetav vangistuses korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetav on vangistuses viibinud suurema osa oma elust, viimasel korral alates 08.06.

1. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 21.01.
2. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ning kuritegude ja distsiplinaarsüütegude toimepanemine vangistuses on sellised asjaolud, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka tema resotsialiseerumise ja taasühiskonnastamise huvides. Arvestades seda, kui pikka aega on kinnipeetav veetnud vangistuses, on tal vabanemise korral lisaks kontrollile vajalik ka igasugune tugi ja toetus, et tulla toime eluga vabaduses. Maakohtu arvates pakub sellist toetust eelkõige kriminaalhooldus. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama abikaasa juurde 1toalisesse korterisse. Tegemist on küll üürikorteriga, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et üürileping kehtib kuni
3. 4 Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval on vanglas omandatud keevitaja kutse. See tagab kinnipeetavale vabaduses paremad võimalused tööturul konkureerimiseks. Rahalised võlgnevused kinnipeetaval puuduvad. Kuna kinnipeetaval on olemas kehtiv ID-kaart ning elamis- ja tööluba, on tal esialgu võimalik end Töötukassas arvele võtta töötuna, et saada regulaarset toetust. Samuti on tal kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolul võimalik taotleda erinevaid sotsiaaltoetusi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt väljendub kinnipeetava käitumises vägivaldsus, mida võimendab alkoholi tarvitamine. Samas nähtub, et kinnipeetav on endaga selles osas tööd teinud ja läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise risk keskmine. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ka viimane karistus on määratud piiritust sisaldava aine tarbimisega vangistuses. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete 5 tarvitamise ohtu.. Viimane lisakohustus on vajalik seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamise ja sellega seonduvate ohtudega vägivallale. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 27.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 6