1-17-5324/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-5324 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.G , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 10.01.2018 ja lõpp 10.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta F.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja F.G-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas 1 kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 10.01.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 23 korda (14 on arhiveeritud) Vanglakaristust kannab üheksandat korda. Kuriteod on liigiliselt erinevad, valdavalt on karistatud varguste eest. Varsemalt on karistatud ka väljapressimise, kelmuse, mootorsõiduki joobes juhtimise ja arvutikelmuse eest. Käesolev kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung F.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et ema on haige, teda on vaja aidata. Selgitas, et tal on oma firma, mille tegevus oli vahepeal ajutiselt peatatud ja seal on tema garanteeritud töökoht. Elama hakkab ema juures, varem oli emaga riius, nad ei saanud üldse läbi ja tal ei olnud kuskil elada, seetõttu pani toime ka kuritegusid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 23-l korral (neist 14 on arhiveeritud), vanglas viibib isik üheksandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. F.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama aadressile Säde 10-16 Jõhvis. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise korteriga ja ema on nõus poja sinna elama asumisega. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on küllaltki kitsas – ema ja õde, kellega on suhted pigem head ja emaga suhtleb kinnipeetav telefoni teel. Täiskasvanud laste ja endise elukaaslasega suhted puuduvad, 2 rahaliselt ei ole lapsi toetanud. Ema on vanaduspensionär ja on valmis poega toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Ka puudub F.G vabanemise korral töökoht. Isikul puudub ka eriala, aga samuti on tal vähene töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ei töötanud. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et Inforegistri andmetel on F.G küll xxxx OÜ juhatuse liige, kuid see ei tähenda, et isik ettevõttes ka tööd tegi, kuna F.G ka ise tunnistab, et tal ei olnud raha elamiseks. Kinnipeetava enda sõnul varastab ta selleks, et ära elada. Seisuga 05.04.2018 on Kraha andmetel kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 3011,53 eurot ja vabanemisfondis üksnes 33,69 eurot. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses uuesti tõenäoline, kuna tal puudub töökoht ning kindel sissetulek. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik ise sõltuvust ei tunnista ning annab tarvitamise kohta ebaselgeid vastuseid üritades varjata asjaolusid ja fakte. Vangla hinnangul on F.G näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, millele viitab tema korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Süütegude rohke hulk viitab sellele, et isiku mõtlemine on üsna enesekeskne ja ei hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest. Kinnipeetav mõistab oma tegude tagajärgi üksnes osaliselt ning teiste inimeste seisukohti mõistab lähtuvalt isiklikust kogemusest. Ka on palju ebakõlasid isiku jutu ja dokumentaalselt tõestatud faktide vahel. Probleemide lahendamisel otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, kui pikaajalist tulemust. Tulevikueesmärgid on ebamäärased. Ametnike suhtes on salliv, kuid mitte koostöövalmis, mis kohtu hinnangul seab kahtluse alla isiku valmiduse alluda kriminaalhooldusele. F.G on ohtlik avalikkusele ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval on majanduslikud raskused, tal puudub sissetulek ning ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kinnipeetav on varem kuuel korral olnud kriminaalhooldusel, neist ühel korral on katseajal sooritanud uue kuriteo ja ühel korral on karistus pööratud täitmisele. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.G ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Järgnevat karistusaega kuni karistusaja lõpuni 10.09.2018 saab isik kasutada temas tekkinud positiivsete muutuste kinnitamiseks (distsiplinaarkaristuste puudumine ehk rahumeelne ning nõuetekohane käitumine vanglas). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4