Obsah (5)
§ 224§ 69§ 242§ 88§ 227KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1159 (2330,18,000267) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekr
) § 224 lg 2, § 242 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1,
§ 224
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 (üheksaks) kuuks selles, et 20.01.2018 kella 09.21 paiku aadressil 4. Roheline tn. 8, Narva linnas juhtis Z.U mootorsõidukit Honda Accord, reg. nr xxx, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,81+/-0,07 mg/l, seega oli mitte vähem, kui 0,74 mg/l. Z.U puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ning isikut tõendav dokument. Ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus samuti liikluskindlustus. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
§ 69lg 3, § 88 lg 1 ja LKindl
S § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime
§ 224lg 2, § 242 lg 1 ja LKindl
S § 81 ettenähtud väärteod. Kaevatava otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine (KarS § 57 lg 1 p 3). Raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et ta sõitis otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga olles ebakaines olekus. Seda kinnitavad ka tunnistaja A M ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll ja liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli andmed. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohtuväline menetleja karistusseadustiku KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2
(10)Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistust rahatrahvina kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul võib ühes liitris väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduse määra (0,74 mg) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes on oluliselt üle keskmise, kuivõrd lubatud piirmäära ületati liiklusseaduse § 224 lg-s 2 kontekstis maksimaalsel määral. See tingib ka karistuse ranguse, s.o karistuse määramise oluliselt üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd, et ühe teoga pani menetlusalune isik toime kolm rikkumist. Arvestades süüteo raskust ja süü suurust ning võttes arvesse karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, kohtuväline menetleja leidis, et antud juhul on põhjendatud karistus üle keskmise määra. Varasemalt isik on korduvalt karistatud liiklusalaste ja teiste rikkumis te eest. Määratud karistatused ei suutnud teda seaduskuulekalt käituma. Rahatrahve ta ei ole tasunud, kuid jätkuvalt eksib eeskirjade vastu ja oma teoga näitab üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda. Sellist arusaama tuleb ja peab mõjutama karmimate meetmetega. Lähtudes antud asjaoludest pidi menetleja vajalikuks määrata isikule karistusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. II KAEBUS Z.U kaitsja Sergei Politšev esitas 02.03.2018 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 19.02.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,18,000267, millega
§ 224
lg 2 alusel määrati talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 9 (üheksaks) kuuks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja karistusega nõus. Karistuspraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ning seejärel tuvastada isiku süü suurus, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi juhtimiseõiguse äravõtmise maksimaalne määr on kuni 12 kuud, so sanktsiooni keskmine määr on kuni 6 kuud. Menetleja määras põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks, mis on tunduvalt suurem, kui keskmine määr. Karistuse mõistmisel ei ole menetleja võtnud arvesse raskendavate asjaolude puudumist ning kergendava asjaolu - süü ülestunnistamine – olemasolu. Kaebaja on seisukohal, et karistuse mõistmisel arvestas menetleja üksnes seda asjaolu, et ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisalduse määr 0,74 mg/l. Alkoholisisalduse määr 0,74 mg/l ei 3
(10)kaalu üle raskendavate asjaolude puudumise ja ühe kergendava asjaolu olemasolu, et määrata karistusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks. Otsusest ei nähtu, millised karistused ja rikkumised pidi menetleja silmas karistuse määramisel. Ei ole andmeid selle kohta, kas karistused on kehtivad või mitte. Asjaolu, et isik oli varem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, et tähenda seda, et teda tuleb karistada üksnes juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Z.U ei olnud võimeline tasuma rahatrahve, kuna tema on töötu. Tal oli töövõimetus. Praegu tema otsib tööd. Võimalusel hakkab tasuma trahve. Kaebaja on seisukohal, et tuleb pidada silmas, et menetleja poolt määratud karistus toob kaasa, et juhtimisõiguse taastamiseks Z.U peab uuesti õppima autokoolis ja sooritama Maanteeameti vastavad eksamid, mille eest tuleb tasuda olulised rahasummad. Seega, sisuliselt teda on karistatud ka rahaliselt. Aga seda võib teha teisiti, kohaldades karisuse mõistmisel liiklusseaduse § 224 lg 2 ja 3 sätteid. Kaebuse esitaja kaitsja palub VTMS § 114 lg 1 p 2, § 115, § 132 p 2 alusel tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.02.2018 otsus väärteoasjas nr 2330,18,000267 mõistetud karistuse osas ning teha karistuse osas uus otsus, millega määrata Z.U-le põhikaristusena rahatrahv 100 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: väärteoprotokoll (lk 15); indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 17); menetlusaluse ülekuulamise protokoll (lk 19); tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 22); isiku samasuse tuvastamise protokoll (lk 23); sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus (lk 24); sõiduki teisaldamise akt (lk 25); liikluskindlustuse kehtivuse kontroll (lk 26); otsus väärteoasjas (lk 27-28); isiku andmete päring (lk 29); karistusregistri väljavõte (lk 30-32). IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Z.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 19.02.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,18,000267 ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 4
(10)3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusaluse isikule Z.U-le väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
§ 224
lg 2,
§ 242lg 1 ja LKindl
S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemist. Z.U poolt
§ 224
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine
§ 224
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
§ 69
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
§ 224
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 20.01.2018 kell 09.21 Ida-Virumaal, Narva linnas, 4. Roheline tn. 8 on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (lk 19), mille kohaselt 19.01.2018 kella 22.00 paiku Z.U jõi kodus ära 1 liitri õlut. 20.01.2018 kella 09.20 paiku juhtis ta autot Honda reg. nr. xxx, liikus mööda Kangelaste prospekti Tallinna mnt suunas. Oli autos üksi. Narvas Tallinna mnt 41 juures peatas teda politseitoimkond. Alkoholitesti läbimisel fikseeris seade Alcoguant 0,94 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga ARAF-0027 kontrolli läbimisel fikseeris seade 0,74 mg/l. Seadme lugemiga oli Z.U nõus. Tunnistas end täielikult süüdi auto juhtimises alkoholijoobes, kahetses. Lisaks sellele tõendavad
§ 224
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja A M ütlused (lk 22), et 20.01.2018 olles patrullteenistuses koos J E teostasid liiklusjärelevalvet Kangelaste prospektil. Kell 09.20 märkasid Narva linnas Kangelaste pr suure kiirusega liikuvat mootorsõidukit Honda Accord registreerimise numbriga xxx, sõiduk keeras Tallinna mnt –Kangelaste pr ristmiku suunas, kus keeras Tallinna mnt ja intensiivselt kiirendas, sõiduk keeras Tallinna mnt – Roheline ristmiku suunas, kus temale oli antud punase-sinise vilkuriga peatumismärguanne. Sõiduk peatus Roheline 8 kaupluse juures. Sõidukis oli üks isik – juht. Juhiks osutus Z.U . Kontrolli käigus tundis tunnistaja tugevat alkoholilõhna ja juhi vestlus oli arusaamatu. Juhile oli pakutud testi läbida indikaatorvahendiga, mille tulemus oli 0,94 mg/l. Narva politseijaoskonnas tõendava alkomeetri oli tuvastatud alkoholijoove 0,74 mg/l väljapuhutavast õhust. Menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 17), millest nähtuvalt tuvastati 5
(10)20.01.2018 kell 09.26 Z.U väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Kaebaja poolt sõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 24), milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati ning isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 23), mille alusel loeti kontrollitav isik tuvastatuks. Samuti ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 25) tõendab kaudselt menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, 20.01.2018 kella 09.21 paiku aadressil 4. Roheline tn. 8, Narva linnas juhtis Z.U mootorsõidukit Honda Accord, reg. nr xxx, juhile keelatud seisundis. Z.U ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,74 (0,81+/-0,07) mg/l. Z.U täitis enda tegevusega
§ 224
lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu rikkudes
§ 69lg 3.
Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.U tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Arvestades, et kaebaja oli teadlik, et ta oli õhtul tarbinud alkoholi, pidi ta vähemalt möönma, et tema organismis võib jätkuvalt olla alkoholi koguses, mis toob kaasa mootorsõiduki juhtimise keelu asudes hommikul mootorsõidukit juhtima, kuid vaatamata sellele läks ta autoga sõitma. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega Z.U on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 224
lg 2 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.U on talle süüks arvatud
§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar
S §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Z.U poolt
§ 242
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine
§ 242
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis.
§ 88
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument.
§ 88
lg 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
§ 242
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 20.01.2018 kell 09.21 Ida-Virumaal, Narva linnas, 4. Roheline tn. 8 on tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga (lk 23), mille kohaselt 20.01.2018 võrreldes kontrollitud andmeid tuvastava isiku enda ütlustega loeti kontrollitav isik tuvastatuks. Oli tuvastatud, et kontrollitavaks isikuks on Z.U , sünd. XXX, elukoht xxx. Andmete kontrollimiseks kasutati EV Rahvastikuregistri andmebaasi. Z.U andis kohtuistungil selles episoodis järgmised ütlused. Kohtuvälise menetleja 6
(10)esindaja küsimusele „Miks teil kaasas ei olnud dokumente?“ Z.U vastas, et jättis neid jopesse, kuid vajalikud dokumendid, id kaart ja pass, tal olid kaasas. Ta ei esitanud neid kontrollijale, kuna temalt seda ei ole küsinud. Kohus suhtub Z.U poolt antud ütlusesse kriitiliselt, loeb, et need on eluliselt ebausutavad ning ei vasta tegelikkusele, samuti nad on vastuolus edasi antud ütlustega. Seega jätab kohus need tõendikogumist välja. Kohtuvälise menetleja esindaja edasise küsimusele: „Kaks vastust tagasi teil dokumendid jäid teise jope taskusse, nüüd nad olid ikkagi kaasas?“ Z.U vastas ka, et seda asjaolu ta ei mäletagi. Kohtu seisukohal eeldab Z.U, et juhiluba ja isikut tõendavat dokumenti võiks ka mitte olla. Eluliselt usutav ei ole kohtu hinnangul see, et politseinikud isiku tuvastamisel ei küsinud menetlusaluse isikult juhiluba või isikut tõendavat dokumenti. Seega kohtu hinnangul leidis kinnitust, et Z.U ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumendi või isikut tõendavat dokumendi. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, 20.01.2018 kell 09.21 mootorsõiduki juhtimisel puudusid Z.U nii juhtimisõigus tõendav dokument, kui ka isiku tõendav dokument. Z.U täitis enda tegevusega
§ 242
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu rikkudes
§ 88lg 1.
Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.U tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese tahtlusega. Istudes rooli taga peab juht veenduma, et tal on kaasas juhtimisõigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Juhtides mootorsõidukit menetlusalune isik teadis, et tal puudub kaasas juhtimisõigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Seega Z.U on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 242
lg 1 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.U on talle süüks arvatud
§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar
S §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Z.U poolt LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine LKindlS § 81 sätestab vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 4 p 1 alusel tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle 7
(10)sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 20.01.2018 kell 09.21 Ida-Virumaal, Narva linnas,
- Roheline tn. 8 on tõendatud liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli andmetega (lk 26), mille kohaselt 20.01.2018 mootorsõidukil Honda Accors, reg. nr. xxx, ei olnud liikluskindlustust. Samuti kohtuistungil Z.U seletas, et ta ei teadnudki, et liikluskindlustus oli lõppemas. Ta oli kindel, et liikluskindlustus oli. Kohus suhtub sellesse ütlusesse kriitiliselt ning leiab, et nad ei vasta tegelikkusele. Kohtuvälise menetleja küsimusele, Z.U vastas, et ta teab sellest, et enne sõidu alustamist juht peab veenduma, et tal on olemas isiklikud dokumendi kaasas ja on koos teiste dokumentidega kehtiv liikluskindlustus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Z.U juhtis 20.01.2018 kell 09.21 kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus. Z.U täitis enda tegevusega LKindlS §-s 81 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes LKindlS § 3 lg
- Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.U tegevuses on tuvastatud liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese tahtlusega. Istudes rooli taha peab juht veenduma, et tal on kehtiv liikluskindlustus. Arvestades ka Z.U varasemate väärteokaristuste olemasolu LKindlS § 81 järgi oli Z.U kindlasti teadlik, et tal puudub kehtiv liikluskindlustus, kuid asus mootorsõidukit juhtima. Seega Z.U on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.U on talle süüks arvatud LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Z.U-le mõistetav karistus Tulenevalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest määras talle karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 kohaselt on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõigust.
§ 224
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 8
(10)LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seaduse sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus leiab, et hinnates kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu, siis vastab see kolmele erinevale süüteokoosseisule ning käesoleval juhul tuleb juhindudes KarS § 63 lg-st 1 mõista talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, so
§ 224lg 2 alusel nagu on ka teinud kohtuväline menetleja. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus, hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, leiab, et tegemist on oluliselt üle keskmise süüga, arvestades seda, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kolm väärtegu ning tuvastatud alkoholijoove 0,74 mg/l (0,81+/-0,07 mg/l) oli
§ 224
lg 2 sanktsiooni mõttes (ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi) samuti maksimaalses määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, so kaebuse esitaja poolt süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd
§ 224
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liike, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Vastavalt karistusregistri õiendile (lk 30-32) on menetlusealuse isikul neli kehtivat väärteokaristust: - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.12.2015 otsusega karistati Z.U
§ 242
lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, so 60 eurot; - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.11.2015 otsusega karistati Z.U
§ 242lg 1, LKindl
S § 81 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot; - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.11.2015 otsusega karistati Z.U LKindlS § 81 alusel rahatrahviga 12 trahviühikut, so 40 eurot; - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.10.2014 otsusega karistati Z.U LKindlS § 81 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot ja
§ 227lg 1 alusel rahatrahviga 29 trahviühikut, so 116 eurot.
Kõik rahatrahvid on siiamaani tasumata. Menetlusalune isik ametlikult ei tööta. Seega eelnenud väärtegude eest määratud trahvide tasumata jätmine näitab, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või tahe järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub eeltoodust, et rahatrahv kui karistusliik ei ole vastupidiselt kaebuses väidetule soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste rikkumiste süstemaatilist toimepanemist, seega rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ning karistusena tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. 9
(10)Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest 4 korda. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seega on kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestades võimalusega, et keskmist määra ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus viitab Riigikohtu otsusele (3-1-1-6-17 p 1819), mille kohaselt üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Kohus on seisukohal, et arvestades süüteo raskust, süü suurust, menetlusaluse isiku isiksust ning ka karistust kergendava asjaolu olemasolu, silmas pidades karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamist ning õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus täielikult põhjendatud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 10
(10)