1-09-2044/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 10.09.2009 koht Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-2044 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Ave ARNIM Kriminaalhooldusametnik Luule KÄRNER Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule KÄRNERI 07.08.2009 erakorraline ettekanne nr.8-2/30536 O.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks O.I sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht xxx, töötu Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule KÄRNERI 07.08.2009 erakorralises ettekandes nr.8-2/30536 esitatud taotlus O.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud O.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.02.2009 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud vangistusega 4 kuud. Nimetatud karistus – vangistus 4 kuud – otsustati jätta O.I suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal 1 aasta 6 kuud toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §75 pandud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: - elada alalises elukohas xxx 1 - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks kohustati O.I katseajal järgima lisakohustustena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 07.08.2009 Viru Maakohtule erakorraluse ettekande nr.8-2/30536, milles taotleb pöörata O.I-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt seisnevad kriminaalhoolduse nõuete rikkumised O.I poolt järgmises: - ei ilmu registreerimisele. Alates juulikuust ei ole süüdimõistetu ilmunud registreerimisele, viimane kriminaalhooldusalane kohtumine O.I-ga toimus 09.06.2009, hiljem kontakte ei ole olnud - ei ela kindlaksmääratud kohas. Süüdimõistetu ema teatas 10.07.2009 kodukülastusel, et poeg elab juba umbes kuu aega Narvas, üürib seal korterit ja teeb juhutöid. Samas ei ole ta elukoha vahetuseks luba saanud. Süüdimõistetu täpne elukoha aadress on kriminaalhooldajale teadmata ja väidetavalt ei tea seda ka süüdimõistetu ema - ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Süüdimõistetu ei ole taotlenud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdimõistetu ei ole taotlenud luba elukoha vahetuseks - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu sai Ida Politseiprefektuuri 13.05.2009 otsusega karistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §15-1 järgi. Maakohtu istung Maakohtu istungil taotlus kriminaalhooldusametnik Luule Kärner O.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist ja jäi erakorralises ettekandes toodu juurde. Lisaks märkis kriminaalhooldusametnik, et kuigi süüdimõistetu ei ilmunud registreerimisele 09.07.2009, on selleks mõjuv põhjus, kuna vastavalt Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja teatele kandis O.I perioodil 07.07.2009 – 29.08.2009 kinnipidamiskohas aresti. Seega ei saanudki ta registreerimisele kahe kuu vältel ilmuda. Samas jätkab süüdimõistetu narkootikumide tarvitamist – Ida Politseiprefektuuri 13.05.2009 otsus tema karistamise kohta ja endiselt kehtivad rikkumised, mis olid seotud elukohaga. Samuti märkis kriminaalhooldusametnik, et positiivne süüdimõistetu puhul on asjaolu, et alates 03.09.2009 on süüdimõistetu võtnud end töötuna arvele Eesti Töötukassas. 2 Süüdimõistetu O.I seletas maakohtu istungil, et nõustub kõikide rikkumistega, kuid palub anda endale veel üks võimalus, kuna varem ei ole ta kordagi kriminaalhooldusel olnud ja ei mõistnud, kuivõrd tõsine see kõik on. Peale aresti kandmisest vabanemist selgitas kriminaalhooldusametnik talle kõike uuesti ja seekord on ta seda mõistnud, mistõttu mingisuguseid rikkumisi ta enam toime panema ei hakka. Prokurör nõustus maakohtu istungil kriminaalhoolduametniku erakorralises ettekandes toodud rikkumistega, kuid palus taotlus jätta rahuldamata ja anda süüdimõistetule võimalus tõestada, et ta saab kriminaalhooldusnõuete täitmisega hakkama. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud rikkumised on põhjendatud osaliselt. Vastavalt KarS §74 lg.4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega. Käesoleva asja materjalides asuvatest ärakirjadest kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste kohta nähtub, et nimetatud õigused ja kohustused olid süüdimõistetule selgitatud 10.03.2009 ja 14.04.2009 (t.l.12, 22-23). Käesoleva asja materjalides asuvast registreerimislehest nähtub, et süüdimõistetu O.I ei ilmunud registreerimisele 09.07.2009 (t.l.9). Samuti nähtub Karistusregistri väljavõttest, et Ida Politseiprefektuuri 13.05.2009 otsusega väärteoasjas nr.233009005670006 on O.I-le Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §15-1 järgi määratud karistuseks rahatrahv summas 1500 krooni (t.l.21). Kodukülastuse lehest nähtub, et 10.07.2009 toimunud vesluse käigus seletas süüdimõistetu ema kriminaalhooldusametnikule, et tema teada on poeg umbes 1 kuu Narvas oma tüdruksõbra juures, kuid tema elukohta ema ei tea ja poja telefon on välja lülitatud. Süüdimõistetu enda ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta oli tõepoolest mingil perioodil Narvas oma tüdruksõbra juures, kuna ei saanud kriminaalhoolduse tõsidusest aru. Tegelikkuses ei ole ta elukohta vahetanud, elab endiselt kohtuotsusega kindlaksmääratud kohas, Narvas oli vaid külas. Juulis ja augustis kandis ka kahte erinevat aresti, narkootikumide ja alkoholiga ei ole peale maikuud probleeme olnud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kuigi O.I ei ole tõepoolest õigustanud usaldust tema karistusest tingimisi vabastamise osas. Kriminaalhooldus süüdimõistetu suhtes ei ole õnnestunud, kuna kontrollnõudeid ei ole ta suutnud täita. Samas peab maakohus vajalikuks rõhutada järgnevat. 3 Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud rikkumine – registreerimisele mitteilmumine juulis ja augustis – ei anna alust karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja andmetel viibis O.I arestimajas perioodil 07.07.2009 – 29.08.2009 ja kandis areste. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud rikkumised – kindlaksmääratud kohas mitteelamine, elukohast lahkumiseks loa mitteküsimine, elukoha vahetamiseks loa mitteküsimine – ei ole maakohtu istungil leidnud kinnitust. Nagu nähtub kodukülastuse lehest (t.l.10) ja kriminaalhooldusametniku seletusest maakohtu istungil, kinnitas süüdimõistetu ema 10.07.2009, et poeg on umbes 1 kuu viibinud oma tüdruksõbra juures Narvas. Kuna kohtuotsuse (t.l.5-8) kohaselt oli O.I-le pandud kontrollnõudena kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja vestluse toimumise kuupäevaks 10.07.2009 oli O.I olnud juba 3 päeva arestimajas, ei ole asja materjalides tõendeid selle kohta, et süüdimõistetu oli elukohast lahkunud kauemaks kui 15-ks päevaks. Andmeid selle kohta, et ta tegelikkuses ei ela kohtuotsusega kindlaksmääratud elukohas ja on oma elukohta vahetanud, asja materjalides ei ole. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud rikkumine – narkootikumide tarvitamise katseajal – on põhjendatud ja tõendatud. Samas nähtub karistusregostri väljavõttest, et tegemist on ainsa selletaolise juhtumiga katseaja jooksul. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud arvestada prokuröri seisukohta, mitte pöörata karistust täitmisele ja anda süüdimõistetule võimalus enda tõestamiseks. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et 12.02.2009 otsus kriminaalasjas oli süüdimõistetu esimene karistus kriminaalasjas, varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole ta varem viibinud kriminaalhooldusel. Süüdimõistetu enda sõnade kohaselt on ta peale aresti kandmist aru saanud kriminaalhoolduse tõsidusest ja sellest, mida toob kaasa nende nõuete rikkumine. Maakohus leiab, et eelpooltoodud väärteoasjas saadud üks karistus ei ole selline rikkumine, mis tooks viivitamatult kaasa karistuse täitmisele pööramise ning O.I-le tuleb anda võimalus tõestada, et ta suudab ülejäänud katseaja läbida seaduskuulekalt ja ilma kontrollnõuete rikkumiseta. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §432, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4