Obsah (7)

§238§ 179§ 180§ 181§ 289§ 301§ 311

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2011.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-166 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rahvakoht

§238lg2 alusel, Kar

S §74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 k katseajaga 1a 6 k. (kd 3 tl 113128). Kantud karistus 22 päeva. Väärteokorras karistatud 13-l korral, sh 9-l korral AS § 70 alusel rahatrahvidega. Kuriteo kvalifikatsioon: ja § 121 KarS § 118 p 1, § 117 lg 1; Nimi: H.O Elu- või asukoht ja aadress: xxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: määratlemata Haridus: keskeriharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: karistamata, varem kriminaalkorras väärteokorras karistatud 4-l korral AS § 70 alusel rahatrahvidega (kd 3 tl 111- 112) Kuriteo kvalifikatsioon: 200 lg 1 ja § 121 Kaitsja KarS § 118 p 1, § 117 lg 1; § Argo Küünemäe ja Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.S KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja juhindudes KarS § 63 lg 1 karistada vangistusega 6 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusega eelmise, see on 18.12.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus, see on 1 kuu ja 8 päeva. Liitkaristuseks mõista O.S-ile 6 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka süüdistatava kinnipidamine alates 24.07.2009.a. Karistusaja alguseks lugeda 24.07.2009.a. Õigeks mõista O.S KarS § 121 järgi.

§ 179

lg 1 alusel välja mõista O.S-ilt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 695,05 eurot.

§ 180

lg 1,2 alusel välja mõista O.S-ilt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 300 eurot ja ekspertiiside tegemisega seotud kulud, see on 5070,43 eurot riigituludesse.

§ 181lg 1 alusel jätta ülejäänud osa õigusabikuludest riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-166 , O.S ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Tõkend- vahistamine-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada H.O KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja juhindudes KarS § 63 lg 1 karistada vangistusega 4 aastat. Süüdi tunnistada H.O KarS § 200 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka süüdistatava kinnipidamine 31.07.2009 kuni 02.08.2009.a., see on 3 päeva. Kandmisele kuulub 4 aastat ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 08.02.2011.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada ja H.O vahistada kohtusaalis. Õigeks mõista H.O KarS § 121 järgi.

§ 179

lg 1 alusel välja mõista H.O-lt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 695,05 eurot.

§ 180

lg 1,2 alusel välja mõista H.O-lt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 300 eurot ja ekspertiiside tegemisega seotud kulud, see on 4952,83 eurot riigituludesse.

§ 181lg 1 alusel jätta ülejäänud osa õigusabikuludest riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-166 , H.O ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. VÕS § 1043 alusel mõista välja O.S-ilt ja H.O-lt solidaarselt MR kasuks 187,58 eurot. Asitõendid- paberitükk, 50-sendine münt ja nätsu „Orbit“ pakk (pakend 2); plastikust kamm (pakend 3); mängukonsool (pakend 4); IV boksi kattest väljalõige koos verekahtlase määrdumisega (pakend 7); randmepael (pakend 11); tooli seljatoe osa (pakend 12); prillide sang ja suitsukoni (pakend 14); suitsukoni (pakend 15); veremäärdumisega salvrätik (pakend 23); suitsukoni „L&M“ (pakend 24); metalltorust tool (pakend 25); suitsukoni (pakend 26); kollast värvi välgumihkel (pakend 30); poroloonist väljalõige koos veremäärdumisega (pakend 33); kilekott „Euronics“ (pakend 34); tšekk nr 654662 kilekotist „Euronics“ (pakend 34/1); sigaretipakk (pakend 35); pappkarp „Skott“ (pakend 36) – 3 pakendites kriminaalasja juures ;vasak jalats (pakend 1); T-särk (pakend 19); teksapüksid (pakend 20); jope osad (pakendid 21, 22); S S ´i hele-sinine särk (pakend 1); musta värvi spordipüksid (pakend 2); S S i ketsid (pakendid 3, 4); S S i jope (pakend 5) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. O.S-i sinine spordijope (pakend 1); sinised sortsid ja T-särk (pakend 2) – tagastada O.S-ile kohtuotsuse jõustumisel. Sandaalid Merell (pakendid 3, 4); H.O´i musta värvi saapad (pakendid 1, 2) – 1-s karbis kriminaalasja juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD plaat kõnesalvestusega asitõendi vaatlusprotokolli juurde (1 tk) – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 08.02.2011.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 1.Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Tunnistaja A.K on andnud kohtulikul uurimisel ütlusi selle kohta, et O.S oli läinud 23.07.2009 a. telki magama enne kella 23.00 ja hiljem järgnes temale ka tunnistaja. Tunnistaja MR peksmist küll ei näinud, kuid öösel telgis olles kuulis, et MR sarnane hääl ütles et „poisid aitab“ ja kuulis paari laksu. Samuti kuulis ta teise meesterahva häält, mis sarnanes H.O häälele, kuid ei ole selles kindel, et kõneleja oli H.O. O.S-i suhtes on tunnistaja kõigest avamusel, et ta oli terve öö temaga telgis, sest kui O.S oleks telgist väljunud, siis oleks tema madratsilt maha kukkunud. Kohus leiab, et A.K ütlustega ei ole tõendatud, et sel ajal, kui peksti M.R , oli O.S telgis. Tunnistaja vaid oletab seda. AK ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb võtta arvesse seda asjaolu, et tema oli 23.07.2009 õhtuks oli väga purjus ja läks magama enne kella 23.00, so enne MR peksmist, mistõttu ei saa ta teada 24.07.2009 öösel toimunut. Seega ta andis ütlusi vastavalt enda tajumisele toimunust. Peale Ruslani lamavat meest keegi ei puutunud. S.S jäi täiesti purju, rohkem midagi ei mäleta. Ärkas järgmisel päeval, kui politseinikud ta äratasid. S.S oli üleni verine, kes teda peksis, ei tea. Arvab, et teda peksis Ruslan, sest Ruslan oli agressiivne, talle ei meeldinud, et kannatanu püüdis tema takistada magava mehe peksmisel . Mihhail oli toimuva suhtes ükskõikne, seepärast ei arva, et tema võis kannatanut peksta. Ruslan – 25-35 aastane, brünett, keskmise kehaehitusega, kasv 170-174 cm, seljas vist Adidase spordijope. Mihhail ka 25-35 aastane, juuste värvi ja mis seljas oli, ei mäleta. 24.07.2009 äratundmiseks esitamisel kannatanu S S selgitab viimane, et on võimalik et fototabelil nr 2 fotol nr 2 on Mihhail, kellega tutvus ööl vastu 24.juulit 2009 kioskite juures Kristiine Keskuse lähedal. Foto l nr 2 oli äratundmiseks esitatud H.O, ik XXX. /kd 1 tl 96-99/. Seega võib järeldada, et S.S ajab süüdistatavad nime järgi segamini ja nimetabki ekslikult H.O „Mihhailiks“. Äratundmiseks esitatud fototabelil nr 1 fotol nr 2 tunneb kannatanu SS näojoonte, juuste tumeda värvuse ja lühikese lõike järgi Ruslani kui mehe, kes peksis ööl vastu
2. juulit 2009 meest, kes lebas rohul kioskite juures Kristiine Keskuse lähedal. Fotol nr 2 oli äratundmiseks esitatud O.S, ik xxx. /kd 1 tl 100-103/. Seega võib järeldada, et S.S nimetab ekslikult O.S Ruslaniks. Tunnistajad J.V ja A.M andsid kohtus ütlusi S.S ile fotode järgi äratundmiseks esitamise kohta selgitades, et kõigepealt andis S.S ütlused MRpeksmise kohta ja kuna selgus, et S.S oli näinud esimest korda O.S ja H.O, siis eksimise vältimiseks ja tema ütluste kontrollimiseks viidi läbi süüdistatavate äratundmine foto järgi. Äratundmisel nimetas S.S väga kindlalt O.S Ruslaniks ning vastupidi H.O Mihhailiks. S.S i ütlused näitavad seda, et isik annab ütlusi just nii, kuidas just tema tajus ja sündmust mäletab. S.S väidab, et 23.07.09 „kioski juures tuli ta juurde mees, kes esitles end Ruslanina, pakkus talle peaparandust“ ning just inimene, kelle nimi on Ruslan peksis kannatanut, kusjuures S.S kirjeldab väga detailselt seda, kuidas peksmine toimus. S.S i ütlustest selgub, et O.S oli temale võõras inimene ja O.S jäi S.S ile meelde just seoses kannatanu peksmisega. Eluliselt on usutav, et kui inimene esimest korda saab teise inimesega tuttavaks, seejuures samal ajal on kohal veel vähemalt 6 inimest ja neist mõned samuti võõrad ning kõik tarvitavad alkoholi, saab eksida nimega. Samas väidab SS H.O kohta, keda ta nimetab Mihhailiks, et “Mihhail oli toimuva suhtes ükskõikne, seepärast ei arva, et tema võis kannatanut peksta“. H.O ütluste kohaselt, „kui konflikt hakkas, AK ja S läksid magama telki“. Seega S.S ei saanudki näha H.O osavõttu kannatanu peksmisest. Samuti on tuvastatud süüdistatavate H.O ja O.S-i ning tunnistaja A.K ütlustega, et SS ei osalenud kannatanu MR peksmises. S.S andis ütlusi selle kohta, et püüdis MR peksmist O.S-i, keda ta nimetas ekslikult Ruslaniks, poolt palju kordi peatada. Selline väide leiab kinnitust ka DNA ekspertiisis antud eksperdi arvamusega (S.S i riietel on MR bioloogiline materjal). S.S väidab, et R seljas oli Adidase spordijope, selline väide vastab tegelikult O.S-i riietusele (asitõendite vaatlusprotokoll ja DNA eksperdi arvamus – O.S-ilt on kinnipidamisel ära võetud Adidase spordijope, mille peal tuvastati MR verejäljed). Tunnistaja SK andis ütlusi selle kohta, et 24.07.2009 hommikul, oli juba valge, läks ta koos tuttava Koljaga Kristiine Keskuse taha autoparklasse, kus nurgas seisavad roosad telgid. Neis elavad kodutud, tuttavad A ja M . Haljasalal kioskite juures suure kivi juures nägi tunnistaja maas lamavat meest, mehe nägu oli verine. Tunnistaja liigutas meest, ta ei teinud mingit häält, hingamist kuulda ei olnud. Tunnistaja jooksis kioskisse, palus müüjalt telefoni ja kutsus kiirabi. Kohalejõudnud politsei võttis kaasa A K ja M N . Asitõendi (CD plaat kõnesalvestusega) vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas 24.07.2009 kella 05:26:21 ajal Häirekeskusesse SK ning tegi väljakutse Kristiine Keskusesse (Tulika 37 juurde), kus maas lamab verise näoga mees. (kd 1 tl 69-70) Tunnistaja Janek Loik (politseitöötaja) andis ütlusi selle kohta, et ta sai väljakutse 24.07 kella 6 ajal Tulika 37, kus maja taga pidi olema verine mees. Kohal olid mees (R.M ) ja naine, kes oli kiirabisse ja politseisse helistanud. Kiirabi osutas abi. Telgis oli üks mees (O.S) ja naine. O.S oli kätel kuivanud veri ja riided olid verega koos. Tal oli kas huul või nina katki, näos oli tal kriimustus või midagi. Seletada midagi ei osanud, ütles, et narkarid peksid teda. Otsustati O.S ja A.K kaasa võtta. H.O tuli ja ütles, et tuleb kaasa vabatahtlikult. Selgus, et ta oli joonud koos kambaga ja kannatanu oli koos nendega. H.O oli juba kodus käinud riideid vahetamas. Sündmuskoha (Tulika 37 maja vastas, Kristiine Keskuse autoparkla, Tallinn) vaatlusega 24.07.2009 tuvastati: parkla nurgas asub viis boksi/telki. Murul on suur kivi, mille ümbruses verekahtlased jäljed. Bokse kasutatakse magamiskohtadena. Betoonist äärekividel ja murul avastati jalatsijäljefragmendid. Sündmuskohalt avastati, pakendati ja võeti kaasa randmepael, suitsukonid, prillisang, erinevad riided, vasak jalats, kilekott erinevate tšekkidega, pappkarp Skott. Põõsaste ja reklaamidega bokside vahelisel ajal avastati ja võeti kaasa: tooli seljatoe osa, paberitükk käsitsi kirjutatud kirjega, 50-sendine münt, nätsu Orbit pakk, kollast värvi tulemnasin, plastikust kamm, suitsukoni, põõsa najal lebanud kerge metalltorust tool, veremäärdumisega salvrätik, mängukonsool, sigaretipakk. Kaasa võeti bioloogilised proovid 5-liitriselt veepudelilt, osaliselt hüübinud vereplekilt, kahest verega määrdumisest muru pinnasel, veremäärdumisest asfaldil ning jalatsitallamustrite fragmentidest ja erinevatest verepritsmetest verepiltidest reklaamide pindadel tehti fotod (kd 1 tl 21-68). Vastavalt DNA ekspertiisiaktis nr GE-1028-09/3421 toodud eksperdiarvamusele on leitud: Tooli seljatoelt võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev MRvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 24.07.2009 O.S kinnipidamisel seljas olnud riietelt võetud bioloogilised proovid: - vasakult sandaalilt (sisaldas eeltesti alusel verd) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Matti Roomalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; - paremalt sandaalilt võetud proovist (sisaldas eeltesti alusel verd) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev MRvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; - O.S-i küünte alt võetud proovidest saadud DNA analüüsil täielikud segaprofiilid. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada ka Matti Roomalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; - lühikestelt pükstelt Adidas võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltesti alusel verd) saadi DNA analüüsidel täis- ja segaprofiilid, mis on kokkulangevad MRvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; spordijopelt Adidas võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka Matti Roomalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 31.07.2009 H.O elukohas aadressil XXX, Tallinn teostatud läbiotsimisel avastatud ja kaasa võetud esemetelt võetud bioloogilised proovid: - vasaku jalatsi ninaosalt ja paremalt jalatsilt võetud proovist (sisaldasid läbiidud eeltesti alusel verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad MR võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; - vasaku jalatsi siseküljelt võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, mille tulemuste alusel ei saa välistada Matti Roomalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Kindlalt ei saa välistada ka S S ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; - paremalt jalatsilt võetud proovist (sisaldas eeltesti alusel verd) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks peamine DNA profiil, mis on kokkulangev MRvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (kd 1 tl 128-143) Vastavalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 371 (08.10.2009) antud eksperdi arvamusele on MRsurma põhjuseks pea, kaela, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma ning pea ja parema ülajäseme terav trauma, mis tüsistusid peaajuturse, ägeda verekaotuse, šoki seisundi ning mitmete siseorganite puudulikkusega. Need tervisekahjustused on eluohtlikud. Pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel korduvatest löökidest kõvade tömpide esemega/esemetega ja torke-lõikevahendiga. Hinnates kõik tõendeid nende kogumis on alust järeldada, et 24.07.2009 öösel peksid kannatanu M R nii O.S kui H.O ning tegid seda vaheldumisi. Kannatanuga tüli alustajaks oli O.S, kes ei tahtnud, et MR magaks telgis. O.S peksis kannatanut jalgade, käte ja tooliga pähe ja kehasse korduvalt, seejärel jätkas H.O kannatanu peksmist kätega ja tooliga korduvalt pähe ja korduvalt jalgadega kõhtu. Seejuures kannatanu peksmise ajal H.O poolt O.S seisis kõrval, jälgides peksmist ning ei takistanud H.O tegevust, kuigi tal oli võimalik seda teha. Samamoodi käitus H.O, kui O.S peksis kannatanut. Nii H.O kui O.S-i poolt kannatanu suhtes kordamööda kasutatud vägivald oli põhjuslikus seoses kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamisega ja surmaga, ehk saabunud tagajärjega. 24.07 H.O ja O.S peksid kannatanut ühes kohas, sisuliselt ühel ajal ja ühiselt. Selle omapoolse individuaalse käitumisega mõlemad süüdistatavad, nii H.O kui O.S, andsid olulise panuse kuriteo lõpuleviimiseks ning on alust käsitleda O.S ja H.O kõnealuse kuriteo toimepanemises kaastäideviijatena. O.S ja H.O on süüdi MR elu ohtliku tervisekahjustuse tekitamises KarS § 118 p 1 järgi ja surma põhjustamises ettevaatamatusest KarS § 117 järgi ning nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. 2)Tõendid mida kohus ei pea usaldusväärseteks. Kohtuistungil antud ütlused: “23.07.2009 …mina ja Koltsova kell 3 päeval läksime Tulika 37, põhjusel, et tahtsime pead parandada, kuna 22.07.2009 võtsime kõvasti……ostsin suure koguse alkoholi. S i kohta ei mäleta üldse, et ta oleks seal olnud.“ ,samuti O.S-i ütlused S.Koltsova kohta: „Olen veendunud, et ükskõik, mis seisundis ma ka polnud, S.Koltsova on alati mu kõrval“ on ümber lükatud H.O, S.Koltsova, AK ütlustega selle kohta, et S.Koltsova tuli sündmuskohale alles 24.07.2099 vara hommikul ja kutsus politsei kohale. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nr 5,6,7,8,9,10,11,43,45,50,55,56 nähtub, et on fikseeritud kõik kohad, kus oli maas kannatanu veri, eriti suhteliselt suures koguses (kinnitab DNA ekspertiisi eksperdi arvamus p1.20.1; 1.22.1; 1.23.1 ), kuid ei ole näha mahakukkumist iseloomustavaid jälgi. Samuti ei ole näha selliseid kannatanu verega määrdunud kohti, kust O.S ühe mahakukkumisega saaks korraga (fotod nr 8,9,11,12 tehnilise uuringu protokoll ) sellise kujuga vereplekke enda riietusele ja 9 küüne alla kannatanu bioloogilise materjali. Samuti O.S-ilt äravõetud riiete kohta DNA ekspertiisi arvamus ja selle juurde fotod nr 8,9,11,12(III k, tl 67-73) ning asitõendid O.S-i spordijope ja T-särk, lühikesed püksid, sandaalid (vaadeldud ka kohtuistungil) kõnelevad järgmist: 9 küüne all ei saa välistada kannatanu DNA-d, O.S-i jopel, T-särgil, lühikestel pükstel, sandaalidel kannatanu vereplekkide asetus, kuju, lokalisatsioon, kogus ning mullale ja porisse kukkumise iseloomustavate plekkide puudumine annab aluse väita, et kannatanu veri sattus O.S-i riietele, sandaalidele ja küünte alla mitte tema kukkumisel, vaid vägivalla rakendamisel kannatanu suhtes. Seega süüdistatava O.S-i ütlused, et ta ei peksnud kannatanut, vaid väljus telgist, kuna tahtis ta vaadata, mis seal toimub ja teda löödi selga ning kukkus löögist just sinna, kus maas oli kannatanu veri, on tema kaitseversioon, väljamõeldis selleks, et varjata tema poolt kannatanu peksmist ning kuidagi õigustada tema riietele ja sandaalidele kannatanu vere sattumist.

§ 289

alusel- usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus eeluurimisel antud süüdistatava O.S-i ütlused. O.S selgitas, et ta andis diametraalselt erinevaid ütlusi sel põhjusel, et tema kinnipidamisel lubati, et teda lastakse kinnipidamisest välja ning ka sel põhjusel, et tal oli paha olla. Taolist selgitust ei saa kohus lugeda usaldusväärseks ega usutavaks. Esiteks, O.S on kriminaalkorras karistatud -l korral. Ta oli teadlik, et tal on kehtiv katseaeg ja vägivalla kasutamine teise isiku suhtes on kuritegu, millele ilmselt järgneb vangistus koos varasemalt kandmata karistuse liitmisega. Uue kuriteo toimepanemine katseajal oligi üks alus vahistamistaotluse esitamiseks. Teiseks, 24.07.2009 kell 07:00 peeti kahtlustatavana Matti Rooma´le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest kinni O.S . Samal päeval indikaatorvahendi kasutamisega tuvastati O.S alkoholijoove 1,23 mg/l, so 2,46 ‰. 24.07.2009 kell 17.21 O.S seoses saadud kehavigastustega pöördus SA Põhja Eesti Regionaalhaiglasse (O.S-i kohta ekspertiisi akt nr 155), kus fikseeriti tema kehavigastused ja alkoholijoobe järgne seisund. Ise ta ei kaevanud ei arstile ega politseile, et tal on halb olla. Alles järgmisel päeval, see on 25.07.2009, kuulati O.S üle kahtlustatavana kaitsja juuresolekul ja sel ülekuulamisel ei tunnistanud ta end süüdi kuriteo toimepanemises, kuid väitis, et lõi kannatanut paar korda rusikaga. Harju Maakohtus vahistamisel toimunud küsitlemisel kinnitas ta kohtuniku, kaitsja ja prokuröri juuresolekul, et lõi kannatanut paar korda. Seejuures ta ei kurtnud oma tervise üle kordagi. Harju Maakohtu vahistamismääruse peale on ta esitanud määruskaebuse, milles oma käega kirjutas, et kannatanuga oli vastastikune kaklus, mõlemad peksid teineteist, kuid ei tunnista ennast süüdi kannatanule raskete vigastuste tekitamises. 3)Kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatava H.O kahetseb toimepandut ja on teinud puhtsüdamliku ülestunnistuse. Süüdistatava H.O suhtes karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava O.S-i suhtes puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 4)Süüdistatavatele mõistetava karistuse motiivid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, kuid ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel süüdistatavatele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Tegemist on I astme kuriteoga, mis on toime pandud tühisel motiivil – kellelegi ei meeldinud kellegi käitumine. O.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud Seejuures O.S on kuriteo toime pannud katseajal, mis annab alust rääkida sellest, et O.S ei ole endale varasematest karistustest teinud vähimaidki järeldusi, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. H.O on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus leiab, et süüdistatavate suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes nendele karistusena reaalse vangistuse. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et sündmuskoht oli asotsiaalsete kalduvustega isikute kogunemiskoht ühise ja ohtra alkoholi tarvitamiseks. Alkoholijoobes oli ka kannatanu, kes ei pidanud vajalikuks alkoholi tarvitamiseks valida paremat seltskonda kui seda on temale praktiliselt tundmatud (ka kriminaalkorras karistatud) isikud. Sellise tee valimisel asetab kannatanu end ka ise rohkem võimalikku ohuolukorda, eriti kui tarvitab nendega koos alkoholi, mis võimendab oma mõjuga konflikte ja ebaadekvaatset käitumist. Sellistes olukordades võib kuriteoohvriks langeda kes iganes taolisest seltskonnast. Kohus arvestab eeltoodut ka karistuse mõistmisel. 5)tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. Kohus leiab, et O.S-i suhtes valitud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mingit alust seda muuta kohtuotsuse kuulutamisel, kohtul ei esine. H.O suhtes tuleb tõkend- elukohast lahkumise keeld-tühistada ja ta tuleb vahistada kohtusaalist, et vältida tema pakkuminekut karistuse hirmus ja tagada kohtuotsuse kohene täitmine selle jõustumisel. 6)tsiviilhagi kohta tehtud otsus. Kannatanu MR tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. H.O tunnistab tsiviilhagi ja on nõus selle hüvitamisega. 7) Õigeksmõistmise põhjendused Prokurör loobus süüdistusest O.S-i ja H.O suhtes KarS § 121 järgi ja tulenevalt

§ 301sellest tuleb süüdistatavad selles kuriteos õigeks mõista.

Kuna osaliselt tuleb varasemalt esitatud süüdistuses süüdistatavad õigeks mõista, siis on põhjendatud ka kohtukulude osaline vähendamine. 8)menetlusõiguse säte, millest otsust tehes lähtutakse. Kohus juhindub

§ 311-314.

Anne Ennok kohtunik Malle Pilve rahvakohtunik Mari Uusneem rahvakohtunik