§-de 201 lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi Asja läbivaatamise kuupäev ja koht Istungil osalenud isikud 05.12.2018, Rakvere kohtumaja menetlusalune isik I.V ning kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Lõpposa Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas: Tunnistada I.V (isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx, väärteokorras 14 korral karistatud, rahatrahvid tasumata, telefon xxxx, epost: xxxx) süüdi
§-de 201 lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades
VTMS § 205 lg 2 kohaselt teatab maakohus I.V’ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase I.V ’i arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist. 2 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 27.12.
§-de 90 lg 1 p 1,3; 76 lg 1, 16 lg 1, 57 lg 1, 56 lg 1, 17 lg 1 ja 69 lg 3 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti
§-de 201 lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik I.V kinnitas 05.12.2018 toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. Ta ei hakka otsima mingeid vabandusi ja ennast õigustama. Sellest on juba kuid möödas ja ta on sellest kõigest teinud omad järeldused. Ta ei taha enam kunagi autorooli istuda ja kahetseb toimepandud tegu. I.V ütluste kohaselt leidis see sündmus aset 07.07.2018 kell 13.45, kui ta liikus sõbra juurde Haljala poolt Veltsi suunas mööda kõrvalteed ja oli vaja sõita üle Tallinn Narva maantee. Ta vaatas küll, et kas tee on vaba ja autosid ei tule. Päev oli päikeseline, päike paistis heledalt näkku, ta vaatas paremale, vaatas vasakule, aga ju siis see auto jäi täpselt sinna kohta, kust päike paistis ja nagu pimestas ära selle nurga. Õnneks sõber kõrval märkas õigeaegselt ja keeras nagu rooli kõrvale, et autod nagu käisid külgepidi kokku, mitte ei olnud 3 mingit laupkokkupõrget. Õnneks kellegagi midagi tõsist ei juhtunud. Tal juhtimisõigus ei ole, pole kunagi olnud. Teda on ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahviga, mis on tasumata. I.V sõnul otsustas ta rooli istuda, kuna oli kõige kainem. Eelmisel päeval olid nad sõpradega napsi võtnud ja teised olid hommikul veel peale joonud, aga tema mitte. Mootorsõiduk xxxx oli ostetud ühelt vanaproualt. I.V väitel ilmselt ta ikka teadis, et sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata. Sõidukis olid nad kolmekesi. Kokkupõrge toimus ristmikul, kus nad põrkasid kokku paremalt poolt tuleva, ehk siis Tallinna poolt tuleva sõiduautoga xxxx. Sõidukid said viga, kuna küljed puutusid kokku. Õnneks sõber keeras rooli kõrvale ja siis see teine auto, mis tuli Tallinna poolt, nagu keeras ka teisele poole ja siis küljed käisid kokku ning Xxxx lendas ühele poole kraavi enda suunda ja tema lendas vastassuunda kraavi. Ta sai ise ka viga, ehmatus ja šokk olid suured. Tema sõidukis kaasreisijatel ilmselt suuremaid vigastusi ei olnud, sest nad läksid ise koheselt kohapealt minema enne, kui politsei jõudis tulla. Tema vastu on seoses liiklusõnnetusega esitatud tsiviilhagi summas 4500 eurot. Tsiviilhagi puudutab teist sõidukit. Tema jaoks kindlasti oleks õige ja õiglane karistus mida leebem seda parem. Ta on olnud nüüdseks 3 kuud xxxx tööl. Ta töötab xxxx . Vahepeal ta oli vanglas. Viimane väärtegu on toime pandud peale vanglat, kui ta pettis kahjuks olude sunnil kelleltki midagi välja. Valdavalt on talle karistused määratud KarS § 218 lg 1 järgi. Rikkumine
Seal ei olnud tegelikult tema süüdlane, aga tehti nii, et tema nagu sõitis. Üldkasulik töö oleks võib -olla kõige õigem. Ta on varem üldkasulikku tööd teinud kriminaalasjas. Kui kohus otsustab reaalse aresti kasuks, siis tahab ta seda kandma minna peale jõule, et saaks olla jõululaupäeval kodus perega. Tööalaselt oleks kõige parem, kui ta saaks üldkasuliku töö tunnid. Ta tahab loota, et töökoht jääb siis ikka alles. Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis 05.12.2018 toimunud kohtuistungil, et menetlusalune isik pani temale süükspandavad väärteod toime teadlikult ja tahtlikult. Teda on varasemalt karistatud erinevate rikkumiste eest, s.h mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Varasemalt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Tema suhtes on karistusliigina kohaldatud ka aresti. Oma mõtlematu teoga pani ta otsesesse ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elud. Karistusliigi määramisel peame arvestama sellega, et määratud karistus peab isikule avaldama mõju ja peab ka toimima. Menetlusalune isik peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toimepandud teod olid valed. Seega tuginedes eeltoodule palus kohtuvälise menetleja esindaja kohtul kohaldada reaalset aresti 20 päeva. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 p 1,3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sama §-i lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.
lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav 4 mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
lg 1 kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
lg 1 kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusaluse isiku I.V süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks: - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 11); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sinna juurde kuuluvate liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega (tl 14-18); - AS Rakvere Haigla teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest (tl 12-13); - menetlusaluse isiku I.V enda kohtuistungil antud ütlustega. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 11) on tõendatud, et 07.07.2018 kell 14.40, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00031, kontrolliti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85. km-l alkoholisisaldust I.V väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,43 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,38 mg/l. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 07.07.2018, sinna juurde kuuluvatelt liiklusõnnetuse skeemilt ja fototabelitelt (tl 14-18) nähtub, et vaatlus sündmuskohal on läbi viidud Tallinna 5 poolt Haljala suunas. Sündmuskohal + - kujuline ristmik, mis on reguleeritud liiklusmärkidega. Ristmikul pärisuuna vööndi keskelt algab pidurdusjälg, mis kulgeb paremale teelt välja kraavi. Jäljed kulgevad kuni sõiduautoni Xxxx (xxxx), mis asub esiosaga Haljala suunas. Sõidukil Xxxx, mida juhtis N K, deformeerunud esiosa, purunenud iluvõre, stange, mootorist õli väljas. Sõiduteest vasakul teepeenral esiosaga kraavis asub sõiduauto xxxx (xxxx). Sõidukil xxxx (ajutiselt registrist kus tutatud), mida juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületanud I.V , deformeerunud parempoolsed uksed. Liiklusõnnetuses said vigastada K K ja V J. AS Rakvere Haigla teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest (tl 1213) on tõendatud, et kannatanu K K oli suuõõne lahtine haav ja kannatanu V J oli pindmine peavigastus. Menetlusalune isik I.V on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegudes täielikult süüdi. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik I.V pani toime
Seega on I.V poolt toimepandud väärteod kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud. Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. I.V teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid ometi otsustas ta rooli istuda, kuna oli sõpradest kõige kainem. Lisaks sellele teadis ta, et sõiduk, mida ta juhtima asus, on kehtestatud korras registreerimata. Seega pani I.V
S § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani I.V toime hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud I.V käitumises puuduvad. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et
lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik I.V .
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt 6 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna I.V pani mootorsõidukit juhtides toime ühe teo, mis vastab neljale eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus
Menetlusaluse isiku I.V karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 19-21) nähtuvalt on I.V väärtegude toimepanemise eest 14 korral karistatud, sh on teda Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2017 otsusega karistatud
S § 218 lg 1 järgi. Eranditult kõik I.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Kohtus väitis I.V korduvalt, et ta on muutunud, samas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 02.07.2018 otsusega on teda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi teo eest, mille ta pani toime katseajal 01.05.2018, olles sellel ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. I.V tunnistas kohtuistungil ka ise, et viimane väärtegu on toime pandud peale vanglat, kui ta pettis kahjuks olude sunnil kelleltki midagi välja. Kohus asub seisukohale, et kuna varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud I.V-le positiivset eripreventiivset mõju, sest kui rahatrahv ei ole tasutud ja seda pole ka asendatud, siis on karistus jäänud kandmata, ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, sest see jääb suure tõenäosusega tasumata. Arvestades I.V süü suurust, mis on keskmisest suurem, tuleb teda karistada arestiga ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on arest 20 päeva. Nimetatud karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes süüdlase nõusolekul asendada selle üldkasuliku tööga. Arvestades asjaolu , et isik on ennast ise oma käitumisega tahtlikult sellisesse olukorda asetanud, kus talle mõistetava karistusega võivad k aasneda negatiivsed tagajärjed, ei pea kohus põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik I.V
S § 63 lg 1 sätet kohaldades mõista talle
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7 Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.