lg 1 ja § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs karistas B.G ’ut väärteoasjas nr. 2302,18,006994 16.08.2018.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1, § 481 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses summas 200 eurot ja
lg 1 alusel kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheteistkümneks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. Isik vaidlustab
Kaebuse esitaja leiab, et talle tuleb juhtimisõigus alles jätta ja selgitab, et ta ei ole teadlikult politsei eest põgenenud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta tunnistab oma süüd osaliselt, ta ei vaidlusta seda, et ta sõitis keelava fooritule ajal üle ristmiku, küll aga vaidlustab, et ta tahtlikult politsei peatumisnõuet eiras. Isik selgitas, et ta ei näinud politsei peatumismärguannet. Kaebuse esitaja väitis, et Xxx tänava laiendusel kohtus ta oma sõpradega, mõlemad pooled olid sõidukitega. Tema autos oli 3 isikut, teises autos 2 isikut (kohtutoimik lk 70). Kui kaebuse esitaja oli oma autoga lahkumas nägi ta musta sõidukit ja kuna teadis, et sõpradel, kellega ta kohtus, olid kriminaalset laadi probleemid, siis ta kavatses ruttu ära sõita, sõitis punase tule alt ristmikult läbi ja kui ta oli ristmiku ületanud nägi ta tema taga oleval sõidukil vilkureid, sai aru, et see on politsei sõiduk ja peatus. Kaitsja seisukohad istungil olid varieeruvad. Esmalt selgitas, et otsuses puuduvad väärteo tunnused, otsus on vastuoluline ja määratud karistus liiga karm. Kaitsja selgitas, et ta on 2 seisukohal, et käesoleva väärteoasja menetlus on võimalik lõpetada VTMS § 132 p 3 alusel (kohtutoimik lk 64). Hiljem kohtuvaidlustes selgitas kaitsja, et B.G ei vaidle vastu sellele, et tema tegevus on kvalifitseeritud
lg 1 alusel, kuid vaidleb vastu
Kaitsja palus kaebus rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus otsust muuta ning palus jätta kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Menetleja esindaja oli seisukohal, et B.G’u süü on mõlema väärteo toimepanemises tõendamist leidnud, tema süü
P, T. K ütlused. B.G’ule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistust arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid karistusregistri andmeid. B.G ’ul on 14 kehtivat väärteokaristust, varasemalt määratud rahatrahvid on isikul tasumata. Menetleja esindaja selgitas, et B.G’ule on määratud
lg 1 eest sanktsiooni keskmises määras, ehk siis mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 12-ks kuuks, kuivõrd rahatrahv B.G’u puhul on välistatud.
lg 1 alusel on B.G’ule määratud rahatrahv 200 euro ulatuses ning see on õiglane ja proportsionaalne, arvestades videosalvestiselt nähtut, ehk tegemist oli tiheda liiklusega ristmikuga ning tegu oli ohtlik. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja B.G , kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistajad M P, A S. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3, 13/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 1-2/; - vallasasja läbivaatuse protokoll /väärteotoimik lk 6/; - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /väärteotoimik lk 7/; - sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis /väärteotoimik lk 8/; - liikluskindlustuse väljatrükk /väärteotoimik lk 9/; - maanteeameti liiklusregistri väljavõtted/ väärteotoimik lk 10-11/; - kohtuvälise menetleja 16.08.2018.a. otsust väärteoasjas 2302,18,006994 / väärteotoimik lk 1414pö/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 15-20/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Järgnevalt kohus käsitleb tõendeid, mis esitati alles kohtumenetluses. Kohus nõudis enda initsiatiivil välja dokumentatsiooni, millest nähtub, et B.G oli tagaotsitav ning viidi karistust kandma peale käesoleva väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja taotles avaldada tunnistaja T K’i poolt eeluurimisel antud ütlused, lähtudes VMTS § 99 lg 8 alusel, seoses asjaoluga, et tunnistaja on kohtukutse kätte saanud, kuid ei saanud kohtuistungile mõjuvate põhjuste ilmnemisel ilmuda. Kaitsja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse ja kohtuväline menetleja avaldas tunnistaja T. K’i poolt eeluurimisel antud ütlused (väärteotoimik lk 3-4) täies ulatuses. Kaitsja esitas kohtule taotluse lisada väärteoasja materjalide juurde Töötukassa individuaalse tööotsimiskava B.G’u suhtes. Kohtuvälise menetleja esindajal ei olnud nimetatud taotluse osas vastuväiteid. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning võttis eelnimetatud tõendi väärteoasja materjalide juurde. 3 Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõenditena videosalvestisi. Kohtu järeldused: Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja 21.07.2018.a sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava tule ajal, sooritas parempööret Xxx tänava ja Xxx puiestee ristmikul, isik seda kohtuistungil ei vaidlustanud,
lg 1 toimepanemises esineb süü omaksvõtt ning antud väärteo toimepanemist kinnitab ka väärteoprotokoll.
lg 3 kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Käesoleval juhul menetlusalune isik ei täitnud nimetatud nõuet, ületades ristmikku foori keelava tule ajal. Tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema süü lisaks on tõendamist leidnud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, tema poolt süü isiklikule omaksvõtule, kohtus antud ütlustele, väärteoprotokollile ja ka vallasasja läbivaatuse protokolliga (väärteotoimik lk 6), millest nähtuvalt pandi antud väärtegu toime nimetatud sõidukiga, sama kinnitavad sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (väärteotoimik lk 7), sõiduki hoiukohta teisaldamise teatisega (väärteotoimik lk 8), samuti ka B.G väärteotoime panemise motiivi kinnitava tõendiga, milliseks on Viru Maakohtu 18.07.2018.a kohtumäärus (kohtutoimik lk 89), millest nähtuvalt oli isik väärteo toimepanemise ajal tagaotsitav ja tal oli põhjust põgeneda, milline asjaolu tingis ka fooritule eiramise. Antud väärteo toimepanemise motiiv on sama, mis teise väärteo toimepanemise puhul (
Kaebuse esitaja vaidlustab asjaolu, et ta tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega, seega
Kohus analüüsides antud väärteo toimepanemist puudutavaid tõendeid esmalt peatub ristküsitlusel isikute ütluste usaldusväärsuse küsimusel. Kaebuse esitaja on kohtus eitanud seda, et ta tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega, kuna ta enese sõnul ei näinud antud märguannet. Kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi usaldusväärseks ja seda tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et esinevad vastuolud kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütlustes, kuna need olid muutuvad, ka esinevad vastuolud kohtus teiste uuritud ja usaldusväärsete, omavahel riimuvate tõenditega. 4 Nimelt, kaebuse esitaja kohtus antud ütlused sisaldasid vastuolusid. Esmalt märkis ta, et ta kohtus parkimisplatsil teise sõidukiga, kus olid ta sõbrad (kohtutoimik lk 65), hiljem küsimustele vastates selgitas ta, et teises autos oli tema sõber A. S ja veel üks inimene, keda ta ei tundnud. Seega esialgne termin „sõbrad“ (mitmuses) ei olnud paikapidav. Põhjus miks kaebuse esitaja oma väite kohaselt antud kohtumiselt ära kiirustas, oli tema sõnul asjaolu, et isikud, kellega ta kohtus omasid kriminaalseid probleeme. Kord väitis ta, et mõlemad omasid (kohtutoimik lk 70), kord väitis ta, et omas vaid A. S (kohtutoimik lk 70), ka väitis kaebuse esitaja, et sellest asjaolust kuulis ta tuttavatelt. Juhul, kui isikud oleksid olnud tema sõbrad, oleks ta seda isegi teadnud. Kohtumise asjaolude kohta selgitas kaebuse esitaja, et kohtumise eesmärk oli see, et ta ei olnud sõpra (A. S) ammu näinud ja tahtis temaga kohtuda ning tema autos istunud Ii nimeline mees leppis kohtumise kokku (kohtutoimik lk 70-71). Antud ütlused ei riimu kohtus tunnistajana ülekuulatud A S’i ütlustega, kes väitis, et tegelikult ei puudutanud antud kohtumine üldse teda, vaid kohtumise leppisid kokku hoopis teised isikud (kohtutoimik lk 107), kohtuma pidid hoopis tunnistaja kaasreisija ja B.G ’u kaasreisija. Tema ja B.G kohtusid juhuslikult. Tunnistaja A. S väitis, et kui nende juurde sõitis musta värvi auto, jooksid kõik laiali, B.G sõitis minema ja temale järgi sõitnud must auto lülitas sisse vilkurid. Antud ütlused (vilkurite sisselülitus) riimuvad kohtus vaadeldud videosalvestistega, mistõttu puudub kohtul alus tunnistaja ütlustes kahelda. Küll aga nagu kohus eelnevalt märkis ei ole usaldusväärsed kaebuse esitaja ütlused ja kohus neid tõendina ei arvesta. Lisaks asjaolule, et need ei riimu tunnistaja A. Si ütlustega, ei riimu need kohtus vaadeldud videosalvestistega, ega ka tunnistajate M. P ja T. K ’i ütlustega. Asjaolu, et B.G politsei eest põgenes, kinnitab ka kohtus tuvastamist leidnud motiiv. Nimelt kirjalikust tõendist (Viru Maakohtu 18.07.2018.a kohtumäärus) (kohtutoimik lk 89) nähtub, et isik oli antud ajal tagaotsitav, seega oli tal põhjust põgeneda politsei eest. Ka nähtub kohtus tunnistajana ülekuulatud M. P ütlustest, et B.G juhitud sõidukile anti peatumismärguanne, kuna arvati, et tegemist oli narkootikumide müügiga antud kohtumis kohas. Ka nähtus videosalvestistest, et politsei kahtlustas mingi paki välja heitmist B.G poolt juhitud sõidukist politsei eest põgenemisel. Tunnistaja M. P (politseitöötaja) selgitas kohtus, et tema andis käega peatumismärguande ning ei ole võimalik, et B.G seda ei näinud, kuna tema kandis helkurvesti ja politseivormi (kohtutoimik lk 104). Ka videosalvestisest nähtub, et mõlemad politseinikud olid sõidukist väljas, üks neist asus juhiukse lähedal, ehk selle sõidutee pool, kust möödus B.G , seega igati nähtavas asukohas. Antud ütlustega riimuvad ka kohtus avaldatud tunnistaja T. K’i ütlused. Tema ütlustest nähtuvalt andis ka tema käega peatumismärguande B.G sõidukile, kuid sõiduk ei peatunud, vaid kihutas edasi. Ka väidab antud tunnistaja, et peatumismärguande järgselt B.G juhitud sõiduk tegi järsu pöörde vastassuuna kaudu politsei kasutuses olevast sõidukist mööda. Antud ütlusi kinnitab ka vaadeldud videosalvestised. Seega puudub kohtul alus ka antud tunnistaja ütlustes kahelda. Kõik nimetatud tõendid (tunnistajate ütlused, videosalvestised) on omavahel riimuvad. Seega isiku süü on tõendamist leidnud
P, A. S, T. K’i) ütlustega, kohtus vaadeldud videosalvestistega (2 tk). Kaebuse esitaja poolt mootorsõidukit juhtides tahtlikult politseiametniku poolt antud kohustusliku peatumise märguande eiramine, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega on fikseeritud ka 24.07.2018.a koostatud väärteoprotokollis, milline on samuti tõendiks (sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud. Tõendiks on ka: - vallasasja läbivaatuse protokoll (väärteotoimik lk 6), millest nähtuvalt menetlusaluse isiku juuresolekul teostatud sõiduki vallasasja läbivaatuse protokoll, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (väärteotoimik lk 7), sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis (väärteotoimik lk 8), milledest nähtuvalt 5 teisaldati sõiduk xxx Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning millistest nähtuvalt pani isik väärteod toime antud sõidukiga xxx reg nr. xxx. Tõendiks on ka B.G motiivi tõendav Viru Maakohtu 18.07.2018.a kohtumäärus (kohtutoimik lk 89), selle kohta, et isik oli väärteo toimepanemise ajal tagaotsitav. Isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Isik ei täitnud
lg 1 kohustust, s.o juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muus isik, kelle pädevus selleks tulenev seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käesoleval juhul menetlusalune isik eiras nimetatud kohustust. Antud rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
Kokkuvõttes kohus asub seisukohale, et B.G poolt
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 ja
järgi kvalifitseeritavad väärteod toime pannud kuivõrd kaebuse esitaja seadis endale eesmärgiks politsei eest põgeneda, mistõttu eiras nii politsei poolt käega antud peatumismärguannet, kui ka sõitis üle ristmiku keelava fooritulega. Seoses kaitsja poolt algselt kohtus esitatud alternatiivse taotlusega lõpetada väärteomenetlus VMTS § 29 või § 30 alusel märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg-s 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1; § 58 lg 3 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärtegudega vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime 2 liiklusrikkumist. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Isik kohtuistungil puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud ei ole. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et B.G-le määratud karistus,
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot ja
lg 1 alusel kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheteistkümneks kuuks on põhjendatud.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 50 trahviühikut,
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Praegusel juhul, on isikule 6 määratud karistus
lg 1 järgi maksimummääras ja
Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et isikul on varasemast kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, mille eest määratud rahaline karistus ei ole suutnud mõjutada isikut seadusekuulekalt käituma. Ka on arvestatud asjaolu, et isik ei tööta ja tema rahaliste sissetulekute kohta andmed puuduvad. Ka on arvestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus rõhutab, et isikul on 14 kehtivat väärteokaristust, millede eest määratud rahatrahvid on isikul valdavalt tasumata, ka on isikut korduvalt karistatud arestiga (väärteotoimik lk 15-20). Kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikult juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks, kuid
lg 1 sätestatud süüteo eest võib põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuni kahekümne nelja kuuni. Seega on kohtuväline menetleja antud juhul kohaldanud seda sanktsiooni keskmääras. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuste kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures CD-plaat salvestistega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskuludeks on käesolevas asjas määratud kaitsja tasu summas 240 eurot, kaitsjatasu taotluse alusel moodustub see ettevalmistamiseks kulunud tasust 100 eurot ja kohtuistungil osalemise tasust 100 eurot, milledele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on nimetatud tasu suurus kooskõlas riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseks oleva justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 §-s 9 sätestatuga ja taotletud summa on tõepärane. Kohaldades KrMS § 180 lg-s 1 toodud põhimõtet, tuleb järeldada, et väärteoasjas kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele kaebuse esitajalt, käesolevas asjas tuleb B.G ’ult välja mõista tema poolt taotletud riigi õigusabi korras teenust osutanud kaitsja kaitsjatasu. Kohus märgib, et riigi õigusabi ei tähenda ka tasuta õigusabi osutamist, RÕS § 25 lgs 4 toodud põhimõtte kohaselt hüvitab kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul takistusi, mis ei võimaldaks B.G’ul asuda tasuma menetluskulusid. Kaebuse esitaja vabanes vanglast 06.12.2018.a ning B.G ’u puhul on tegemist 36. aastase töövõimelise isikuga, kes saab asuda tööle ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Ka nähtub kohtule esitatud Töötukassa individuaalse tööotsimiskavast (kohtutoimik lk 114), et isik on end Töötukassas arvele võtnud ning soovib leida tööd. Kuivõrd menetluskulude tasumine ühekordse maksena võib osutuda isikule koormavaks peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude (määratud kaitsjale makstud tasu) hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. 7 Kohus juhindub VTMS § 2, § 38, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126, §175, § 180 lg 1, lg 3. Merle Parts Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.