← Eesti

1-10-16863/57

Obsah (9)§ 199§ 200§ 64§ 68§ 76§ 201§ 65§ 74§ 25

Kriminaalasi nr 1-10-16863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 märts 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 26. märtsil 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi 3 kuu vangistusega,

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati B.Z-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning loeti antud süütegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 loeti B.Z-i karistusest kantuks eelvangistus 2 päeva (15-16.09.2010.a.) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.10.2010.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2010.a ja lõpeb 13.10.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 13.02.2012.a. Tartu Vangla edastas 21.02.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. B.Z on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral: 1) 24.04.1995.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. 06.09.1996.a Lääne-Viru Maakohtu määrusega pöörati otsus täitmisele. KrK § 45 alusel loetu karistuse hulka aeg 31.07.1996.a.-06.09.1996.a. ning lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 25 päeva vabadusekaotust; 2) 31.10.1997.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 16.11.1998.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud. KrK § 41 alusel liideti Lääne-Viru Maakohtu 31.10.1997.a otsusega mõistetud karistus. Lõplik karistust 2 aastat ja 7 kuud, KrK § 45 järgi loeti karistusaja hulka aeg 7 kuud ja ärakandmisele kuuluv karistus oli 2 aastat vabadusekaotust; 4) 24.04.2011.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 3, 41 järgi vabadusekaotusega 4 aastat, KrK § 185 lg 2 järgi vabadusekaotusega 4 kuud. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 4 aastat ja 3 kuud; 5) 27.09.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2023 lg 1 järgi vabadusekaotusega 6 kuud. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 järgi mõisteti 4 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust. Mõistetud karistus loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 24.04.2001.a otsusega mõistetud karistusega. 12.11.2004.a Lääne-Viru Maakohtu määrusega pöörati

§ 76

lg 5 alusel vangistus 11 kuud ja 10 päeva täitmisele; 6) 16.02.2005.a Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 6 päeva vangistust; 7) 21.03.2007.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud. Lõplikuks karistuseks Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 74

järgi vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 8) 27.08.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 25lg 2 järgi vangistusega 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud. Lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel mõisteti 6 kuud vangistust; 9) 10.06.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 25lg 2 järgi vangistusega 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust; 10) 13.11.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 25lg 2 järgi vangistusega 2 kuud. KrM § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. 2

(4)Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava B.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör samuti ei toeta B.Z-i ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Varasemad karistused, s.h ka vangistus ja selle kandmisest tingimuslikult vabastamine ei ole ennast õigustanud, karistused on tulnud täitmisele pöörata ja ta on jätkanud ka peale karistuste kandmist uute süütegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks. Teda on karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras. Toimiku materjalide põhjal ei ole B.Z vabaduses ka elukohta ning ta ise ei soovi vabaneda enne tähtaega. B.Z avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja materjalidesse on sattunud eksitus. Tegelikult asuks ta elama ema juurde Tapale ja ema on lubanud ta enda juurde haiglasse abitöölisena ka tööle võtta. Hilisemalt soovib ta asuda õppima. Ema juures elab veel ka kinnipeetava invaliidist vend, kelle hooldamiseks vajab ema igapäevaselt abi ja B.Z saaks vabanedes talle toeks olla. Viimane vangistus on kinnipeetava arvates avaldanud talle positiivset mõju, mistõttu tahab ta edaspidi elada seaduskuulekalt. Tal on tekkinud vabaduses uued tutvused teatriinimeste hulgas ja varasema Käesolevalt viibib ta vanglas kinnises kambris, et oleks tagatud tema enda turvalisus – tal on probleeme teiste kinnipeetavatega. Kaitsja leidis, et B.Z-i võiks vabastada enne tähtaega. B.Z-i karistus lõpeb oktoobris 2012. a ja see on viimane võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. B.Z on kindel elukoht vabaduses ema juures, kellega on väga head suhted. Töökohta tal ei ole, kuid on võimalus võtta end töötuna arvele. B.Z on vanglas ainult üks distsiplinaarkaristus, mis oli umbes aasta tagasi aprillis. B.Z ei tarvita alkoholi, ei suitseta, on läbinud programme. Tulevikus on plaan õppida ja töötada. Kaitsja leiab, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Vangistus on pannud teda mõtlema ja ta ei soovi rohkem kuritegusid toime panna.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. B.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri ja vangla seisukohaga, et B.Z-i vabastamiseks vangistusest enne tähtaega sisulised alused puuduvad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid need ei ole avaldanud soovitud mõju. B.Z on jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on varem vabastatud tingimuslikult enne tähtaega vangistuse kandmisest, kuid ta ei ole katseaega läbinud, on toime pannud uued kuriteod, mistõttu on pööratud karistus täitmisele. Ka teist katseaega, mis talle kohtuotsusega määrati, ta ei läbinud, vaid pani toime uued kuriteod. Eelneva põhjal on kohtul tekkinud veendumus, et B.Z-i suhtes käitumiskontrolli kohaldamine ei ole piisav hoidmaks teda uusi kuritegusid toime panemast. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka vangistuse ajal, olles range järelevalve tingimustes ja B.Z-i enda ütluste kohaselt veel ka teistest kinnipeetavatest 3

(4)eraldatud, ei ole suutnud ta täita kehtestatud nõudeid – teda on karistatud distsiplinaarkorras. Tõsi, rikkumist ei ole hinnatud kuigi ohtlikuks ja piirdutud on vaid noomitusega, kuid taotlemaks enda vabastamist enne tähtaega, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Ebaselge on olukord ka B.Z-i elukoha kohta vabaduses peale võimalikku vabanemist. Ise selgitas ta kohtuistungil, et asuks vabanemisel elama ema juurde Tapa linnas. Samas nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et B.Z on keeldunud kategooriliselt nimetamast oma elukohta vabanemisel, mistõttu kriminaalhooldaja ei ole saanud kontrollida ka selle sobivust. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et B.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada B.Z-ile käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 48 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Niina Agarjovale määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda B.Z-ilt . Määruse tegemisel juhindub kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.