1-14-4684/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4684 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Vjatšeslav T.G (isikukood 38108070285), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vjatšeslav T.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. novembri 2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,9 ja KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise lõppkuupäev on
8. jaanuar
10. Viru Maakohtu
11. augusti
12. a määrusega jäeti V. T.G talle mõistetud karistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et V. T.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik (kehtivaid kriminaalkaristusi on 7), kes viibib vangistuses kolmandat korda. Ta kannab liitkaristust mh vägivaldsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud kergemaks. Tähtsust omas kohtu jaoks asjaolu, et kuue kuriteo toimepanemisel on V. T.G kasutanud vägivalda. Kohus leidis, et varasemad karistused ega määratud kriminaalhooldus ei ole V. T.G puhul täitnud eesmärki, samuti ei saa pidada usutavaks, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Positiivseks luges kohus selle, et V. T.G on osalenud vangistuses sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning õppinud A2 tasemel riigikeelt. Sellest järeldas kohus, et vangistus avaldab isikule positiivset mõju. Kohus luges ka formaalsed eeldused elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks täidetuks. Samuti on V. T.G garanteeritud töökoht vabanemise korral ja toetav lähisuhtevõrgustik. Eeltoodud positiivsetele asjaoludele vaatamata leidis kohus, et süüdimõistetu puhul, kes on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning arvestades ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, on elektroonilisele valvele vabastamine ennatlik. Kriminaalhooldus ei oleks piisavalt mõjuvaks vahendiks ning oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut ja seaduskuulekat elu elama. V. T.G on korduvalt karistatud nii isiku- kui ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka isikut toetav abikaasa on ise samas kriminaalasjas süüdi tunnistatud ja karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu teeb see perekonna mõju isiku hoiakutele küsitavaks. Vähetähtsaks ei pidanud kohus ka seda, et V. T.G on tasumata nõudeid 10 587,60 euro ulatuses. V. T.G käitumist vangistuses iseloomustab veel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seda arvesse võttes leidis kohus, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud muutma oma elu seaduskuulekas suunas. Kohus tõi välja sellegi, et V. T.G on ka varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks tõi kohus välja, et V. T.G karistusaja lõpuni on veel üle 2 aasta.
13. V. T.G vaidlustas Viru Maakohtu määruse, taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. V. T.G toob välja, et tal on elukoht ja pere, kus kasvab 2 alaealist last. Samuti on tal olemas töökoht. Määruskaebuse esitaja on nõus, et kohtul on raske usaldada inimest, kes on korduvalt karistatud ja vangistuses viibinud. V. T.G möönab, et on toime pannud rasked teod. Samas on ta oma elu üle järele mõelnud ja kahetseb väga oma elustiili. V. T.G märgib, et tema suhtes on vangla riskihinnangud uue kuriteo osas tõusnud karistuse kandmise aja jooksul, kuigi ta on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega ja töötanud ning vaid vähesel määral korda rikkunud. V. T.G peab riskihinnangu asjaolusid väga imelikeks. Määruskaebuse esitaja möönab, et pani kuritegusid toime abikaasaga, ent palub arvestada, et viimane elab seaduskuulekalt ja töötab. Ka abikaasa kahetseb tehtud kuritegusid ja käib kirikus. Kohus pööras tähelepanu sellelegi, et tulevane tööandja on samuti varem kriminaalkorras karistatud isik. V. T.G seda ei teadnud, aga seda ei saa pidada ka oluliseks, sest tööandja töötab ja annab inimestele tööd, mis iseloomustab teda hästi. Ehkki V. T.G on võlad, on ta neid käesolevaks ajaks kahandanud 931 euroni. Ja ka ülejäänud võlga soovib ta kiiresti hüvitada. Vangistuses on see aga raske, kuna makstakse vaid 63 senti tunnis. Tööd pakutakse 2 tunniks päevas ja kuus ei ole võimalik üle 10 euro teenida. Praegusel ajal on V. T.G võimeline minema vabadusse ja elama seaduskuulekalt, kuna tal on elukoht, pere ja töö. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord V. T.G ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt. 2 2
15. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja sama on teinud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt on V. T.G hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks, samuti on nähtud temas ohtu ametnikele ja vangidele. Kuivõrd kriminaalhooldusega seoses on V. T.G vaja koostööd teha just ametnikega, siis võib negatiivne hoiak ametnikesse saada oluliseks takistuseks hoolduse läbiviimisel. Lisaks on ka V. T.G varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mis jällegi kinnitab asjaolu, et tegemist ei ole meetmega, mis hoiaks süüdlast eemal kriminaalsest käitumisest. Samuti annab aluse kahelda kriminaalhoolduse seekordses õnnestumises asjaolu, et V. T.G on ka vangistuses käitunud normeeiravalt – rikkunud suitsetamise eeskirju ja ametnikuga ebaviisakalt suhelnud. Ehkki V. T.G on vangla riskihinnangu osas küsival seisukohal, tuleb siiski nõustuda maakohtuga, et vangla poolt välja arvutatud risk uute kuritegude toimepanemiseks süüdlase poolt on arvestatav.
16. V. T.G on positiivsete asjaoludena välja toonud pere toetuse, kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Nende asjaoludega on maakohus määrust tehes ka arvestanud. Ringkonnakohus peab positiivseks, et V. T.G on väidetavalt aru saanud oma elustiili muutmise vajalikkusest ning kahetseb tehtut. Temaga koos kuritegusid toime pannud abikaasa on asunud seaduskuulekale teele ning pere ootab V. T.G koju. Eeltoodu kogumis isikut negatiivselt iseloomustavate materjalidega ei ole aga maakohtu lahendis toodud seisukohtade muutmise põhjuseks.
17. Maakohtu ja prokuröriga nõustuvalt välistavad ka ringkonnakohtu hinnangul V. T.G ennetähtaegse vabastamise tema poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud, milliseid prokurör on oma seisukohas tsiteerinud, samuti aga isiku varasem kriminaalselt aktiivne minevik, distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kõrge uute kuritegude toimepanemise risk.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau