← Eesti

1-16-10652/4

Obsah (7)§ 263§ 68§ 74§ 75§ 78§ 66§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10652 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Rail

§ 263

lg 1 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.B , isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik; elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel saksa keel; töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 15.09.16.09.2016; kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada J.B süüdi

§ 263

lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2016– 16.09.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui J.B ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata J.B Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada J.B katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 02.12.2016. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 255 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.B-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 117 (ükssada seitseteist) eurot riigituludesse adv. Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada J.B tasuda menetluskulud kokku summas 762 (seitsesada kuuskümmend kaks) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 63,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700087253 ning selgitusega: „J.B, 1-16-10652, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, J.B-le kuuluv stardipüstol numbrilise tähisega xxxx. Asitõend – stardipüstol numbrilise tähisega xxxx, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiukambris aadressil Kreutzwaldi 5a, Rakvere – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS J.B süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, sihtis 15.09.2016 kella 13.56 paiku Kunda linnas Pargi tänaval ja pargis stardipüstoliga (numbrilise tähisega xxxx) läheduses olnud noori, sh 7-aastaseid T U ja kasutütart A P, öeldes tüdrukutele lisaks sihtimisele: „kas te tahate surma saada“. Relvataolise esemega ähvardamine ehmatas tüdrukuid ja teisi noori, nad tundsid reaalset ohtu enda elule ja tervisele, mistõttu jooksid kõik mehest eemale ja otsisid varju. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; p 2 teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades rikkus J.B avalikku korda raskel viisil ja pani sellega toime

§ 263lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 263

lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2016 – 16.09.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta.

Katseajaks allutada J.B kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada J.B katseajal mitte tarvitama alkoholi.

Süüdistatav J.B on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.B on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.B tuleb süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, J.B-le kuuluv stardipüstol numbrilise tähisega xxxx, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiukambris aadressil Kreutzwaldi 5a, Rakvere ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva 3 kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 117 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 255 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisi kulud riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 762 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 63,50 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.