1-13-10920/57

Kriminaalasi nr.1-13-10920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoober 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10920 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Peeter Jeret´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Jeret, isikukood 35912250253, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Peeter Jeret tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 20.09.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Jeret tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega edastati materjalid menetlemiseks Viru Maakohtule. Peeter Jeret on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.04.2014 kohtuotsusega KarS § 189 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 7 kuu 17 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 14.03.2014 ja lõpp 31.10.
2. Kinnipidamisasutuses Peeter Jeret kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 87 kehtivat distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on vanglas alustatud neli kriminaalmenetlust. Enne vangistust elas Peeter Jeret koos abikaasaga ja abikaasa alaealiste tütardega xx. nüüdseks on abikaasast lahustatud. 2015.a. lõpus andis teada, et vabanemise korral asub elama tuttava xx xx kuuluvale elamispinnale xxx. xx xx andis selleks oma nõusoleku. Kinnipeetaval on kõrgharidus. On olnud xxx ja xxx (hilisem xxx) üheks asutajaks. Mõlemad kuriteod (suure 1 koguse narkootikumide käitlemine) on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Vanglas keeldub töötamast ning kannab pidevat kartserikaristust. Tasumata võlgnevusi on 88557,04 eurot. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid. On suhelnud vangistuse ajal oma kuriteokaaslastega. Lähedased ja toetavad perekondlikud suhted puuduvad. Ei ole mõjutatav, pigem on ise mõjutaja. Isik on toime pannud kaks rahvatervisevastast ohtlikku kuritegu (ühe vanglas viibides). Isik on väärteokorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetav on karistatud 2 korda ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Vanglas suhtleb enamasti üleolevalt ja ülbelt, sagedasti on ebaviisakas, on käitunud agressiivselt vanglaametnikega ja kaaskinnipeetavatega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15%. Viru Vangla toetab Peeter Jereti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Peeter Jeret soovib asuda elama tuttavale xx xxx´ile kuuluvas korteris aadressil xxx. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude ja hulgaliste distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Peeter Jeret taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Peeter Jereti arvamuse, leiab, et Peeter Jereti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Peeter Jeret kannab vanglakaristust narkokuritegude toimepanemise eest, millest viimane on toime pandud vanglas. Seega pole varasem karistus talle positiivset mõju avaldanud. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, lähedasi Peeter Jeretil pole. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 87 ja tema suhtes on vanglas alutatud veel 4 kriminaalmenetlust. Kohus leiab, et kuna isik on teist korda kriminaalkorras karistatud ja pani vangistuses toime uue kuriteo, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Peeter Jereti kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Peeter Jereti ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et 2 kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.10.2017, ärakandmiseks on veel 1 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 87 kehtivat distsiplinaarkaristust ja tema suhtes on vanglas alustatud veel 4 kriminaalmenetlust. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isik võib hakata taas valmistama ja vahendama narkootilisi aineid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Peeter Jereti vabastamata temale Harju Maakohtu 09.04.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 3