V.D tunnistati süüdi
2 V.D tunnistati süüdi
lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti V.D-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati V.D eelvangistuses 23.-25.06.2009 ja 15.-17.05.2011 viibitud 6 päeva karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 4 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Tartu Maakohtu määrusega 12.01.2015 vabastati V.D
V.D-le mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat 1 kuu vangistust, mida vähendati eelvangistuses viibitud 6 päeva võrra ning karistusest jäi kanda 4 aastat 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.05.2012. V.D on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust Tartu Maakohtu 14.03.2013 otsuse nr 112-10715 alusel
lg 2 p 4,7 (röövimine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt) ja
Varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, korra on teda karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Praegune süüdimõistmine on vägivallakuritegude eest, seega on kuritegude laad muutunud raskemaks. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 19.02.2016 osaleb ta sotsiaalprogrammis Õige hetk. Lisaks on ta läbinud riigikeele A2-taseme kursuse, kuid eksam jäi sooritamata. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel, AS EVT puidutsehhis ning alates 27.11.2015 on ta hõivatud tööga väljaspool vanglat HMK Ehitus ja Projektid OÜ Uhtna Tootmisüksuses abitöölisena. Alates 01.04.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht, tal on plaanis üürida korter xxxx. Ema A A sõnul ei saa ta poega enda juurde elama võtta, sest üürikorter, kus ta elab on väike, lisaks on sellele vastu korteri omanik. Rahvastikuregistri andmetel on V.D elukohaks xxxx. Seega on kinnipeetaval võimalus saada elamispind xxxx asuvas ühiselamus aadressil xxxx, milleks on isikul vajalik pöörduda eluasemeküsimusega kohaliku omavalitsuse poole ning talle võimaldatakse eluase ja ettenähtud toetus elamiseks. Isikul on põhiharidus. Isiku sõnul on ta Töötukassa kursuste kaudu saanud siseviimistleja kutse, kuid dokument selle kohta olevat kadunud. Lisaks väidab ta omavat töö tegemise käigus saadud tööoskusi maalritöö, plokkide ladumise, fassaaditööde ja muude ehitustööde alal. Isiku väitel on tal olnud üks ametliku töö periood, mis kestis 1,5 aastat. Ta töötas Tartus firmas Brewanz OÜ laotöölisena. Teised töökohad on olnud mitteametlikud, kestusega 3 kuud kuni 1 aasta. Töötanud on ta peamiselt ehitusel (Tartus Rebuco OÜ, 3 kuud; Lennuakadeemia, 3 kuud) ning Soomes 1 aasta koos vennaga. Arvestades korduvaid varavastaseid kuritegusid on kinnipeetava materiaalsed vajadused olnud suuremad, kui ta ise on suutnud oma tööga teenida. Seisuga 22.04.2016 on K-Raha andmetel kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 3918,35 eurot ning vabanemisfondis on 741,23 eurot. Lähedastest on kinnipeetaval ema A A ning vend A A ja alaealine õde, isa on surnud. Perekonnaga on suhted head ning toetavad. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos viibides võib isik tarbida alkoholi ning panna toime uusi õigusrikkumisi. Ema on nõus poega nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama tema vanglast vabanemisel. V.D mõistab ise, et vabaduses oli alkoholi tarbimine probleem, mis ka otseselt 3 ajendas kuritegusid toime panema. Sõltuvust isik ei tunnista, kuid sõltuvus on diagnoositud meditsiiniosakonna poolt. V.D kinnitusel on kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes, viimane neist röövimine, mis näitab, et alkoholijoobes olles võib ta kasutada vägivalda. V.D-le on määratud sõltuvusdiagnoos (kanep). Kinnipeetavale oli tehtud ettepanek sõltuvusravi läbimiseks, kuid ta keeldus, sest tema sõnul tal mingit sõltuvust ei ole ning sõltuvusravi ta ei vaja. Isik on sõprade poolt mõjutatav ja suunatav, puudub isiklik siht või juhtmõte, mida järgida. V.D ei ole enda väitel agressiivne, pigem võib ta olla impulsiivne ja kaotada enesevalitsuse. Lähtudes isiku mõtlemisest ja käitumisest on uue kuriteo risk olemas, kuivõrd võib raskendatud olla harjumuspärase elustiili püsiv ümberkujundamine. Vangistuse jooksul on isikul olnud mitmeid distsipliinirikkumisi seoses ametniku korralduse eiramisega, kuid peale 21.03.2013 määratud distsiplinaarkaristust ei ole ta enam samalaadseid rikkumisi toime pannud. Suhtlemisel ametnikega on kinnipeetav viisakas ja koostöövalmis. Isiku enda sõnul soovib ta edaspidi elada õiguskuulekat elu ning hoiduda kriminaalsest käitumisest. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid isik vajab pidevat toetust. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava V.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul kui kohus otsustab V.D suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis teeb Viru Vangla ettepaneku määrata karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V.D-le
lg 1 p 1,2 ning
Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema A A, vend A A (elab emast eraldi) ja alaealine õde. A A sõnul on kinnipeetaval suhted lähedastega vangistuse kestel säilinud, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Lähtuvalt asjaolust, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on alust eeldada, et isikul puuduvad vabaduses sõbrad, kes oleksid võimelised teda seaduskuulekale eluviisile suunama. Viru Vanglast edastatud andmetel kinnipeetaval vabanemisjärgselt elukoht puudub, tal on plaanis üürida korter xxxx. Ema teada üürib kinnipeetav vabanemisjärgselt endale ise korteri. Kinnipeetaval on põhiharidus ja enne vangistust omandatud mõningane töökogemus ehitustöölisena. Viibides kinnipidamiskohas on kinnipeetaval arendatud tööharjumust, võimaldades töötada. Vabanemisjärgselt kinnipeetaval töökoht puudub. Kinnipeetava ema selgitas, et on poega vangistuse kestel toetanud materiaalselt, vastavalt võimalustele toetab edasi. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Kinnipeetav on pannud toime varavastaseid kuritegusid, enamasti on ta kuritegusid sooritanud kambas ja alkoholijoobe seisundis. Kinnipeetaval on välja kujunenud varavastaste kuritegude toimepanemise muster ja on olemas risk samalaadsete kuritegude kordumisele. Viru Vanglast edastatud andmetel ei ole kinnipeetav nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga. Vangistuse lõpp on 19.06.2016.a. Infosüsteemi VANGIS andmetel on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus - 25.09.2015 - noomitus 1 aasta - teavitamiskohustuse mittetäitmine. Kui kohus peab vajalikuks määrata V.D-le karistusjärgne käitumiskontroll, siis oleks otstarbekas määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 1 aasta, lisaks sellele kohustada teda täitma
lg 1 p 1,2 ning
V.D kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega tema suhtes peale vabanemist. Ta läheb elama xxxx, kus leidis endale töökoha. Eestis on tal ainult kriminaalse taustaga tuttavad. Ta palub, et talle antakse võimalus 4 sõita teise riiki, kus ta võib elada ja töötada. Kinnipeetav ei näe siin mingit võimalust elamiseks ja töötamiseks. Xxxx asuvas ühiselamus elavad üksnes pätid ja narkomaanid. Xxxx hakkab ta elama xxxx. Nad on vennaga registreeritud tuumajaama ehitusele ja see firma võimaldab neile elamise. 2009. aastal, kui ta vabanes, oli tal linnapea kiri, millega talle lubati elamispind, kuid kuni aastani 2011 ei võimaldatud talle mitte midagi. Ta elas siis seal, kus töötas, üürides korterit. Aastatel 2010-2011 elas ta xxxx ja mingeid probleeme ei olnud. Tulles tagasi Eestisse, sooritas ta kohe kuriteo ja sattus vanglasse. Abiprokurör Ain Tali märkis kohtuistungil, et vangla on esitanud taotluse V.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, mida vangla küll ise ei toeta. Vangla materjalidest nähtub, et V.D puudub sisuliselt elukoht Eestis. Ema ei saa teda enda juurde võtta, kuna tegemist on väikese korteriga. Tal on võimalus saada elamispind ühiselamus, kui pöördub Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. See tähendab, et kindlat elukohta Eesti Vabariigis tal ei ole. Tegemist on isikuga, kelle suhtes oleks alus kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest on teda karistatud 4 aastase vangistusega ja mille koosseisutunnus oli ka vägivalla kasutamine. Lisaks on ka muid põhjuseid, miks karistusjärgset käitumiskontrolli võiks kohaldada. Isikul puudub elukoht, kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mille esimene tingimus on alalise elukoha olemasolu, mille kohus peab määrusesse kirjutama. Alles hiljuti, 30.05.2016 ilmus Riigikohtu lahend, mis ütleb, et kui isikul elukohta ei ole, kui seda ei ole võimalik määrusesse märkida, siis peaks riik, st kas vangla või sotsiaaltöötaja koos kohaliku omavalitsuse töötajaga elukoha välja selgitama, või elukoha leidma. Kuna seda antud juhul tehtud ei ole, pole ka võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega palus prokurör V.D suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli mitte kohaldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu V.D suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.
lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule ning
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.