järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.H , IK XXX; sünniaeg: 10.oktoober 1975.a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine alates 18.maist 2016.a, viibib Tartu Vanglas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.H
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust B.H-le Tartu Maakohtu 10.juuni 2015.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-15-4774 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie
lg 4 ja § 69 alusel asendada B.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX
lg 2 p 2 alusel määrata B.H-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata B.H-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. B.H poolt temale
lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – sotsiaalprogrammis osalemine – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina B.H-le kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris XXX nimele registreeritud sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, mis asub Lõuna Prefektuuri valduses aadressil Tartu, Riia 132. KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks B.H-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuussada nelikümmend viis
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 1 aasta vangistust 10.juuni 2015.a Tartu Maakohtu otsusega nr. 1-15-4774 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.mai 2016.a – 15.august 2016.a, s.o 3 kuud eelvangistust karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 4 ja § 69 järgi asendada B.H-le mõistetav 1 aasta 2 kuu pikkune vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga, mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab B.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
sätestatule järgnevalt: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 8 järgi on B.H käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.H tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad. Kokkuleppes taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina B.H-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda
Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud B.H poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega. Samuti on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kõigest hoolimata on ta aga oma õigusvastast tegevust siiski jätkanud, pannes käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva teo seejuures toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas B.H mootorsõidukit Volkswagen Passat, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmeil XXX. Samas on süüdistatav kinnitanud, et tegelikult on sõiduki omanikuks tema ning XXX on andnud nõusoleku ka sõiduki konfiskeerimiseks. Kohus leiab, et kuivõrd nimetatud sõidukit on B.H kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina
Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada B.H-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Tagamaks seejuures aga ka mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja reaalse konfiskeerimiseni, peab kohtunik põhjendatuks kohaldada sõiduki suhtes lisaks arestimist vastavalt KrMS §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.