Obsah (5)

§ 424§ 75§ 74§ 56§ 4

Kriminaalasi nr 1-16-7786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7786 (16274000157) Kohtu

) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav Kaitsja R.J, ik. XXX Süüdistatava taotlusel riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.J kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

2.

§-de 74, 75 alusel jätta R.J ’ile mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 12 (kaksteist) kuud. 3. Määrata R.J katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.1.

elama oma alalises elukohas: XXXXXXX 3.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
2. alluma kriminaal hooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 Kriminaalasi nr 1-16-7786 3.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.2.

§ 75

lg2 p2 alusel määrab kohus, et R.J on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui R.J ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning

§ 74lõigetest 4 6 ei tulene teisiti. Kr

MS § 78 lg1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, so. 11.oktoobrist 2016.a., välja arvatud

§ -s 75 sätestatud kontrollnõuete täitmise osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. R.J suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
2. Välja mõista R.J’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: - sundraha 500 (viissada) eurot. R.J tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud sundraha Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99916700072873“. Selgituseks märkida: menetluskulu, R.J, kr asi 1-16-
3. KrMS 180 lg 11 ja 3 alusel vähendab kohus sundraha ja jätab riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud riigi kanda. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k uu jooksul lahendi jõustumisest. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui 2 Kriminaalasi nr 1-16-7786 apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus R.J `ut süüdistatakse selles, et tema, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata juhtis 11.07.2016 kella 21.30 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Transvaali tänava ja Pihtla tee XXX maja juures registri andmetel H.P-le kuuluvat, kuid enda valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXXXXX registreerimismärgiga XXXXXX - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 800005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,34 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,22 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis R.J mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega R.J , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele R.J , vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata juhtis 09.08.2016 kella 19.47 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Mooni tänav XXX maja juures M.I-le kuuluvat, kuid enda valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXXXXX registreerimismärgiga XXXXXX - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 800-005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,73 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,1 5 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1, 58 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis R.J mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega R.J , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus R.J-ile nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 (kaheteistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et R.J kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldus-ametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et R.J on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav R.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vähendada menetluskulusid, on osaliselt töövõimetu ja saab pensioni summas 133 eurot kuus. Elab sotsiaalmajas. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. 3 Kriminaalasi nr 1-16-7786 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab R.J süüdi

§ 424järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Kokkulepitud karistus jääb

§ 424

sanktsiooni piiresse.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.J karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistuskokkuleppe kinnitamisel arvestab kohus ka R.J-i tervisliku seisundiga. R.J-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Asjaolusid mis välistaksid R.J-i suhtes

§-des 74,75 kohaldamise ei ole ilmnenud. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõ istva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. Juhindudes 180 lg 3 arvestades muuhulgas süüdimõistetu majanduslikku ja tervislikku seisundit peab kohus põhjendatuks vähendada süüdimõistetult välja mõistetavat sundraha 500 euroni. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. R.J-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses tasu ja kuludena kokku 172 eurot. Süüdistatav on töövõimetuspensionär, kelle majanduslik olukord on raske ja tervislik seisund ei võimalda tal tööle asuda. Isiku kuu sissetulekuks on 133,00 eurot. KrMS § 180 lg11 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulude väljamõistmisel süüdistatavalt arvestab kohus hüvitamise otsustuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Arvestades R.J-i tervisliku seisundiga on kaitsja osalemine kohtuistungil põhjendatud. Samas arvestades süüdistatava R.J-i varalist seisundit on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. R.J ei oma kehtivat kriminaalkaristust ja seega saab tema resotsialiseerumisväljavaateid kriminaalhooldusel olles hinnata heaks. Kohus eeltoodust tulenevalt peab põhjendatuks vähendada R.J-ilt väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust ja vabastada ta kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4