Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Tõkend Kaitsja H.F elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: töötab, karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 20.06.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,5,7 alusel vangistusega 8 kuud.
Vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 17.09.2008 määruse alusel katseajaga 1 aasta. Karistus kantud 30.09.2009.a elukohast lahkumise keeld Maarika Pähklimäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.F
Süüdi tunnistada H.F
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 19.01.2011.a. – 20.01.2011.a. . a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui H.F ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas Niidi 25-2, Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi aineid. Määrata H.F Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - jätta H.F suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista H.F´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p. 2, 3, 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti riigituludesse, kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti riigituludesse ja menetluskulud s.o. kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud kokku 4 (neli) eurot 64 senti riigituludesse, kannatanule kulude hüvitamine summas 387 (kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot riigituludesse ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas kokku 211 (kakssada üksteist) eurot 64 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „H.F 1-11-3684, sundraha”,„ H.F 1-11-36841, kaitsjatasu”, „H.F 1-11-3684, menetluskulu”. KrMS § 423 alusel menetluskulu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: mobiiltelefon Nokia 6230, mis on hoiul LM– jätta kohtuotsuse jõustumisel LM´le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada 2 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa H.F-i süüdistatakse selles, et tema 23.08.2010 ajavahemikus kl 11:30 kuni 12:00 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil välisukse luku avamise teel Tallinnas XXXasuvasse korterisse, kust võttis LMle kuuluva arvutimonitori varalise väärtuseta, rebides selle küljest ühendusjuhtmed ära; kullast ristikujulised kõrvarõngad 6000 krooni (383,48 euro) väärtuses, kullast kõrvarõngad 3000 krooni (191,74 euro) väärtuses, kuldsõrmuse 3000 krooni (191,74 euro) väärtuses, mobiiltelefoni Samsung 3000 krooni (191,74 euro) väärtuses, samuti KM kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6230 1000 krooni (63,91 euro) väärtuses. Kui korteri esikusse sisenes LM, viskas H.F arvutimonitori maha ja üritas pääseda L.M mööda välisukse juurde, kuid L.M haaras teda riietest kinni. Tekkinud rüseluse käigus lõi H.F L.M mitmel korral rusikaga vastu pead, kaela ja alumist lõualuud. Füüsilise vägivalla mõjul lasi L.M H.F-ist lahti ja viimane lahkus korterist koos äravõetud esemetega, jättes arvutimonitori korterisse. Oma tegevusega pani H.F toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, sissetungimisega, s.o
Samuti tema 06.09.2010 kella 11:57 paiku juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy registrinumbriga XXX Tallinnas Sõle 51 asuva parkla juurest mööda Sõle tn-t kuni Sõle 35 majani, kus ta peeti kinni, olles amfetamiinist, metamfetamiinist ja fentanüülist põhjustatud narkojoobes, rikkudes liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid. Samuti tema 19.01.2011 kella 12:16 alal juhis mootorsõidukit Toyota registrinumbriga XXX Tallinnas mööda Sõle tänavat, pöörates Niidi tänavale kuni majani nr 25, olles amfetamiinist, metamfetamiinist ja fentanüülist põhjustatud narkojoobes, rikkudes liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid. Oma tegevusega pani H.F toime mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o
Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 3 aastase vangistusega .
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 6 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel suurendada raskeim karistus ja liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui H.F ei pane 3-aastase katseaja kestel uusi kuritegusid ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud
§-s 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: elama alalises elukohas XXXTallinn; ilmuma kohtu poolt nimetatud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; mitte tarvitada narkootikume.
lg 1 kohaselt karistuse täitmisele pööramise korral arvata karistusaja hulka eelvangistus ajavahemikus 19.01.2011 kuni 20.01.2011 s.o 2 päeva. Kuritegudega tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule LM tekitati moraalne, füüsiline ja varaline kahju. Tsiviilhagi esitati summas 15 000 krooni (958,71 euro). Varaline kahju on vabatahtlikult hüvitatud. Kannatanule KM tekitati moraalne 3 ja varaline kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud, varaline kahju puudub seoses telefoni tagastamisega.. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus H.F ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava H.F poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab H.F ´i süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad H.F´i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu kannatanule kulude hüvitamine, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.F ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et H.F ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695, 05 eurot riigituludesse, kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 38,35 eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud kokku 4, 64 eurot riigituludesse, kannatanule kulude hüvitamine summas 387 eurot riigituludesse ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas kokku 211.64 eurot riigituludesse. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.