← Eesti

1-17-5245/40

1-17-5245 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5245 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär Gerda Raidla Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata F.Z-ile (isikukood *, elukoht *) Pärnu Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-5245 mõistetud karistus täitmisele Kohtuistungi toimumise aeg
  3. märts
  4. a Kaitsja Advokaat Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON
  5. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata F.Z-ile Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsusega nr 1-17-5245 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele.
  6. Välja mõista F.Z-ilt riigi tuludesse kaitsjatasu 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot 44 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-17-5245, kaitsjatasu, F.Z/. Ajatada välja mõistetud menetlusekulude tasumise tähtaeg 6 kuu peale – määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 6 kuu jooksul alljärgnevalt – esimene osamakse tasuda
  8. aprilliks 2019, järgnevad 5 osamakset järgnevate kuude
  9. kuupäevaks. Osamakse suurus 37,24 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
  10. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule, kaitsjale, F.Z-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kuulutamisest kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud. 1 1-17-5245 Pärnu Maakohtu 22.06.
  11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5245 mõistis kohus F.Z-i süüdi KarS § 422 lg 1 järgi, karistas vangistusega 2 aastat 6 kuud, ärakandmata vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva jäeti F.Z suhtes tingimuslikult kohaldamata KarS § 74, § 75 alusel 3 aastase katseajaga, määrates F.Z kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 2-1, 5 ja 8 tulenevaid kohustusi – heastama kannatanutele kuritegudega tekitatud kahjud, mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, alluma alkoholivastasele ravile, osalema sotsiaalprogrammis. Katseaeg algas
  12. juunil
  13. a. 03.08.2018 määrusega kohus määras F.Z-ile lisakohustuse läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“ ja pöörduda selleks SA PERH psühhiaatrikliinikusse 23.08.2018 ja alluda erialaspetsialisti poolt määratavale ravile. Erakorraline ettekanne oli esitatud põhjusel, et F.Z rikkus talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 11.12.2018 määrusega jäeti rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata F.Z-ile Pärnu Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Erakorraline ettekanne oli esitatud põhjusel, et F.Z rikkus korduvalt talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik loobus kohtuistungil esitatud taotlusest karistus täitmisele pöörata, leides, et F.Z on ise astunud reaalseid samme, et alkoholi liigtarvitamise probleemiga tegeleda ja F.Z asunud hüvitama regulaarselt kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Kohtusse on saabunud kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne F.Z kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD 1) Kriminaalhooldusregistris on registreeritud 28.01.2019 sündmus nr 1-19-515: alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt, keda kohus on kohustanud mitte tarvitama alkoholi. Politsei- ja Piirivalveameti Haapsalu politseijaoskonnast saabus 03.01.2019 teade kriminaalhooldusaluse F.Z-i poolsest kohustuse rikkumisest 29.12.2018 * maja juures kell 12.46, mis tuvastati politseitöö käigus. Indikaatorvahendi protokolli alusel mõõdeti alkoholijoove 1,58 mg/l , isik oli väga unine ja istus maja ees lumehanges. (lisa 1,2,3) 2) Kriminaalhooldusregistris on registreeritud 15.02.2019 sündmus nr 1-19-926: alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt, keda kohus on kohustanud mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldustöö käigus 08.02.2019 tuvastati kodukülastusel vanemkriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk’i ja nooremkriminaalhooldusametniku Ketter Reinesberg’i poolt kriminaalhooldusalusel F.Z (F.Z) indikaatorvahendi protokolli alusel alkoholijoove 0, 379 mg/ l. (lisa 4) Karistusregistri väljavõtte kohaselt kriminaalhooldusalune katseajal uusi süütegusid toime ei ole pannud. (lisa 5) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirjad: * 04.01.2019 kus tunnistab, et tarvitas 29.12.2018 alkoholi ja toimus libastumine. Kahetseb enda tegu ja tegeleb aktiivselt sellega, et kõik läheks paremuse poole. Haapsallu psühholoogi juurde läheb 07.01.2019 ja Tallinnas raviprogrammi läheb 10.01.
  14. (lisa 6) * 11.02.2019 kus tunnistab, et 07.02.2019 tekkis tagasilangus ja ostis pudeli alkoholi. Isik hindab, et olukord on läinud paremaks, samuti täidab teisi kohtu määratud kohustusi ja üritab kõigest väest õigelt teelt mitte kõrvale kalduda. Tahab uuesti integreeruda normaalsesse ellu ja jõuda tagasi tasemele kus oli enne. (lisa 7) Indikaatorvahendi protokollis tunnistab, et tarvitas 07.02.2019 pudeli 0,5 l brändit. (lisa 4) KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST 2 1-17-5245 Katseajal on seoses alkoholi mittetarvitamise kohustusega koostatud eelnevalt kaks kirjalikku hoiatust ja kaks erakorralist ettekannet. Lisaks koostati 29.12.2018 kohustuse rikkumise osas erakorraline ettekanne 04.02.2019, kuid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 06.02.2019 kohtumääruse alusel jäeti erakorraline määramiseks läbivaatamata (jõustus 27.02.2019). Seega kajastatakse antud erakorralises ka 29.12.2018 kohustuse rikkumise sündmust. Registreerimisnõudeid on kriminaalhooldusalune täitnud korrektselt peale viimast 11.12 2018 toimunud kohtuistungit, registreerimas käinud 9 korral. Detsembris pühade ajal tekkis kahenädalane paus registreerimises, kriminaalhooldajast lähtuvalt ja sel perioodil oli esimene kajastatav rikkumine. Teise kohustuse rikkumise päeval 08.02.2019 pidi toimuma registreerimine, hooldusalune helistas, et on haigestunud ja seetõttu läks kriminaalhooldaja kodukülastusele haigestumist fikseerima. Kriminaalhooldusalusel on olemas jätkuv motivatsioon tegeleda enda alkoholi sõltuvuse teemadega aga kahjuks alkoholiraviga seotud erialaspetsialistide vastuvõtud ei toimu nii sageli kui isik võib-olla vajaks. Isik käib Tallinnas „Kainem ja tervem Eesti“ programmis 1-2 korda kuus ja Haapsalus psühholoogi juures samuti 1-2 korda kuus. Isik ise on hinnanud, et vajab muutustega toimetulekuks tihedamat välispidist kontrolli ja jõustamist muutustega toimetulekul ning seetõttu on kriminaalhooldaja määranud siiani registreerimised iganädalaselt. Isik on ise öelnud, et ei ole kohustuse rikkumise kordadel nendel päevadel alkoholivastaseid tablette tarvitanud. Ametniku hinnangul on isik teadlikult alkoholi tarvitamise kordadel jätnud võtmata alkoholivastase tableti ja seega võib vaid tõdeda, et tablettide näol alkoholivastane ravi ei ole piisavalt tõhus. Viimastel kordadel kui isik on alkoholi tarvitanud on tal jalad alt kadunud ja esinenud ka mäluaugud oma tegemiste osas, mis kindlasti on seotud asjaoluga, et isik siiski tarvitab alkoholivastaseid ravimeid ja veres on alkoholivastased ained olemas ning ühepäevane alkoholivastaste tablettide mittevõtmine ei ole enam mõjus. Kodukülastusel 08.02.2019 rääkis kriminaalhooldusaluse ema, et poeg oli kaks päeva tema koju tulles koridori põrandal pikali ega võtnud jalgu alla (lisa 8). Korduvalt oleme F.Z-iga rääkinud enda teguviisi ohtlikkusest nii iseendale, oma tervisele kui teistele, sest ta ei tea mis ta nendel mäluaugu kordadel teeb. Kriminaalhooldaja hinnangul paneb isik liigselt vastutust enda alkoholi mittetarvitamise eest välispidistele isikutele, kontrollile ning ei mõista täie tõsidusega enda vastutust enese käitumise kontrollimisel. Kriminaalhooldusalune detsembris ei tasunud kannatanutele, jaanuaris ning veebruaris on toimunud kanded väikeses summas (50.- eurot kummalgi kuul) kuna isik veel siiski ei ole saanud püsivat töökohta ning on jätkuvalt Töötukassas arvel. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA Kriminaalhooldusalune on katseajal rikkunud korduvalt KarS § 75 lg 2 p 2 sätteid. Kriminaalhoolduse käsutuses puuduvad ressursid tagada kriminaalhooldusaluse ööpäevaringne seaduskuulekus kui F.Z ise ei suuda või ei taha alluda katseaja tingimustele. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku juhindudes KrHS § 31 ja KarS § 74 lg 4 sätetest saata kriminaalhooldusalune F.Z temale Pärnu Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17- 5245 mõistetud ja ärakandmata 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust kandma. Kohtuistung 21.03.2019 kohtuistungil avaldas F.Z , et sotsiaalprogrammi raames käib Haapsalus kliinilise psühholoogi juures üle nädala, mis on väga hästi aidanud. Tallinnas käib korra kuus „Kainem ja Tervem Eesti“ programmis. F.Z avaldas veel, et aprillikuu alguses soovib teha liiklusteooria eksami ning oli arvamusel, et talle määratud tabletid jäävad nõrgaks ja soovis panna ampulli, kuna varasemalt
  15. a oli ka ampull kestvusega aasta. Kriminaalhooldaja täpsustas, et 29.05.
  16. a pandi F.Z-ile ampull ja esimesed rikkumised olid aprillis
  17. a. F.Z viimased kaks kuud on maksnud kannatanutele 50 eurot, kuna on töötukassas arvel, 1 600 eurot on kokku makstud, pool 3 1-17-5245 summat. Kannatanule V on tasunud kokku 1 300 eurot ja K’le 212 eurot. Kriminaalhooldaja sõnul Töötukassa ametnik kinnitab, et F.Z alustab A-taseme kursust prantsuse keeles. Taotluse arutamine lükati edasi, et k.F.Z saaks esitada kohtule tõendi, et on lasknud endale paigaldada alkoholivastase ampulli. Kriminaalhooldusametniku taotlus 18.04.
  18. a edastas kriminaalhooldusametnik kohtule tõendi, mis näitab, et Kordamed Meditsiinikeskuses on F.Z-ile 11.04.
  19. a implanteeritud alkoholi blokeeriv depoopreparaat Disulfiraam. Patsiendile rangelt keelatud 1 aasta jooksul kõik alkohoolsed joogid ja alkoholi sisaldavad ravimid. Kriminaalhooldusametnik teatas, et loobub erakorralises esitatud taotlusest kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud erakorralises ettekandes taotles kriminaalhooldusametnik pöörata F.Z-ile kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. 18.04.
  20. a teatas kriminaalhooldusametnik kohtule, et loobub erakorralises ettekandes esitatud taotlusest. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku loobumise tõttu tuleb erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Kohus lisab, et kriminaalhooldusametniku edastatu põhjal on võimalik F.Z-i suhtes kriminaalhooldust jätkata ja seeläbi saavutada karistuse eesmärk. Kuigi on olnud tagasilööke alkoholitarvitamise näol, on F.Z võtnud ette täiendava sammu selle kordumise vältimiseks, lastes paigaldada endale alkoholivastase ampulli. Kannatanutele on kahju veel täielikult hüvitamata, kuid on positiivne märk, et F.Z on kahju hüvitamisega alustanud, ligikaudu pool on hüvitatud ning olles hetkel töötu, jätkab siiski kahju hüvitamist vastavalt võimalustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kriminaalhooldusametniku esitatud taotluse F.Z-ile Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsusega nr 1-17-5245 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud ning käesolevas kriminaalasjas on advokaadile Toomas Laanemaa F.Z kaitsmise eest makstud tasu 223,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel F.Z-ilt riigi kasuks välja mõista. Kuivõrd F.Z on hetkel töötu, peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada käesoleva ettekande läbivaatamisel tekkinud menetluskulude tasumist ositi 6 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo täitmiskohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.