4-18-2621/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2621 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Julia Katškovskaja, Andres Parmas Sekretär Elina Huobolainen Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsus, millega tunnistati S.N süüdi väärteoasjas nr 2302,18,003734 LS § 201 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks arest 10 päeva Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik apellatsioon Asja läbivaatamise viis Istungimenetlus Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik S.N S.N (ik XXX), RESOLUTSIOON
5. Jätta Harju Maakohtu
6. juuni
7. a otsus muutmata. Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb S.N asuda aresti kandma hiljemalt
8. novembril
9. a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada S.N-i suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
10. Jätta menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 27.04.
12. a koostatud väärteoprotokoll nr 2302,18,003107 kohaselt juhtis S.N 27.04.
13. a kell 16:41 Harju maakonnas, Kose vallas, Kose alevikus, Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee 41 km mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma sellise tegevusega pani S.N toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. MAAKOHTU OTSUS
14. Harju Maakohus tunnistas 20.06.
15. a otsusega S.N-i süüdi LS § 201 lg 2 rikkumises ning mõisteti talle karistuseks 10 päeva aresti. Maakohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leidis, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud. Maakohus märkis, et S.N on 03.05.
16. a edastanud kohtule seletuskirja, milles kahetseb toimepandut. Menetlusaluse isiku S.N-i 27.04.
17. a ülekuulamise protokollist nähtub, et isik tunnistab oma õigusrikkumist. Tunnistaja JL 27.04.
18. a ülekuulamise protokollist nähtub, et olles 27.04.
19. a tööl Harju Maakonnas Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru teel sai ta kella 16:40 ajal juhtimiskeskuselt väljakutse, kuna mööda Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa teed liikus Citroen C5 R/N XXXXXX, mille juht võis olla joobes. Sõiduk sai peatatud 16:41 ajal ning juhiks oli S.N , kes oli küll kaine, kuid tal puudus juhtimisõigus. Autos viibis ta üksinda. Samuti viitas maakohus S.N-i süüstavate tõenditena sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, videosalvestisele ning registriväljavõttele. Maakohus tuvastas, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. S.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalust mõjutada S.N-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et on äärmiselt vastutustundetu nii enda kui kaasliiklejate suhtes istuda rooli ilma juhtimisõiguseta. Sellisel kujul on isik ohtlik nii endale kui teistele. Samuti nähtub karistusregistrist, et ilma juhtimisõiguseta sõitmine pole S.N-ile esmakordne. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust samaliigiliste väärtegude toimepanemise eest, millest nähtub, et tegusid paneb ta toime süstemaatiliselt. Seega ei ole maakohtu hinnangul rahatrahviga karistamine enam otstarbekas. Samuti ei pidanud maakohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Esiteks puudub selleks S.N-i nõusolek, kuid teiseks pole vähetähtis ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on kohtud juba asendanud S.N-ile mõistetud karistusi üldkasuliku tööga. Viimasest omakorda järeldas maakohus, et S.N pole eelmisest rikkumisest järeldusi teinud. Üldkasuliku töö tegemine pole talle mõju avaldanud ning seetõttu on õigustatud tema karistamine lühiajalise arestiga. APELLATSIOON
20. Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusalune isik S.N , kes soovib, et arest asendataks üldkasuliku tööga, kuna tema tervislik ja psüühiline seisund ei kannata arestimaja tingimusi. Samuti selgitab kaebuse esitaja, miks ta maakohtu istungile ei ilmunud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
21. 07.08.
22. a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus S.N-i esitatud kaebuse käiguta ning kohustas teda kohtule teatama, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil.
23. S.N edastas 22.08.
24. a ringkonnakohtule teate, et soovib asja arutamist kohtuistungil.
25. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.
26. a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma seisukohtade juurde ning selgitas, et tema tervislik seisund ei võimalda tal aresti kanda. Nimelt on tal XXX ning XXX, mistõttu on ka XXX. Kuna tal puudub Haigekassa tervisekindlustus, siis ei ole võimalik tal arstide poole pöörduda. Vastuseks kohtu küsimusele millal tal diagnoositi XXX selgitas kaebuse esitaja, et diagnoosis endal XXX haigestumise ise, kuna on sel teemal lugenud palju erialakirjandust. Lisaks selgitas kaebuse esitaja, et tal on väga pikk autojuhi staaž ning tal olid load kehtivuse kaotanud, kuid ta ei ole ohtlik liikleja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooniga ning kuulanud kaebuse esitaja kohtuistungil ära, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning S.N-i apellatsioon jääb rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kolleegium neid siinkohal täies ulatuses üle, vaid märgib apellatsioonile vastuseks järgmist.
28. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab asja lähtuvalt VTMS § 146 lg-st 2 läbi apellatsiooni piirides, st vaid S.N-ile karistusena mõistetud aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Seejuures ei ole vaidlust ka määratud karistuse määra osas. Seega käsitleb kriminaalkolleegium seda, kas käesoleval juhul on põhjendatud tühistada maakohtu otsus ning määrata S.N-ile karistuseks aresti asemel üldkasulik töö.
29. Apellant märgib, et ei ole võimeline kandma aresti tulenevalt oma tervislikust seisundist. Seoses S.N-i tervisliku seisundiga märgib ringkonnakohus, et kuigi S.N on enda sõnul mitmeid raskeid haiguseid (XXX, XXX) ning tal on olnud XXX, ei ole ta selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi arstitõendit. Veel enam, kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole menetlusalune isik arstide poole pöördunud juba pea 30 aastat, kuna tal puudub Haigekassa ning tema nimetatud diagnoosid on ta endale ise määranud. Kriminaalkolleegium märgib, et sellise informatsiooni pinnalt ei ole võimalik hinnata S.N-i tervislikku seisundit ning asuda seejuures seisukohale, et ta ei ole oma tervise tõttu võimeline kandma karistusena määratud aresti. Seega määruskaebuse väide aresti kandmisele asumise võimatusest tervisliku seisundi tõttu paljasõnaline ning tõendamata. Lisaks ei selgitanud kaebuse esitaja ega ole asja materjalidest tuvastatav, millisel viisil aresti kandmine menetlusaluse isiku tervist sellisel määral mõjutab, et selle kandmine tema puhul välistatud on. Täiendavalt tuleb märkida ka seda, et tulenevalt vangistusseadusest on kinnipeetavatele kinnipidamisasutuses tagatud vajalik arstiabi.
30. Apellatsiooni arutamisel kohtuistungil märkis S.N , et ta ei nõustu maakohtu seisukohaga, justkui oleks ta kellelegi ohtlik, kuna ta on olnud elukutseline autojuht ning selgitas, et tema juhiluba on lihtsalt aegunud. Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et isik, kelle juhiluba on aegunud, kuid kellel on pikk autojuhi staaž, ei saa teistele ohtlik olla. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et tema juhiluba on uuendamata seetõttu, et tal ei ole kehtivat tervisetõendit ning et oma järjest halveneva nägemise tõttu ei pruugi ta ka uut tervisetõendit saada. Nimelt leiab kriminaalkolleegium, et isik, kelle nägemine on niivõrd halb, et on oht, et tema tervis ei vasta juhiloa saamiseks ettenähtud nõuetele, on kindlasti nii endale kui teistele liiklejatele ohtlik ning seda ei kompenseeri ka pikk kogemus autojuhina.
31. Ringkonnakohus selgitab, et isikule määrataval karistusel peab olema ka ennetav mõju, st määratav karistus peab mõjutama isikut käituma õiguskuulekalt. S.N-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tal kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad LS § 201 lg 2 rikkumise eest. Seega ei vasta tõele ka kaebuse esitaja kohtuistungil esitatud väide, et tal ei ole kombeks ilma juhilubadeta autot juhtida. Arvestades seda ning asjaolu, et mõlemal korral on teda karistatud rahatrahviga, mis jäid isikul tasumata ning asendati üldkasuliku tööga, tuleb asuda seisukohale, et seni määratud karistused ei ole S.N-i mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas asjas on kohane määrata eelmistest rangem karistus aresti näol, nagu maakohus seda põhjendatult teinud on.
32. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.