KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Võru Kriminaalasja number 1-16-5478 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorra

) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta neli kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 13.–14.

aprill 2016, s.o kaks päeva karistusaja hulka ni ng loeti D.G ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 2.

detsembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaheksa kuud vangistust võrra ja mõisteti D.G liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati D.G järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Erakorraline ettekanne ja selle lisad

2. juulil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale D.G kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3. D.G suhtes algas kriminaalhooldus
4. augustil
5. D.G broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema elukoha lähedal asuvasse MTÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Probleemid registreerimiskohustuse ja üldkasuliku töö ajakava täitmisega alga sid juba
6. aastal. Kokkulepete rikkumist põhjendas D.G vajadusega teha juhutöid, et teenida elatusvahendeid, ja tervisliku seisundiga. Ta esitas arstitõen di perioodile
7. –
8. aprill
9. Kriminaalhooldusametnik tegi
10. oktoobril 2017 talle kirjaliku hoiatuse kokkulepitud aegadel registreerimisele mitteilmumise ja üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvalehoidmise eest 2018 septembris. Ta ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ka novembris ja detsembris 2017 ning jaanuaris 2018, põhjendades seda tervisliku seisundiga. Ta esitas
11. jaanuaril 2018 tõendi detsembrikuu ajakava mittetäitmise perioodi kohta. Jaanuarikuu kohta lubas ta esitada arstitõendi, kuid ta ei teinud seda. A. Tuul väidab, et tal on töövõimekaotus 100% ja puue. Samas pole ta nende asjaolude kohta esitanud dokumente. Ta ei täitnud üldkasuliku töö tundide tegemise ajakava ka veebruaris, märtsis ja juunis
12. Ta ei ole täitnud registreerimiskohustust alates
13. märtsist
14. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
15. märtsil 2018 ja telefoni teel kokkulepitud aegadel
16. juunil 2018,
17. juunil 2018 ja
18. juulil
19. Telefonivestlustes on ta väitnud, et
20. märtsil 2018 ei olnud tal raha bussisõiduks ja
21. juunil 2018 jäi ta bussist maha. Ta pole nimetanud põhjust, miks ta ei saanud tulla registreerimisele
22. juunil 2018 ja
23. juulil
24. Tal on tegemata 436 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb
25. augustil
27. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata D.G-le mõistetud vangistus täitmisele, sest ta suhtub vastutustundetult käitumiskontrolli nõuete täitmisse ja tervislikel põhjustel ei ole ta suuteline tegema üldkasulikku tööd. Tema esitatud tõendid on lühiajaliste terviserikete kohta ja üldkasuliku töö tundide tegemise peatamine ei kata võimalust teha ära tegemata tunnid. Poolte seisukohad kohtuistungil
28. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata D.G-le mõistetud karistus täitmisele. 2

§ 69

lg 6 ls 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas D.G on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, jätnud järgimata kontrollnõuded või täitmata talle pandud kohustused.

1. Üldkasuliku töö ajakavast nähtub, et D.G pidi ajavahemikul 15–
2. märts 2018 tegema 58 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et D.G tegi ajavahemikul 16.–
3. märts 2018 ära 20 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehe järgi tegi D.G 32 tundi üldkasulikku tööd aprillis 2018 ja 30 tundi üldkasulikku tööd mais
4. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et pärast
5. maid 2018 pole D.G teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. D.G tunnistab, et ta tegi märtsis 2018 üldkasuliku töö tegemise ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ära osaliselt ning juunis 2018 ei teinud ta ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunde. D.G põhjendab üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist juhutöödega ja tervisliku seisundiga.
6. Kohus leiab, et süüdimõistetul polnud mõjuvat põhjust ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tundide tegemata jätmiseks
7. aasta märtsis ja juunis. Juhutööde tegemine pole mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, sest süüdimõistetu peab üldkasuliku töö tegemise perioodil oma elu korraldama nii, et juhutööd ei takista tal ajakavades ettenähtud üldkasuliku töö tundide tegemist. Haigus võib küll olla mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, aga haigust on vaja tõendada. D.G on esitanud arstitõendid, mis kinnitavad, et ajavahemikul
8. –
9. aprill 2017 oli tal kõhunäärmepõletik ja ajavahemikul
10. detsember 2017 kuni
11. jaanuar 2018 käis ulatusliku nahaprobleemi tõttu tema juures koduõde. D.G pole aga esitanud arstitõendit, mis kinnitab, et ka märtsis 2018 ja juunis 2018 oli tal haigus, mis takistas üldkasuliku töö tegemist. Asjaoludest, et süüdimõistetul oli aprillis 2017 kõhunäärmepõletik ja detsembri lõpus 2017 jaanuari alguseni 2018 oli süüdimõistetul nahaprobleem, ei saa järeldada, et süüdimõistetul oli mõni haigus ka märtsis 2018 ja juunis
12. Ka asjaolu, et süüdimõistetu tegi juhutöid, annab aluse öelda, et D.G-lei olnud üldkasuliku töö tegemist takistavat haigust. Seega jättis süüdimõistetu mõjuva põhjuseta tegema osa märtsis 2018 ettenähtud üldkasuliku töö tunde ja kõik juunis 2018 ettenähtud üldkasuliku töö tunnid.
13. Registreerimislehest nähtub, et süüdimõistetu ei ilmunud
14. märtsil 2018 registreerimisele, kuigi
15. veebruaril 2018 kinnitas ta oma allkirjaga, et peab järgmisel korral ilmuma registreerimisele
16. märtsil
17. Registreerimislehe järgi pole süüdimõistetu ilmunud registreerimisele ka pärast
18. märtsi
19. D.G tunnistab, et ta ei ilmunud varem kokkulepitud ajal registreerimisele
20. märtsil 2018,
21. juunil 2018,
22. juunil 2018 ja
23. juulil
24. Süüdimõistetu ei osanud öelda, miks ta ei ilmunud registreerimisele
25. juunil 2018 ja
26. juulil
27. Registreerimisele mitteilmumist
28. märtsil 2018 põhjendab süüdimõistetu asjaoluga, et tal polnud raha bussisõiduks. Registreerimisele mitteilmumist
29. juunil 2018 põhjendab süüdimõistetu asjaoluga, et ta jäi bussist maha. Kohus leiab, et süüdimõistetul polnud mõjuvat põhjust registreerimisele ilmumata jätmiseks. Sõiduraha puudumine ja bussist mahajäämine pole mõjuvad põhjused registreerimisele ilmumata jätmiseks, sest üldkasuliku töö 3

§ 75

lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

1. Need rikkumised ei olnud D.G jaoks esimesed. Nimelt tegi kriminaalhooldusametnik
2. oktoobril 2017 D.G-le hoiatuse kokkulepitud aegadel registreerimisele mitteilmumise ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmise eest.
3. Järgnevalt peab kohus otsustama, kas ta paneb D.G-le täiendavad kohustused, pikendab üldkasuliku töö tegemise tähtaega või saadab süüdimõistetu vanglasse.
4. Kohtul ei jää juba formaalselt üle midagi muud kui D.G vanglasse saata. Nimelt ilmneb

§ 69lg 1 ls-st 1, et üldkasuliku tööd ei või teha kauem kui kaks aastat.

D.G saab see kaheaastane periood täis

1. augustil
2. See tähendab, et juba sel põhjusel tuleb D.G vanglasse saata. Lisaks aga õigustab D.G vanglasse saatmist ka tema rikkumiste tõsidus. Süüdimõistetu asus juba ca pool aastat tagasi kriminaalhoolduse nõuetele n -ö vilistama. Ta loobus kriminaalhooldajaga suhtlemisest ja jättis suure osa üldkasulikust tööst tegemata. D.G oli sarnasel moel käitunud juba
3. aastal. D.G vabadusse jätmist ei saa tingida ka tema viited oma kehvale tervisele. Esiteks on D.G piisavalt terve, et üldkasulikku tööd teha: ta on seda ligi 300 tundi teinud ja lisaks sellele on ta teinud erinevaid juhutöid. Teiseks aga tuleb tähele panna seda, et kui vangistusega karistatud inimese tervis ei võimalda tal üldkasulikku tööd teha, tuleb ta paratamatult vanglasse saata: oma karistuse peab kurjategija kandma.
4. Tartu Maakohtu
5. augusti 2016 otsusega karistati süüdimõistetut vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva, mis asendati 718 tunni üldkasuliku tööga. Erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja kohtus antud selgituste kohaselt on D.G ära teinud 282 tundi ja teha on veel 436 tundi.

§ 69

lg 6 teise lause alusel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Seega on süüdimõistetul ära kantud 282 päeva, s.o 9 kuud 12 päeva vangistust ja ta tuleb saata vanglasse karistust kandma 436 päevaks s.o 1 aastaks 2 kuuks 16 päevaks.

1. Süüdimõistetu kaitsja Toomas Metsma esitas kohtule kirjaliku taotluse 204 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja arvab nimetatud tasu menetluskulude hulka. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei reguleeri otsesõnu, kelle kanda menetluskulu erakorralise ettekande menetluses jääb. Sellele küsimusele vastamisel on võimalik lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist teise täitemenetluse valdkonna, karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb jätta menetluskulu süüdimõistetu kanda. Nii peab see olema ka erakorralise ettekande puhul: ei ole põhjendatud, et riik peab hüvitama kulud, mis tekivad seetõttu, et tingimisi vabastatud süüdimõistetu pole suutnud talle üles näidatud usaldust õigustada ja tuleb vanglasse saata. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.G-lt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 4