4-19-6163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohu

§ 238

alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot V.D – isikukood: XXX; elukoht: xxxx Vandeadvokaadi abi Indrek Kukk, Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20. novembri 2019. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,016093, millega V.

§ 238alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

1. Rahatrahv 200 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus jätta rahuldamata. 1 4-19-6163
5. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada V.D-le valitud kaitsjale makstud tasu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur koostas
7. oktoobril 2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt V.D juhtis
8. septembril 2019 kell 10.30 xxxx tänaval xxxx mootorsõidukit, kuid tal ei olnud veose veol kaasas veosedokumente. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 88 lg 6, mille kohaselt veoseveol peavad juhil lisaks muudele LS § 88 nimetatud dokumentidele olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed.
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur
10. novembri
11. a otsusega karistati V.D LS § 238 järgi, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
12. V.D kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb väärteomenetluse lõpetamist ja menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.
13. Väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid veenvalt väärteo toimepanemist, muu hulgas on tõendamata väide, et menetlusalune isik jättis politseiametnikule esitamata vajalikud (veose)dokumendid. Kaks pädevat menetlejat (piirkonnapolitseinik A K ja xxxx linnavalitsuse järelevalvespetsialist U P) jätsid sündmuskohal rikkumise jäädvustamata ja väärteomenetluse alustamata; veelgi enam, veokijuhil lubati liiklemist jätkata. Seetõttu on arusaamatu, miks alustati väärteomenetlus ja kuulati nimetatud tunnistajad üle alles
14. oktoobril
15. 3.
16. Tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada, et menetlusalune isik olnuks üldse mingi väärteo toime pannud. Erilist tähelepanu väärib U P ütlustes märgitu, et ta nägi veoauto kasti, mis oli ääreni täis killustikku. Arvestades kasti kõrgust, ei ole see eluliselt usutav ega võimalik. Lisaks jääb arusaamatuks, miks piirdusid ametnikud vaid dokumentide kontrolliga ega kaalunud sõidukit sündmuskohal. 3.
17. Teises väärteoasjas (2302,19,016085) koostatud väärteoprotokollist nähtub, et sama menetleja peatas teise isiku sõiduki kell 10.23 xxxx, xxxx teel ja kontrollis dokumente, mis pidi samuti võtma aega. Praeguses väärteoasjas peatati sõiduk väidetavasti kell 10.30 xxxx tn xxxx, xxxx. Rakendusest Google Maps nähtub, et need sündmuskohad asuvad teineteisest 4,7 km kaugusel ja lubatud kiirusega saaks seda vahemaad läbida 10 minutiga. Seega ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed. 2 4-19-6163 3.
18. Väärteoprotokollist ei selgu, milles menetlusalust isikut üldse süüdistatakse. LS § 88 lg 6 näeb ette, et veoseveol peavad juhil olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette aga veosedokumentide puudumist, mis ei vasta seaduse sõnastusele. Seega ei ole väärteoprotokolli pinnalt võimalik tuvastada, et menetlusalune isik rikkus seaduses kirjeldatud kohustust. Kohus on seotud väärteoprotokollis kirjeldatud teo asjaoludega ega saa asja arutamisel väljuda teokirjelduse piiridest.
19. Harju Maakohtus
20. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha juurde, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud või alternatiivselt, et kohtuvälise menetluse käigus on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, sest väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei sisalda asjaolusid, mille pinnalt saaks tuvastada LS § 88 lg 6 rikkumise. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
22. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.D-le ette seda, et ta juhtis
23. septembril 2019 kell 10.30 xxxx tänaval xxxx mootorsõidukit, kuid tal ei olnud veose veol kaasas veosedokumente. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 88 lg 6, mille kohaselt veoseveol peavad juhil lisaks muudele LS § 88 nimetatud dokumentidele olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V.D LS § 238 järgi, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine.
24. Esmalt leiab kohus, et kaitsja etteheide, mille kohaselt väärteoprotokolli teokirjelduses kasutatakse mõistet „veosedokumendid“, kuigi seadus räägib „veose saatedokumentidest“ ei tingi kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetlust lõpetamist. Kohtu hinnangul on tavainimesele mõistetav, et veosedokumentide all peetakse silmas veose saatedokumente; menetlusalune isik kasutas istungil ütlusi andes sõnu „koormalehed“ ja „kaalulehed“, nentides, et nende all mõistab ta veose saatedokumente; väärteoprotokollis on viidatud LS § 88 lg-le 6, mis pidi võimalikke ebaselgusi kummutama. Seega ei väljunud kohtuväline menetleja otsuse tegemisel väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse piiridest ega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust.
25. Järgnevalt käsitleb kohus väärteoprotokollis kirjeldatud teo tõendatust.
26. Kaitsja kaebuses tuuakse välja, et väärteoprotokolli märgitud isiku peatamise aeg ei saa olla õige, kuna vaid mõni minut enne protokolli märgitud kellaaega kontrollisid tunnistajad teise veoauto juhti, mistõttu nad poleks kuidagi jõudnud peatada V.D juhitud sõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal. Seega on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et ta vedas koormaga xxxx karjäärist killustikku ja teda peatas politseiauto kell 10.
27. Politseiametnikust tunnistaja A K selgitas kohtuistungil, et tegi
28. aasta sügisel xxxx linnas liiklusjärelevalvet koos xxxx linna järelevalveametniku U P, kontrollides veoautosid, sest neile tuli teave, et rikutakse nõudeid – veoautod on ülekoormatud ja veavad lahtist killustikku, mis kukub tänavatele. Esimene veoauto peatati xxxx 3 4-19-6163 kaubamaja juures ja selle kontrollimise käigus sõitis mööda xxxx maanteed teine veoauto. Kuna xxxx kaubamaja juures seisva veoauto kontroll lõpetati, siis järgneti teisele ehk menetlusaluse isiku sõidukile, seejuures politseiauto lülitas sisse vilkurid ja sõitis kiiremini kui 50 km/h, kuid teine veoauto sõitis veelgi kiiremini ja peatus alles xxxx tänava tupikus raudtee juures. Analoogselt kirjeldas peatamise asjaolusid ka tunnistaja U P. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et teo toimepanemise aja minutilisel täpsusel ei ole igal juhul ilmselgelt määravat tähtsust praeguses väärteoasjas.
29. Samuti nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et ta vedas jämedat killustikku, tema hinnangul lubatud kaalus, s.o umbes 15 tonni või vähem. Ka tunnistajad A K ja U P kinnitasid, et nägid veoautos killustikku. Kohus leiab, et kaitsja vastuväide, mille kohaselt nii kõrge auto puhul ei ole veost näha võimalik, ei ole põhjendatud, sest killustiku nägemise võimalikkus sõltubki sellest, mil viisil oli veos pakendatud veoauto kasti. Tunnistajad kinnitasid, et veos oli autos lahtiselt ja sellel ei olnud katet. Seega on tõendatud ka asjaolu, et menetlusaluse isiku sõidukil oli sel päeval peal veos – killustik.
30. Põhivaidlus on praeguses väärteoasjas selles, kas V.D olid veose vedamisel kaasas nõutavad veose saatedokumendid, nagu tuleneb LS § 88 lg-st
31. Veose saatedokumendid võimaldavad kontrollida selle omadusi (näiteks ohtliku veose puhul) ja ka seda, et sõiduki koormamisel ei ületataks lubatud mõõtmeid, masse ja teljekoormusi. 11.
32. Nii menetlusalune isik ise kui ka tunnistajad U P ja A K kirjeldavad V.D kontrollimise käigu asjaolusid ühetaoliselt. Ühel meelel olid tunnistajad ja menetlusalune isik selles, et politseiauto jäi seisma veoautost 5-7 meetri kaugusele, sõidutee äärde, sest veoauto oli raudtee ääres ja vahepealne maastik oli mudane. Tunnistaja U P jäi istuma autosse, sest tal ei ole liiklusjärelevalve pädevust ja politseiametnik A. K läks veoauto juhi juurde kontrollima dokumente. Saadud dokumente viis A. K autosse pildistamiseks. U. P ja A. K kinnitasid, et pilte tegi U. P, sest xxx linnavalitsus pidi väärteoasja edasi menetlema. 11.
33. Küll aga lahknevad tunnistaja A K ja menetlusaluse isiku ütlused kardinaalselt selles, milliseid dokumente V.D käest küsiti. Tunnistaja A K kinnitas oma ütlustes, et veoautosid kontrolliti just eesmärgil selgitada välja veosega seotud asjaolude lubatavust, sest politseile tuli linnavalitsusest kaebus, et veoautod on ülekoormatud ja killustik pudeneb tänavale. Seetõttu läksid nad veoautosid kontrollima koos linnavalitsuse järelevalveametnikuga ja sel põhjusel küsis ta kindlasti veoauto juhilt ka veose saatedokumente, kontrollimaks, kui palju killustikku veoautole laaditud on. Neid aga menetlusalusel isikul kaasas ei olnud ja V.D selgitas, et neile (veoauto juhtidele) ei antud neid dokumente kaasa. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, kumb see oli, kas V.D või teine veoautojuht, keda samal päeval kontrolliti, kuid üks juhtidest ütles A. K kontrolli käigus, et dokumendid saab kätte alles õhtul pärast tööpäeva lõppu. Tunnistaja U. P ütluste kohaselt ei viibinud ta dokumentide küsimise juures, aga kontrolli eesmärk oli selgitada välja veosega seotud asjaolusid. Pärast autojuhiga vestlemist tuli A. K auto juurde ja andis U. P pildistamiseks juhiluba ja xxxx linnavalitsuse luba ning ütles, et muid dokumente autojuhil ei olnud. Kaudselt kinnitavad seega U. P ütlused tunnistaja A. K ütlusi. 11.
34. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et tema käest küsiti vaid juhiluba ja xxxx linnavalitsuse luba mootorsõidukile sõitmiseks liiklusmärgi „Veoauto sõidu keeld“ mõju piirkonda, mida ta ka esitas. Vastavad dokumendid on tõepoolest pildistatud ja lisatud 4 4-19-6163 väärteoasja materjalile (väärteotoimiku lk 6-7) ning U. P selgitas, et ta tegi pilte pärast seda, kui A. K tõi dokumendid politseiautosse. V.D selgitas kohtumenetluses antud ütlustes kohtuvälise menetlejale vastates, et veosega seotud dokumendid saab kaalumajast ja neid antakse kätte igal õhtul alles pärast tööpäeva lõppu. Samuti selgitas menetlusalune isik, et ajal, mil politsei teda peatas, oleks dokumente saanud küsida karjäärist. Hiljem kaitsjale vastates muutis menetlusalune isik oma ütlusi, väites algselt, et ei mäleta, kas väärteoprotokollis nimetatud päeval anti talle juba hommikul nn koormalehed ehk veosedokumendid kaasa, sest „kuidas kunagi juhtub“, seejärel täpsustades, et ikka anti küll ja need dokumendid olid autos, kuid nende olemasolu ei küsitud. Hiljem kohtu täpsustavale küsimusele vastates möönis menetlusalune isik, et ta ei tea täpselt, aga ikkagi pidi saama vastavaid dokumente, kui koorma vedas. Vastates kohtu küsimusele, milliseid dokumente siis antakse pärast tööpäeva lõppu, selgitas V.D, et neidsamu, aga siis ikkagi „kuidas kunagi“. Kohus nendib, et menetlusalune isik tundis end ütlusi andes ilmselgelt ebamugavalt ega soovinud anda üheseid ja selgeid vastuseid konkreetsetele küsimustele, kuid rõhutas samal ajal, et ta on korralik töötaja ja tal ei ole varem probleeme olnud. 11.
35. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta osas, mis puudutab asjaolu, et tal olid veose saatedokumendid kaasas, kuid politseiametnik ei küsinud neid, ning seda järgmistel põhjustel. Esiteks ei olnud V.D ise oma sellekohastes ütlustes kohtuistungil vähimalgi määral järjepidev, selgitades esmalt, et veosedokumente tal kaasas ei olnud ja neid oleks saanud kätte karjäärist alles õhtul ja see langeb märkimisväärselt kokku tunnistaja A. K ütlustega selle kohta, milliseid selgitusi andis üks sel päeval kontrollitud veoautojuhtidest dokumentide puudumise kohta juba sündmuskohal. Tegemist on võrdlemisi spetsiifilise selgitusega ja võttes arvesse, et tunnistaja ei saanud kuulda menetlusaluse isiku ütlusi, veenab see kohut täiendavalt tunnistaja A. K ütluste usaldusväärsuses. Edasi asus menetlusalune isik oma ütlusi muutma, kinnitades, et dokumendid siiski olid autos olemas, kuid ka siis ei välistanud V.D võimalust, et võib-olla siiski ei olnud, sest mõnikord anti neid talle ka õhtul pärast tööd. Ühtlasi ei pea kohus usaldusväärseks menetlusaluse isiku selgitusi, et peatamisel ei küsitud talt veost puudutavaid dokumente, võttes arvesse, et kontrolli eesmärk oli tuvastada just nimelt veosega seonduvaid asjaolusid, millele viitavad nii tunnistajate ütlused kui ka eraldivõetuna see asjaolu, et konstaabli töösse oli kaasatud linnavalitsuse esindaja. Vähemalt kaudselt kinnitavad A. K ütlusi dokumentide puudumise kohta U. P ütlused, kes selgitas, et vahetult pärast väärteoprotokollis kirjeldatud tegu võeti V.D tööandjalt ära luba xxxx linna sissesõitmiseks, sest ettevõte keeldus veose saatedokumentide esitamisest. xxxx linnavalitsus tegi
36. septembril 2020 ametiabi taotluse politseile, et kahe sõiduki kohta (üks nendest registreerimismärgiga xxxx, s.o väärteoprotokolli kohaselt menetlusaluse isiku juhitud sõiduk) vastavad dokumendid xxxx AS-lt (xxxx karjäär) kätte saada (väärteotoimiku lk 11-12), kuid U. P ütluste kohaselt dokumentide väljastamisest keelduti. Iseenesest kinnitas ka menetlusalune isik, et pärast sel päeval peatamist nad xxxx linna enam killustikku ei vedanud ja neile öeldi, et järgmisel päeval pärast toimunut kontrolli tühistati linna sissesõidu luba ära. 11.
37. Kohus ei näe aga põhjust pidada ebausaldusväärseks tunnistaja A. K ütlusi, et peatamisel ei olnud V.D esitada veose saatedokumente, kuigi politseiametnik palus neid esitada. Samuti ei ole kohtul põhjust kahelda U. P ütluste usaldusväärsuses, mis kajastavad veosedokumentidega kaasnevat sündmustikku tervikuna. Nagu juba eelnevalt analüüsitud 5 4-19-6163 langevad A. K ütlused suuresti kokku mitte ainult U. P, vaid ka V.D enda ütlustega, välja arvatud vahetult dokumentide esitamist puudutavas osas. Seejuures veoautode kontrollimine, nagu kinnitavad nii A. K kui ka U. P ütlused kui ka hilisem ametiabi taotlus oli suunatud just veosega seotud asjaoludele, mistõttu on igati loomulik ja usutav, et veoautojuhilt küsiti veose saatedokumente. Samuti selgitasid nii A. K kui ka U. P, et veoautot ei saanud kontrollida sündmuskohal, sest selleks puudub tehniline võimekus. Kuigi kohus peab seda kahetsusväärseks, on siiski mõistetav, et xxxx piirkonnapolitseinikule vastava varustuse eraldi väljastamine ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud. Ühtlasi peab kohus üldjuhul vajalikuks sündmuskoha ja menetlusaluse isiku küsitlemise jäädvustamist foto- või videosalvestuse abil, et vältida sõna sõna vastu olukorda. Kokkuvõttes on kohus siiski praegusel konkreetsel juhul veendunud, et eespool esitatud uuritud tõendid kogumis (A. K ütlused, U. P ütlused, U. P ametiabi taotlus, osaliselt V.D enda ütlused selle kohta, mis asjaoludel toimus sõiduki peatamine ja loa äravõtmise kohta) kinnitavad üheselt seda, et V.D ei olnud veose veol kaasas veose saatedokumente. 11.
38. Puutuvalt kaitsja etteheidetesse väärteomenetluse alustamisega viivitamise osas, märgib kohus, et seadus ei näe ette, kui kiiresti väärteo tunnuste ilmnemise järel peab alustama väärteomenetlust, piirates vastavaid võimalusi vaid aegumise regulatsiooniga. Kohtu hinnangul selgitas A. K usutavalt, et sündmuskohal tegutses ta algselt liiklusjärelevalve normistiku kohaselt, lähtudes sellest, et xxxx linnavalitsus kui menetleja tegeleb edaspidi väärteomenetlusega osas, mis puudutab võimalikke rikkumisi seoses veose veoga xxxx linnas. Kui hilisemalt aga leiti, et dokumentide esitamata jätmine vastab liiklusväärteo tunnustele, on igati seadusega kooskõlas, et alustati väärteomenetlust sõiduki juhi toimepandud väärteo osas. 11.
39. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.D pani toime talle väärteoprotokolli kohaselt etteheidetava teo ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 66 lg 2 rikkumisena ja LS § 238 järgi alusel karistatava teona. KARISTUS
40. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V.D LS § 238 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus vastab tema süü suurusele. Ühest küljest dokumentide puudumine raskendas konkreetse koorma veoga seotud asjaolude tuvastamist, samas on väärteoasjas tuvastatud asjaoludel mõistetav, et teo toimepanemine ehk veose saatedokumentide puudumine võis olla tingitud ka isiku tööandjast ja kolmandast isikust (veose lähtekoht) tulenevatest asjaoludest. Kohtu seisukoht tugineb eeskätt U. P ütlustel selle kohta, et veosega seonduvaid andmeid ei olnud hiljem võimalik välja nõuda ka xxxx karjääris tegutsevalt ettevõttelt, kus veos peale laaditi. See ei välista aga autojuhi enda vastutust, kes peab järgima liiklusseadusest tulenevaid kohustusi. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Seega leiab kohus, et isikule mõistetud karistus vastab seadusele. LÕPPJÄRELDUS
41. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
42. novembri
43. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,016093, millega V.

§ 238alusel rahatrahviga 50 trahviühiku 6 4-19-6163 ulatuses, s.o 200 eurot.

Rahatrahv 200 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse jätab kohus rahuldamata.
2. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on taotluse kohaselt osutatud tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 7 tunni 36 minuti ulatuses, millele lisandub kohtuistungi aeg. Taotluse kohaselt on arve väljastatud Graniidikeskuse OÜ-le, kellele menetlusalune isik kohustub vastava summa hüvitama. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, puudub kaitsja tasu hüvitamiseks õiguslik alus. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7