4-19-1037/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-1037 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju Väärteoasi Ilja Lepilin kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 28.01.2019 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,014268 Väärteo kvalifikatsioon LS § 259 lg 2 p 3 Menetlusalune isik Asja läbivaatamise aeg ja koht Ilja Lepilin, isikukood 39212220296, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht XXX 25.03.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot otsuse sisu Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 28.01.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,18,014268 ning lõpetada Ilja Lepilini suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus koostas 08.01.2019 Ilja Lepilini suhtes väärteoprotokolli. I. Lepilinile heidetakse ette seda, et ta osaledes liikluses jalakäijana oli hooletu, kuna ei pööranud tähelepanu teda ümbritsevale liiklusele. Ei hinnanud talle läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, millega ei andnud võimalust lähenevale juhile sõiduki kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda. Samuti ei olnud enne ülekäigurajale astumist veendunud, et juht on teda märganud ja sõidutee ületamine on ohutu. Nende nõuete rikkumise tõttu jooksis ette vasakpööret lõpetavale sõidukile ja sai sellelt löögi. Oma tegevusega põhjustas kahju AS-le L L . Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 nõudeid.
3. PPA Põhja Prefektuuri 28.01.2019 otsusega karistati I. Lepilinit LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Otsus oli kättesaadav alates 06.02.
5. I. Lepilin vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 20.02.2019 Harju Maakohtus. Kaebuse kohaselt ei rikkunud ta ühtki LS nõuet, kuna liikus ülekäigurajal rohelise fooritulega ja omas helkurit. LS nõudeid rikkus talle otsa sõitnud autojuht.
6. Kohtuväline menetleja leiab, et karistusotsus on õige ja selle tühistamiseks alus puudub. Kohtuotsuse põhjendused
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
8. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toimus 27.12.2018 kella 18.30 ajal Tallinnas Ehitajate tee 148 juures liiklusõnnetus, kus sõiduauto Nissan põrkas kokku paremalt poolt tulnud jalakäijaga. Kohus uuris liiklusõnnetuse skeemi, kuulas üle õnnetuses osalenud sõiduki juhi T R ning I. Lepilini ning vaatas Maxima kaupluse turvakaamera salvestust. Nende põhjal on rekonstrueeritav järgmine sündmuste käik. T. R ootas oma Nissani roolis Maxima kaupluse parklast väljasõidu võimalust. Parklast väljasõitu reguleeris foor. T. R on selle kaupluse sage külastaja, kuid tavaliselt sõidab ta parklast väljudes paremale. Seekord oli õel sünnipäev ja ta sõitis vasakule Mustamäe poole. Parklast väljasõitmiseks on kaks rida, T. R oli vasakpoolses reas, kust tohib sõita otse ja vasakule, neljas auto. Vasakpöörde sooritamiseks tuleb sõita üle ülekäiguraja, kus samal ajal põleb jalakäijatele roheline tuli. Väljas oli pime ning teekate oli märg. Mööda kõnniteed lähenes tumedates riietes I. Lepilin. Tema liikumiskiirus oli jalakäija tavapärasest liikumiskiirusest suurem. Ajal, mil I. Lepilin oli juba jõudmas sõidutee keskel olevale ohutussaarele, tuli tema poolt vaadates vasakult Nissan ja toimus kokkupõrge.
9. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati sõiduautol Nissan Juke esimese numbrimärgi kahjustus ja esikapotil nühkejäljed. Regionaalhaigla teatise kohaselt diagnoositi menetlusalusel isikul puusakontusioon.
10. I. Lepilinile tehti LS § 16 lg 1 alusel väärteoetteheide mh järgnevas: ei hinnanud talle läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, millega ei andnud võimalust lähenevale juhile sõiduki kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda. Samuti ei olnud enne ülekäigurajale astumist veendunud, et juht on teda märganud ja sõidutee ületamine on ohutu. Kuigi vormiliselt heidetakse ette LS §-st 16 tulenevate liikleja üldkohustuste rikkumist, kattub 2 väärteoetteheide oma sisus ühe LS-s sätestatud jalakäija kohustusega. LS § 27 lg 7 kohaselt reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Nagu seadusest sõnaselgelt nähtub, on jalakäijal selline kohustus reguleerimata ülekäigurajal. I. Lepilin ületas sõiduteed reguleeritud ülekäigurajal. Kohtuvälise menetleja tõlgendus on vastuolus KarS § 2 lg-ga 4, mille kohaselt tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele. Määratletuspõhimõtte järgimine tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistusõigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada (vt RKKKo 3-1-1-89-13 p. 8.1). Seetõttu ei asu kohus analüüsima, kas I. Lepilin rikkus talle ette heidetud kohustusi. Menetlusalusele isikule (käesoleva punkti
11. ja
12. lauses kirjeldatud) etteheidetav tegu oleks karistatav vaid seaduse analoogiat kohaldades. See ei ole lubatav.
13. Järgnevalt käsitleb kohus etteheidet: osaledes liikluses jalakäijana oli hooletu, kuna ei pööranud tähelepanu teda ümbritsevale liiklusele. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 saab liiklejat LS § 259 lg 2 p 3 järgi karistada nii tahtliku kui ka ettevaatamatu LS § 24 lg 2 ls 2 rikkumise eest ehk liiklusohu tekitamise eest. I. Lepilini süüdistatakse teo toimepanemises hooletusest. Kohus nõustub sellega – puuduvad mistahes viited sellele, et menetlusalune isik oleks liiklusohu tekitanud tahtlikult. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti (RKKKo 3-1-1-52-16 p 11).
14. Isikut vastutusele võtmiseks süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest peavad täidetud olema mitmed elemendid. I. Lepilini käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes: kui menetlusalune isik ei oleks teed ületanud, ei oleks tekkinud võimalust tema ja T. R juhitud auto kokkupõrkeks. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust, ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on selle põhjustajale normatiivselt omistatav (RKKKo 3-1-1-52-16 p 11.1 koos edasiste viidetega).
15. Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav. Tagajärje objektiivse ettenähtavuse hindamisel tuleb arvesse võtta nn usalduspõhimõtet, mille järgi võib teo toimepanija eeldada, et teised isikud käituvad õiguspäraselt (RKKKo 3-1-1-52-16 p 11.2 koos edasiste viidetega). Ettenähtavust ei saa tuletada sellest, et abstraktselt ja hüpoteetiliselt oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik T. R juhitud sõiduki ristmikule liikumisega arvestada. I. Lepilinile kui jalakäijale põles tee ületamiseks fooris roheline tuli. Kohtuvälise menetleja kinnituse kohaselt ei ole ristmikul jalakäijatele teavet selle kohta, et samaaegselt võivad lubava fooritule tõttu sinna sõita pööret sooritavad autod. Ajal, mil I. Lepilin tee ületamist alustas, sõitis T. R juhitud sõiduk parklast välja ning tema ees olnud autod sõitsid otse. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Selle nõude rikkumise eest on T. R ka karistatud. I. Lepilin märkas sõidukit alles hetkel, mil ta oli juba jõudmas tee keskel olevale ohutussaarele (vt vastavat märget joonisel). 3
16. Mingi sündmuse ettenähtavaks pidamine eeldab seda, et tulenevalt konkreetsetest asjaoludest on selle esinemise võimalikkus teo toimepanija hinnangul enam kui pelgalt teoreetiline RKKKo 3-1-1-52-16 p 11.3). Seega ei olnud saabunud tagajärg menetlusalusele isikule objektiivselt ettenähtav. Süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest vastutusele võtmise eeldused ei ole täidetud. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4