(5)4-19-3942 esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav 01.08.2019.a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu. VÄÄRTEO KIRJELDUS U.M juhtis 16.06.2019.a kella 00:10 ajal Märjamaa vallas, Rapla maakonnas, mootorsõidukit, juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l, millega ületas lubatud alkoholipiirmäära; juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juht oli varem (2012 aastal) sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkudes LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning LS § 69 lg 3 nõudeid, pani U.M toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS §

(5)4-19-3942 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt U.M kehtivaid juhilubasid ei ole /tl 10/. Vastavalt 01.12.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on U.M kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. U.M on otsuse kätte saanud ja allkirjastanud /tl 17/. Sõiduki juhtimise fakt on tõendatud 16.06.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt U.M juhtis 16.06.2019.a mootorsõidukit VW Passat reg märgida CCJ 203 ja ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 16.06.2019.a alates kell 00:10 kuni juhtimisõiguse saamiseni. U.M on otsuse allkirjastanud. /tl 6/. Kohus leiab, et U.M on oma teoga täitnud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. U.M , olles teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta on varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, juhtis 16.06.2019.a kella 00:10 ajal Märjamaa vallas, Rapla maakonnas, mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldu ja pani tahtlikult toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo. Samuti pannakse U.M-ile süüks LS 69 lg 3 nõuete rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduk juhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem, ning sellega LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o 16.06.2019.a kella 00:10 ajal Märjamaa vallas, Rapla maakonnas, juhtis U.M mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 16.06.2019.a kell 00.10 ajal U.M joobele viitavad tunnused, silmade punetus, alkoholi lõhn väljahingatavas õhus ja kerged koordinatsioonihäired. U.M on protokolli allkirjastanud märkusi tegemata /tl 2/. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 16.06.2019.a kell 00:17 kuni 00:22 U.M-i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0080, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-19/00008). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,68 mg ja 0,70 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,63 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt /tl 3-5/. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. U.M-i ülekuulamise protokolli kohaselt, juhtis ta sõiduautot VW Passat olles tarbinud rummi ja õlut. Sõitu alustas umbes 2 km kauguselt ja tahtis minna Orgitale koju. Lubab, et rohkem ei juhi ilma juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes, kahetseb väga /tl 7/. Kohus leiab, et U.M on 16.06.2019.a kella 00:10 ajal Märjamaa vallas, Rapla maakonnas, juhtides mootorsõidukit, juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l täitnud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. U.M kõrvaldati sõiduki juhtimiselt politseiametnike poolt ja väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on tuvastatud väärteo objektiivne koosseis menetlusaluse isiku käitumises. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 3

(5)4-19-3942 jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Kohtu hinnangul viitab U.M tuvastatud joobe suurus 0,68 mg/l otsese tahtlusega toime pandud väärteole. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus ei tuvastanud ühtegi U.M-i teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Karistuse määramine U.M pani temale süüksarvatavad väärteod toime ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg- le 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 siis tuleb karistus määrata LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on seadusandja pidanud põhjendatuks karistada rikkujat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eeltoodust nähtub, et seaduseandja peab U.M-i poolt toimepandud väärtegu raskeks liiklusnõuete rikkumiseks, mis peab väljenduma ka temale määratavas karistuses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kohus hindab menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel suureks. Menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu. Hinnates üksnes numbrilise näidu alusel U.M-i süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, asub kohus seisukohale, et tema süü on suur. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,68 mg/l ± 0,05 mg/l, millega on ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra oluliselt. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,12 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Lisaks on U.M-i puhul tegemist isikuga, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Vastava koolituse läbimiseta ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on liikluses äärmiselt ohtlik kõigile kaasliiklejatele. Kohus leiab, et U.M-i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Kuigi ülekuulamisel kohtuvälises menetluses avaldas U.M kahetsust, ei käsitle kohus seda karistust kergendava asjaoluna. Isiku poolt, keda on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest, kahetsuse väljendamist pärast kinnipidamist järjekordse süüteo toimepanemiselt, ei saa pidada siiraks. Kohtu hinnangul on see ajendatud soovist karistust kergendada ning seetõttu ei arvesta kohus U.M-i väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. 4

(5)4-19-3942 U.M on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud lühiajaliste arestidega (üks päev ja kaks päeva) ning vangistusega. Seejuures on menetlusalusel isikul tasumata rahatrahv eelmise liiklusväärteo eest ning üks liiklusväärteo eest määratud rahatrahv on asendatud üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole varasemad karistused, rahatrahvide näol, U.M-i suhtes karistuse eesmärke täitnud, menetlusalune isik on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teiste liiklejate turvalisuse ohtu seadmist. Arvestades eeltoodut on kohus veendunud, et rahatrahv ei mõjuta U.M süütegude toimepanemisest hoiduma ning temale tuleb karistuseks määrata arest, mis lisaks süüdlase mõjutamisele tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid, sest ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamine, vähemalt aresti kandmise ajaks, tagab teiste liiklejate turvalisuse. Kuna U.M on varem kandnud lühiajalist aresti peab kohus võimlikuks mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra nagu seda taotles kohtuväline menetleja ja määrab talle karistuseks kaksteist päeva aresti, mille kandmisele peab U.M asuma 5. augustil 2019.a. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5