(alates 01.01.2015.a
lg 1) järgi üldmenetluses Süüdistatav N.N , isikukood: XXX ; XXXXX, Kriminaalkorras varem karistatud Pärnu Maakohtu 17.09.2013.a otsusega
MS § 306,§ 311, § 313, § 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada N.N
(alates 01.01.2015.a
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.12.2015.a. E. L. tsiviilhagi jätta rahuldamata. KrMS § 182 lg 1 alusel jätta E. L. tsiviilhagi esitamisega seotud kulud tema enda kanda. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult N.N-ilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015.a karistatav
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus N.N end kuriteo toime panemise süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas kohtus, et ta vaid tõukas kannatanut, kuna E. L. lõi teda ning N.N soovis, et E.L . läheks tal eest ära . Süüdistatava selgitas, et kannatanut ta rusikaga näkku löönud ei ole, samuti ei ole ta jalaga löönud maas lamavat E. L.. N.N -i kaitsja leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toime panemises ei ole leidnud tõendamist ning taotles N.N -i õigeks mõistmist. Prokurör leidis, et N.N -i süü talle süüks pandava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning taotles N.N -i süüdi tunnistamist
(alates 01.01.2015.a
lg 1 p 1) järgi ning tema karistamist üheaastase vangistusega, mis
lg 1 ja 3 alusel jätta ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kannatanu sel gitas kohtus, et süüdistatav lõi teda rusikaga näkku ning maha kukkumise järgselt jalaga ribidesse. Kannatanu leidis, et talle on kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju, taotledes kahjuhüvitiseks 3000 eurot. Kannatanu lepinguline esindaja toetas E. L. seisukohti. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnes vastuolu ühelt poolt süüdistatava N.N-i ning teiselt poolt kannatanu E. L. seisukohtades. Kannatanu selgitas kohtus, et N.N lõi teda rusikaga näkku ja ta kukkus maha, misjärel lõi süüdistatav teda jalaga ribidesse. Samas süüdistatav väitis kohtus, et E. L . lõi teda vastu põske, misjärel ta tõukas E. L .. N.N kinnitas, et E. L. ta rusikaga näkku ei ole löönud, samuti ei ole ta kannatanut jalaga ribidesse 2 1-15-3498 löönud. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu E. L. , et pärast kaklust K. J. järgnes ta sündmuskohalt lahkuvatele N.N-ile ja K . J. ning kuna ta oli ärritunud ning šokis, tahtis ta N.N-i rusikaga näkku lüüa, kuid löök süüdistatavat ei tabanud. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut esmalt rusikaga näkku vastu vasakut põsesarna peale mida kannatanu kukkus ning seejärel lõi süüdistatav maas lamanud kannatanut jalaga rindkere (ribide) piirkonda. Kannatanu kinnitas, et löömine tekitas talle füüsilist valu (kannatanu ütlustel „oli väga valus“). Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et käesolev kuriteosündmus sai alguse kannatanu E. L. ja K. J. koolisuhete pinnalt tekkinud konfliktist ning sellele eelnes kannatanu ja K. J. vaheline sõimlemine Facebook’is (t.l 43-48 ). Samuti lepiti Facebook’i teel kokku kohtumine 16.09.2014.a kella 22 ajal Vana- Pärnu ja Vana-Sauga vahelise jalakäijate silla juures. Kirjavahetusest nähtub, et tütarlaste konflikti sekkus ka K. J. nn. X N.N, kes halvustavalt nimetas E. L. „litsiks“ ning väitis, et klassikaaslased vihkavad teda (t.l 45). Nimetatud asjaolust nähtub, et N.N on juba enne kuriteosündmust asunud aktiivselt toetama K. J. E. L. halvustamisel ning sekkunud sellega konflikti. Tunnistaja C. V. ütluste kohaselt viibis ta samuti 16.09.2014.a Vana- Pärnu ja Vana-Sauga vahel asuva jalakäijate silla juures ning nägi pealt E. L. ja K. J. vahel toimunud kaklust. Kakluse käigus E . L. kukkus, peale mida talle peale istunud K. J. lõi E . L. mitmel korral käega pea piirkonda ning rebis juustest. Seejärel, kui kaklus oli lõppenud ning K. J. ning N.N hakkasid lahkuma, järgnes E. L. neile ja sõimas K. J. ja N.N-i. Tunnistaja kinnitas kohtus eeluurimisel avaldatut, mille kohaselt lõi N.N kannatanut käega näkku ning seejärel, kui kannatanu oli kukkunud, lõi N.N teda ka jalaga rindkere piirkonda. Seda, et kannatanu oleks süüdistatavat käega näkku löönud, C. V. ei kinnitanud. Tunnistaja C. V. ütlused lähevad kokku kannatanu kohtus antud ütluste ning kuriteosündmuse kirjeldusega selle kohta, et N.N lõi E. L. nii käega näkku kui ka jalaga rindkere piirkonda. Rusikaga näkku löömise fakti kinnitab ka C. V. avaldatu selle kohta, et pärast juhtunut oli kannatanul põsk paistes. Nimetatud vigastus on iseloomulik rusikaga näkku löömise puhul. Kuivõrd kannatanu ning K. J. avaldasid, et nende omavahelise kakluse ajal lõi K. J. kannatanut küll ka näo piirkonda, kuid seda lahtise käega, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline paistetuse tekkimine taolisest löömisest teise naisterahva poolt. Samuti sündmust pealt näinud tunnistaja A . V. kinnitas kohtus, et ta juhtunut eriti ei mäleta . Pärast tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist avaldas A. V., et tal oli juhtunut vastik vaadata, kuna on vastik näha, kui mees lööb naisterahvast. Prokuröri täpsustava küsimuse peale väitis tunnistaja, et ta võis kohtueelses menetluses öelda, et N.N lõi E. L. ja kui ta selliseid ütlusi on andnud, siis järelikult nii ka oli. Eeltoodust tuleneb, et ka A. V. kinnitas, et ta nägi, kui N.N lõi kannatanut. Nimetatud asjaolu kinnitab taaskord kannatanu kohtus antud ütluste õigsust. Kohtus andis tunnistajana ütlusi ka K. J. , kes väitis, et esmalt lõi E. L. N.N-i vasakule poole põske, misjärel N.N tõukas E. L .. Tunnistaja selgitas, et ta ei näinud, et N.N oleks E. L. rusikaga näkku ja jalaga ribidesse löönud. Samas kohtueelses menetluses ei ole K. J. andnud ütlusi selle kohta, et E. L. oleks esmalt N.N-i löönud. Seega K. J. kohtus antud ütlused selle kohta, et E. L. väidetavalt lõi N.N-i , on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtu hinnangul tunnistaja oma ütluste muutmist kohtule veenvalt põhjendada ei suutnud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-131-13 asutud seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlusest on diametraalselt vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlusega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb kohtul aga KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis 3 1-15-3498 teiste tõenditega siseveendumuse kohaselt. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe osaliselt ebausaldusväärseks tunnistamine võimaldab küll tõstatada tõsiseid kahtlusi samast tõendiallikast pärineva teabe tõele vastavuse kohta tervikuna, kuid kahtluste olemasolu ei tähenda veel seda, sellised ütlused tuleks tõendikogumist automaatselt kõrvale jätta ka osas, kus vastuolud puuduvad, vaagimata sealjuures kriminaalasja eripära. Samas tuleb kohtul aga veenvalt põhjendada, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Lisaks märgib kohus, et K. J . soovib oma ütlustega ilmselgelt süüdistatavat kaitsta. N.N oli K. J . nn. X, mistõttu on tunnistaja ütlused lähisuhte tõttu ilmselgelt kallutatud süüdistatava süü välistamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K. J. ütlused selle kohta, et esmalt lõi E. L . N.N-i , misjärel N.N üksnes tõukas kannatanut, samuti väited selle kohta, et tunnistaja ei näinud, et N.N oleks E. L. rusikaga näkku ja jalaga ribidesse löönud, tuleb tõendikogumist välja jätta. Tunnistajana andis kohtus ka ütlusi politseiametnik K. S.. Tunnistaja selgitas kohtus, et 16.09.2014.a kella 22.28 paiku sai ta väljakutse Vana -Pärnus ja Vana-Sauga tn vahel asuva jalakäijate silla juurde. Väljakutse kohaselt peksti sündmuskohas tütarlast. Tunnistaja selgitas, et sündmuskohal osutas E. L . ühele noormehele, kes oli teda löönud. E. L . oli näost punane ja nutune. E. Loodis oli endast väljas, mistõttu oli tunnistajal raske temast aru saada, kuidas täpselt oli löömine toimunud. Eeltoodust tulene, et vahetult pärast kuriteosündmuse toimumist , kui kannatanu oli veel temaga juhtunust mõjutatud, on E. L. politseinikule kinnitanud, et noormees (N.N) lõi teda. Kohtu hinnangul kinnitab taoline, kohe pärast kuriteosündmuse toimumist kannatanu osundamine võimalikule süüdlasele seda, et süüdistatav N.N teda lõi. Fototabelist (t.l 31-34) nähtub, et pärast kuriteosündmust on kannatanul silmade piirkonnast sinine, samuti o n fotodelt näha, et kannatanul on vasak põsk sinakas ja paistes. Kohus märkis juba varasemalt, et ei ole tõenäoline, et selline vigastus võis tekkida teise naisterahva lahtise käe löögist. Seega , ka kannatanul esinevad vigastused kinnitavad kannatanu ütlus i, et N.N lõi teda rusikaga näkku. Raviloost nr 11 (t.l 59- 60) nähtub, et 18.09.2014.a on E. L. kaevanud valusid rindkeres (rohkem paremal). Paremal alumiste roiete pal. valulik, liigutused piiratud. Samas röntgenülesvõttega roiete murdu vms ei tuvastatud. E. L. kaebused seoses valulike roietega kattuvad kannatanu ja tunnistaja C. V. ütlustega selle kohta, et N.N lõi E. L. jalaga ribidesse. Kohus ei pea tõenäoliseks, et valulikud ribid said tekkida E. L. ja K. J. konflikti käigus, sest nii E. L. kui ka K. J. selgitasid kohtus, et K. J. oli konflikti ajal kannatanu peal, kuid rohkem rindade mitte ribide peal. E. L. selgitas kohtus, et N.N lõi teda jalaga vasakule poole ribidesse, kuid haigusloost nähtuvalt kaebas valusid paremal pool. Samas ei ole tegemist sellise vastuoluga, mistõttu tuleks asuda seisukohale, et N.N E. L. jalaga ei löönud. On tõenäoline, et möödunud aja tõttu ei pruugi kannatanu enam nii täpselt mäletada, kas teda löödi maas lamades paremale või vasemale poole ribidesse. Oluline on siinkohal see, et kannatanu on järjepidevalt kinnitanud, et teda löödi jalaga ribidesse, s.o. rindkere piirkonda. Kahtlus kannatanu ütluste tõepärasuses võiks tekkida olukorras, kus kannatanu on näiteks algselt väitnud, et löödi ribidesse, kuid hiljem väidab, et löödi mõnda teise kehapiirkonda. Sellist vastuolu aga käesoleval juhul ei esine. Seega leiab kohus, et kannatanu ja tunnistaja C. V. ning raviloo väljavõttega on leidnud tõendamist, et N.N lõi E. L. jalaga ribidesse. Pärnu Haigla 17.09.2014.a patsiendikaardist (t.l 38 -39) nähtub, et E. L. on 17.09.2014.a pöördunud haiglasse, kuna 16.09.2014.a õhtul kella 22 ajal sai peksa ekssõbranna ja tema nn X käest. Kannatanul tuvastati mitut keha piirkonda haaravad pindmised vigastused ja kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused, mis on tekkinud vägivalla ründe tagajärjel. Seega on kannatanul pärast 16.09.2014.a toimunud füüsilist konflikti tuvastatu d vägivalla ründele omased vigastused ning avaldanud, et teda peksid nii K.J. kui ka tema X N.N. 4 1-15-3498 Kohtus avaldatud patrullilehed (t.l 40-41) tõendavad sündmuse toimumist 16.09.2014.a kella 22.28 ajal Vana –Sauga jalakäijate sillal. Fototabelist (t.l 42 ) nähtub täpsem sündmuskoht ja seal viibinud isikute asetus. Patrullilehelt (t.l 41 pöördel) nähtub ka, et poiss oli löönud tüdrukut. Seega nimetatud tõenditega on tõendatud kuriteosündmuse toimumine 16.09.2014.a kella 22.00 ajal jalakäijate sillal. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 12.02.2015.a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (t.l 52-53) nähtub, et 16.09.2014.a kella 22.15 ja 22.30 vahelisel ajal Pärnus Vana-Sauga tänaval toimus füüsiline konflikt kannatanu ja K. J . vahel. Mõni hetk hiljem lõi N.N tüli lõpetada mittesoovivat E. L., tekitades E. L. füüsilist valu. N.N ja tema kaitsja asusid ko htus seisukohale, et N.N üksnes tõukas E. L. enesekaitseks, kuna E. L. lõi teda näkku.
lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Samas paragrahvi lõike 2 kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kaitsetegevus on vajalik, kui s ee on sobiv ründe tõrjumiseks ja kaitsja käsutuses olevatest vahenditest säästvaim (RKKK 3-1-1-111-04 p 14). Säästvaim on ründaja jaoks kõige pehmem vahend – ka ründaja ei asetu oma teoga väljaspoole õiguskaaslust, ta ei muutu lindpriiks – (RKKK 3-11-17-04 p 11.1). Nii N.N kui ka tunnistaja K. J. väitsid kohtus, et E. L. lõi esmalt süüdistatavat. Tunnistaja C. V. löömist ei näinud. Kohtule esitatud Facebooki vestlusest (t.l 50) nähtub, et E. L . tunnistab, et lõi N.N -i. Ka kohtus selgitas E. L., et püüdis N.N-i lüüa, kuid löök ei tabanud. Seega tõendid selle kohta, et E. L . lõi N.N -i on vastuolulised. Samas kohtu hinnangul ei ole antud juhul see, kas E. L. lõi enne N.N -i määrava tähtsusega. Varasemalt leidis tuvastamist, et N.N lõi E. L . rusikaga näkku. Isegi juhul, kui esmalt ründas E. L . N.N-i , siis alaealise tütarlapse ründe tõrjumiseks ei ole löök rusikaga näkku kindlasti sobiv ja säästvaim vahend. Seega isegi juhul, kui tegemist oli n.ö enesekaitsega, siis ilmselgelt ületas N.N hädakaitse piiri. Seda enam, et pärast rusikaga löömist lõi N.N E. L . jalaga ribidesse. Samuti märgib kohus, et fototabelist nähtuvalt (t.l 31-34) oli E. L. suhteliselt õbluke tütarlaps. Samas N.N oli pikk (1.95 m) ja turske meesterahvas (t.l 58). Ei ole eluliselt usutav, et sellise kehaehitusega meesterahvas tunneb, et õbluke alaealine tütarlaps võiks kujutada endast reaalset ohtu tema elule ja tervisele. Kaitsja ja süüdistatava väited enesekaitse kohta on ilmselgelt tagantjärele otsitud. Kaitsja leidis kohtus, et on kaheldav, kas tunnistajad üldse nägid sillal toimuvat, kuna tegemist oli õhtuse ajaga. Tunnistaja C. V . selgitas kohtus, et sillal oli prožektor, mis valgustas piisavalt, et näha toimuvat. Samas N.N väitis kohtus, et prožektor valgustab ainult ühte silla otsa. Kuna sild oli siiski valgustatud ning tunnistajad ootasid võrdlemisi silla lähedal, siis peab kohus eluliselt usutavaks, et tunnistajad nägid sillal toimuvat, st kas N.N lõi E. L . või mitte. Tunnistajad ei pruukinud toimuvat näha detailselt, kuid kuna sild oli valgustatud ja tunnistajad olid sillale lähedal, siis on usutav, et tunnistajad suutsid eristada, kas löömine toimus või mitte. Lähtudes eeltoodust, on käesoleval juhul leidnud tuvastamist, et N.N lõi E. L. rusikaga näkku, misjärel E. L . kukkus maha ning N.N lõi teda jalaga rindkere piirkonda, ribidesse. Löömine tekitas kannatanule füüsilist valu, samuti tuvastati kannatanul löökidest põhjustatud vigastused (valulikud ribid ning sinakas ja paistes põsk). Selline tegevus on kvalifitseeritav
(alates 01.01.2015.a
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
N.N pidi teadma või vähemalt möönma, et k annatanut rusikaga näkku ja jalaga ribidesse lüües põhjustab talle valu ja kehavigastusi. Seega N.N teadis ja tahtis või vähemalt möönas süüteokooseis ule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välis tavad 5 1-15-3498 asjaolud puuduvad. H innates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
(alates 01.01.2015.a
Karistuse kohaldamisest
01.01.2015.a jõustunud
Lähtudes
lg -st 2, tuleb karistuse määramisel lähtuda kehtivast
lg -st 1, st karistusena on võimalik määrata rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav N.N pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud N.N-i puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. N.N -i süüd antud kuriteos tuleb pidada suureks. Antud juhul lõi N.N alaealist tütarlast kahel korral (ühe korra rusikaga näkku ja ühel korral jalaga ribidesse). Sellist meesterahva käitumist alaealise tütarlapse suhtes tuleb pidada äärmiselt taunimisväärseks. Kuriteo toime panemise ajal oli N.N kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 113-7182 otsusega karistati süüdistatavat
Kuigi käesoleval juhul on tegemist teiseliigilise kuriteoga, siis ei ole rahaline karistus mõjutanud süüdistatavat hoiduma kuritegude toimepanemisest, mistõttu tuleb karistusliigi valikul minna edasi raskemale karistusliigile – vangistusele. Antud juhul raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, mistõttu leiab kohus, et N.N-ile on võimalik määrata karistus sanktsiooni keskmises määras. Kuna süüdistatavale mõistetakse vangistus esimest korda, siis leiab kohus, et vangistus on võimalik mõista tingimisi. Kohus peab kohaseks mõista vangistus tingimisi käitumiskontrollita minimaal se katseajaga. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et N.N tuleb süüdi tunnistada
(alates 01.01.2015.a
lg 1) järgi ning karistuseks mõista kuus kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui N.N ei pane ühea astase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.12.2015.a Tõkendit ei ole kohaldatud. Samuti ei ole käesolevas asjas asitõendeid. Menetluskulud Menetluskuluna tuleb N.N-ilt v älja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Argo Küünemäe osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, kokku 657 eurot. Tsiviilhagi Käesolevas asjas esitas kannatanu E. L. tsiviilhagi summas 3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekkis kannatanule kuriteoga mittevaraline kahju, kuna N.N tekitas E. L. tervisekahjustused. Hagiavalduse kohaselt tekkisid vigastuste tagajärjel kannatanul pikaajalised pea- ja kaelavalud, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, ortostaatilised häired, peapööritus, psühholoogilised häired, kontsentreerumisraskused ja mäluhäired. Kehaasendi muutmisest ja- ka stressist tulenevalt tekkinud peavalude tõttu soovitati E. L. tervisliku seisundi tõttu võtta koolist akadeemiline puhkus kuni 01.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.