KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 26.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-4292 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vang la materjalid H.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.L , i.k. XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.12.2014 ja lõpp 30.11.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.01.2016, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 761; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON (POOLELI) Vabastada H.L tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 17.09.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 30.11.2016 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada H.L-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 7 alusel järgmised kohustused: 1 , 4 ja 1) mitte tarvitama alkoholi: 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. H.L vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest . Välja mõista H.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 134,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „H.L, menetluskulu, 1-134292“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 134,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu H.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, H.L-ile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.L on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Kohus kohustas süüdimõistetut katseajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 17.09.2014 määrusega pööras kohus H. L-ile Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. 2 Karistuse kandmise alguseks on 01.12.
- Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega ettepanekuga kinnipeetava katseajaks määrata karistusaja lõpp s.o. 30.11.2016 ja käitumiskontrolli pikkuseks katseaja pikkus koos lisakohustuste täitmisega. Kohtuistung H.L taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on vangistuses paljudest asjadest aru saanud ja tahab alustada elu puhtalt lehelt, võtta end Töötukassas arvele, minna tõstukijuhi kursustele ja hakata tööle, aga hiljem asuda ka õppima. Kinnitab, et on teadlik, et peab käima registreerimas ja täitma kriminaalhoolduses määratud kohustusi ja kui seda kõike ei tee, siis satub vanglasse tagasi. Selgitab, et on saanud vanemaks ja targemaks, vanade sõpradega enam ei suhtle ja vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on motiveerinud teda alkoholi ja narkootikume mittetarvitama. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos isiku allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja palub H .L-i vabastada ennetähtaegselt ja märgib, et isik sooritas kuriteo alaealisena, mis ei ole iseenesest kuritegu õigustav asjaolu, küll aga tähendab seda, et isik ei ole veel väljakujunenud ehk siis enne teeb ja siis mõtleb. Kaitsja avaldab lootust, et kinnipeetavast on saanud isik, kes enne mõtleb ja siis teeb ning et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine loob olukorra, kus isiku käitumist saab kontrollida ja suunata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu, tema kaits ja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et H.L-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 7 6 lg-le 4 ja § 761 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav H.L-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures – 2-toalises korteris, mis kuulub kinnipeetava emale. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusel välja selgitanud, et korteris on olemas kõik eluks vajalik, võlgnevused puuduvad ja peale kinnipeetava ema elavad seal veel kinnipeetava kaksikutest õde-venda. 3 Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja 4 nooremat õde ning venda. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Endise kriminaalse sõpruskonnaga kinnipeetav väidetavalt enam suhelda ei taha. Ema on valmis poega ennetähtaegse vabanemise korral majanduslikult toetama. H.L on motiveeritud omandama kutseharidust. Sõltuvust alkoholist ja/või narkootikumidest diagnoositud ei ole. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 54%, mida saab pidada keskmiseks tõenäosuseks. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“, sooritas väga hea tulemusega riigikeele A2 taseme eksami ning osaleb OÜ Corrigo poolt läbiviidavas sõltlastele suunatud grupinõustamises. Kohus on seisukohal, et H.L on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Samas on oluline, et kinnipeetav al tuleb läbida veel katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.L kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kristel Vedro Kohtunik 4