Z-i kinnipidamise aeg 02-04.02.2016 s.o 3 (kolm) päeva ( millele vastab 3 tundi üldkasulikku tööd) ja lugeda P.Z-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 53 (viiskümmend kolm) tundi üldkasulikku tööd (mis vastab vangistusele 1 kuu 23 päeva).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada P.Z üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 3)ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel elukohas – kriminaalhooldusosakonda 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. P.Z-i suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine kohtumääruse kuulutamisel tühistada ja ta vahi alt vabastada. Määrus toimetada kätte avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning saata jõustumisel täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Harju Maakohtu 23.04.2010 otsusega ( tl 11-36) mõisteti P.Z süüdi
järgi ning teda karistati rahalise karistusega 170-kordses miinimumpäevamääras (päevamäära suurus 50 krooni ehk 3,20 eurot), s.o 8500 krooni ehk käesoleval ajal 543,25 eurot. Kohtuotsus jõustus 22.11.2010. Kuna P. Z ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 10.09.2015 Harju Maakohtule esitatud avalduses rahatrahvi asendamist. Harju Maakohtu 12.11.2015 määrusega saadeti Eesti Vabariigi taotlus KrMS § 28 lg 1 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdimõistetu ei vaidle vastu asjaolule, et rahaline karistus on tasumata, kuid palub võimaldada see tasuda edaspidi või asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et sissenõudja avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 2
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. P.Z ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Kersti Seisleri kinnitusel ( tl 4) ei ole P. Z ka vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ta ei ole võimeline rahalist karistust tervikuna lähiajal tasuma. Arvestades asjaolu, et rahaline karistus on tasumata juba pikemat aega, ei pea kohus põhjendatuks asenduskaristuse kohaldamisega viivitada. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalist karistust tasuda, kuid ta pole seda tegema hakanud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust tasuma edaspidi. Seetõttu tuleb P. Z-ile mõistetud rahaline karistus asendada. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada rahaline karistus üldkasuliku tööga. Seega peab süüdlane Harju Maakohtu 23.04.2010 otsusega
järgi mõistetud rahalise karistuse 170-kordses miinimumpäevamääras, s.o 8500 krooni ehk käesoleval ajal 543,25 eurot asemel ära kandma 56 päeva (170:3) vangistust, s.o 56 tundi üldkasulikku tööd. Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrusega ( tl 60) on P. Z-i suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. Kinnipidamisprotokollist nähtuvalt on P. Z kinni peetud 2.02.2016. Kuna kohus asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga, tuleb tõkend tühistada ja Janno saar kohtumääruse kuulutamisel vahi alt vabastada. Vahi all viibitud aeg 02.-04.02.2016 s.o 3 päeva tuleb lugeda karistusest kantuks.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Käesolevas asjas asenduskaristusena kandmisele kuuluva üldkasuliku töö tundide arv ei ole väga suur. Seetõttu peab kohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.