4-18-1579/3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2018.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1579 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuasi J.K (isikukood XXX; elukoht: xxxx, epost: xxxx) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.03.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,000799 Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: J.K kaebus rahuldada osaliselt. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 19.03.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,000799 tühistada ning teha uus otsus. Mõista J.K süüdi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja karistada rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 eurot KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada J.K tasuma mõistetud rahatrahv 320 eurot osade kaupa 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 64 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE403300333416110002 Danske Bankis või nr EE 701700017001577198 Luminor pangas (endine Nordea pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220185032271 ning selgitus „J.K , väärteoasi 4-18-1579, rahatrahv“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul. Asjaolud 29.01.2018.a. koostas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Karin Mikk väärteoprotokolli nr 20180129371101 selle kohta, et J.K juhtis 29.01.2018.a. kella 07:39 ajal mootorsõidukit Lexus GS450H reg.nr xxxxHarju maakonnas Tallinn – Rapla – Türi tee
2. kilomeetril kiirusega 138 km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 19.03.2018.a otsusega väärteoasjas 2302,18,000799 määrati J.K-le liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et otsuses väidetakse, et menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Kaebaja esitas vastulause digitaalselt allkirjastatult ja e-kirjana aadressile põhja.lmt@politsei.ee 06.02.2018.a. Samuti leiab kaebaja, et otsuses on vastuolulised väited. Nimelt on otsuse dokumendi lõik, mis algab sõnadega „Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus ….“ ja seal väidetakse, et Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmete kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 138 km/h. Otsuse dokumendis on veel üks lõik, mis algab sõnadega „ menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse „ ja seal väidetakse, et „nähtuvalt videosalvestusest, oli sõiduki liikumiskiirus, millest menetlusalune isik möödasõitu sooritas, 92 km/h ning liiklusseaduses ei ole kirjas ühtegi võimalust, mil suurima lubatud sõidukiiruse ületamine oleks lubatud, kaasa arvatud möödasõit eesliikuvast sõidukist.“ Seega otsuse tegija poolt vaadatud videosalvestis ja kiirusemõõturi lugem ei ole omavahel kooskõlas. Kaebaja leiab, et mõõtetulemuste protokollimisel on eksitud menetlusnormide vastu ja väärteoasja otsuse tegija ei ole arvestanud kõikide asjaoludega. Kaebaja palub väärteoasjas nr 2302,18,000799 tehtud otsus tühistada või ümber vaadata ning ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Menetleja, tutvunud J.K kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kaebuses toodud põhjustel on olemas. Seoses kaebuses esitatud väidete kontrollimisega selgus, et menetlusalune isik on esitanud 06.02.2018.a. seletuskirja kohtuvälisele menetlejale ning kiri on saadetud põhja.lmt@politsei.ee postkasti. Siseministeeriumi infotehnoloogia – ja arenduskeskuse IT abi-le saadetud päringu vastuse kohaselt on listi saadetud kiri turvakaalutlustel enne põhja.lmt postkasti jõudmist kustutatud ning seda taastada ei saa. Seega kohtuvälisel menetlejal ei olnud otsuse tegemisel temast mitteolenevatel põhjustel võimalik vastulausega arvestada. Menetlusalune isik ületas 29.01.2018.a. kell 07:39 Tallinn – Rapla – Türi tee
3. kilomeetril lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h võrra. Kiirus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras kiirusemõõteseadmega ning mõõtmise teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik tunnistab rikkumise toimepanemist ja avaldab kahetsust ka hiljem esitatud vastulauses. Seetõttu on tõendatud J.K poolt LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toimepanemine. Karistuse määramisel on kohtuväline mentleja arvestanud sellega, et menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad väärteokaristused. Seetõttu on menetleja määranud J.K-le karistuseks rahatrahvi, mille suurus on lähedane sanktsiooni keskmisele määrale. Kuivõrd eeltoodud asjaoludel ei olnud menetlejal võimalik karistust määrates tuvastada ja arvestada isiku kahetsusega, kui kergendava asjaoluga, ei ole kohtuväline menetleja vastu kui kohus teeb väärteoasjas uue otsuse, milles arvestab vastulauses avaldatud kahetsusega. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et J.K kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 1 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlust ei ole selles, et J.Kjuhtis 29.01.2018.a. kella 07:39 ajal mootorsõidukit Lexus GS450H registreerimismärgiga xxxxHarju maakonnas Tallinn—Rapla – Türi tee
4. kilomeetril kiirusega 138 km/h +/- 5 km/ h (133 km/h). Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumine, s.t asulavälisel teel suurima sõidukiiruse, 90 km/h, ületamine 43 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et J.K juhtis mootorsõidukit Lexus GS450H registreerimismärgiga xxxx29.01.2018.a kell 07:39 TallinnRapla – Türi tee 15-l kilomeetril kiirusega 138 (+/-5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Menetlusalusele isikule näidati seadmel lukustatud näitu. Kasutati kiirusemõõturit PLS6 Kiirusemõõtur Stalker DSR 2X, DP019590, KC064130, KR020039 kiirusemõõtja taadeldud 12.09.2017.a. Tunnistaja Heikki Hipponen ülekuulamise protokollist nähtuvalt 29.01.2018.a teostas ta liiklusjärelevalvet Harjumaal Tallinn-Rapla – Türi tee 15-l kilomeetril. Kell 07:39 ajal mõõtsid sõiduki Lexus GS450H reg.nr xxxx kiiruseks 138 km/h, mis tegi mitmest sõidukist möödasõitu ja kui nendeni jõudsid siis andsid sinise – punase peatumismärguande ning liikusid sõidukile järele. Nad tutvustasid sõidukijuhile J.K-le sünd 24.07.1986 näitu, millega juht oli nõus. Menetlusalune isik selgitas oma kaebusele lisatud kahetsuskirjas, et ta sõitis oma autoga autokolonnis Raplast Tallinna ca 80 – 85 km/h. Tunnistas, et tal oli kiire ja otsustas teha möödasõitu. Ta alustas möödasõiduga ja siis märkas, et kaugel teeservas on mingi tume kogu (auto). Ohutuse mõttes kiirendas veelgi, et lõpetada möödasõit kiiremini ja enne teeservale pargitud autole lähenemist. Möödasõitu lõpetades sai aru, et tegemist oli teeservale pargitud politseiautoga, kes järgnes talle. Tegemist oli ebameeldiva olukorraga ja ta ei julge pikka aega möödasõitu teha ning kahetseb juhtunut väga. Ta leiab, et tema puhul ei ole tegemist kihutajaga ja tal ei ole liiklusrikkumis olnud vähemalt 8 aasta jooksul. Palub arvestada tema kahetsusega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et J.K-le süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41- 60 km/h. Sõidukiirust oli ületatud tuntavalt ning isik pidi seda tajuma. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku J.K teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o. 420 eurot. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades keskmise suurusega ning see tingis ka karistuse määramise sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kohtuväline menetleja ongi kohaldanud kaebuse esitaja suhtes karistust, mis on lähedane sanktsiooni keskmisele määrale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuivõrd materjalidest on selgunud, et kaebuse esitaja ikkagi esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles kahetses toimepandud siis seega kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks ning sellest tulenevalt on võimalik J.K karistust kergendada ja vähendada rahatrahvi suurust ning määrata rahatrahvi maksmine ositi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning teeb antud väärteoasjas nr 2302,18,000799 uue otsuse ning karistab J.K LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada J.K tasuma mõistetud rahatrahv 320 eurot osade kaupa 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik