Kohustada F.F täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1
F-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides. Määrus F. F-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele. Vabastada süüdimõistetu F.F kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.11.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-14057
lg 2 p 1 ja § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel on Tartu Maakohtu 26.06.2008.a otsusega mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuud 12 päeva vangistust suurendamise teel mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.06.2008.a ja lõpeb 25.04.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 25.05.2009.a. 11.05.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on F. F-i kandmata karistusaeg 9 kuud 17 päeva vangistust. F.F on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 22.06.2005.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 5 kuud vangistust 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 09.04.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud vangistust; 3) 26.06.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1 - § 25 lg 2 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud 12 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta F.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kriminaalhooldaja ettekandes toodud asjaoludel ei ole F. F ilmselt sobilik kriminaalhooldusele. F.F ise soovis enne tähtaega vabaneda. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus, elama asuks ta enda päritolupere juurde. Ka leiab ta, et tööle asumisega ei ole probleeme. Vangistuse ajal on ta tegelenud erinevate probleemidega, mis viisid kuritegelikule teele ja on valmis ka kriminaalhoolduse ajal jätkama erinevates programmides osalemist. Loodab, et kriminaalhoolduse näol oleks tal olemas vajalik tugi ühiskonnas toimetulekuks. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. F.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et vaatamata varasematele korduvatele karistustele ja ebaõnnestunud kriminaalhooldusele on võimalik F. F vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused ning tal on olemas tahe muutusteks. Eelnevat kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et teda ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud erinevates programmides ja ilmselt teadvustanud endale probleeme, mis viisid kuritegeliku käitumiseni ja avaldanud soovi probleemidega edasi tegeleda ka vabaduses ning valmis võtma vastavaid kohustusi. Ta on aru saanud, kuivõrd vajalik on õiguskuulekas käitumine ja teadvustanud, et vajab selleks ilmselt esialgu kõrvalist abi. Kuna kinnipeetava sotsiaalne võrgustik ei ole niivõrd tugev, oleks kriminaalhooldus just sobiv tugi selliseks abiks. Kuigi varasemad kriminaalhooldused ei ole olnud tulemuslikud, peab kohus võimalikuks F .F-i uuesti allutada käitumiskontrollile. F .F ei ole varem vangistuses olnud ja käesolevaks ajaks tema poolt vangistuses viibitud küllaltki pikk aeg (veidi üle aasta) võiks olla oma mõju avaldanud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb F. F-ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning
lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldaja äranägemisel erinevates sotsiaalprogrammides. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb F. F
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötuna.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.