lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.K-lt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „J .K, 1-08-14057, menetluskulu“, 2 või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „J .K, 1-08-14057, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud (
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 300.- krooni advokaat Tiia Tafenau süüdimõistetu J.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse koopia edastada prokurörile, kriminaalhooldusametnikule ja allkirja vastu J.K-le ning teadmiseks Tartu Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 17.11.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega tunnistati J.K süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 263 p 1,4 järgi ja liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust; karistuse kandmise alguseks loeti 26.06.2008.a. 08.07.2008.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Liivi Loide) vabastati J.K temale Tartu Maakohtu 17.11.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ning 1 (ühe) aasta pikkuseks katseajaks pandi talle üheks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J.K vabanes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt 21.07.2009.a. Karistusregistri teatisel märgitu kohaselt on karistuse ärakandmata osa suuruseks 9 kuud 4 päeva vangistust. 04.11.2009.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata J.K suhtes täitmisele karistuse ärakandmata osa, kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanenud isikuna jättis J.K katseajal – 03.10.2009.a täitmata kohustuse, mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt on ettekande koostamise põhjuseks asjaolu, et Lõuna Politseiprefektuuri arestimaja 03.10.2009.a protokolli alusel toimetati joobeseisundis olev J.K 03.10.2009.a kell 16:15 arestimajja kainenema, kuna ta tuigerdas alkoholijoobes Tartus, Riia 1 ees; protokollis on kirjas, et J.K i suutnud alkomeetrisse puhuda, käitus agressiivselt ja oli märgatavate koordinatsioonihäiretega. KarS § 76 lõikes 5 sätestatu kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. 2 3 Käesoleval juhul on süüdismõistetu J.K jätnud täitmata talle 08.07.2008.a Tartu Maakohtu määrusega pandud kohustuse, mitte tarvitada katseajal alkoholi. J.K tarvitas alkoholi 03.10.2009. J.K sõnul jõi ta mõned suutäied valget viina hambavalu vaigistamiseks. Asjaolu, et J.K tarvitas 03.10.2009.a alkoholi, on tõendatud ka 03.10.2009.a ettekandega prefektile, 03.10.2009.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, 03.10.2009.a joobeseisundi kontrollimise protokolliga, kriminaalhooldusaluse M.B 06.10.2009.a kirjaliku seletusega kriminaalhooldusametnikule. KarS § 76 lõikes 5 sätestatu kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kuna J.K i täitnud katseajal talle pandud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul valis J.K tema väidetud hambavalu vaigistamiseks vale meetme – alkoholi tarvitamise. Alkoholi tarvitamine oli tal 08.07.2009.a Tartu Maakohtu määruse alusel rangelt keeltud tegevus – 1-aastaseks katseajaks oli J.K-le pandud kohustus, mitte tarvitada alkoholi. Seda J.K teadis. Kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel avaldas J .K, et arsti (hambaarsti) poole ta seoses hambavaluga ei pöördunud ja ka apteeki ravimeid-valuvaigisteid ostma ei länud. Samas oli tal väidetava hambavaluga võimalik viibida enda xxx elukohast eemal – Tartu linnas, Riia 1 Kaubamaja ees, kus ta tuigerdava ja märgatavate koordinatsioonihäiretega ning agressiivse käitumisega kinni peeti. Kaubamajas Riia 1, Tartus asub ka apteek. Sealt oleks olnud võimalik J.K-le ndale hankida ka kohasemad vahendid kui viina tarvitamine enda väidetava hambavalu leevendamiseks. Kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel avaldas J .K, et tuli Tartusse õele raha tooma ja seetõttu oli ka Riia 1, Tartus kaubamaja ees. J.K on täiskasvanud inimene, kriminaalkorras karistatud mitmel korral, ja tema elukogemus võimaldanuks tal soovi korral leida väidetava hambavalu leevendamiseks ka meetmeid ja vahendeid, millistega poleks kaasnenud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – täitmata jätmine (näiteks naasta abi saamiseks hambaarsti juurde; apteegist osta ravimeid-valuvaigisteid; helistada abi saamiseks üldteadaoleval kõigile kasutamiseks mõeldud arstiabinumbril juhendite saamiseks) . Kohtu hinnangul jättis J.K kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – täitmata mõjuva ja aktsepteeritava põhjuseta. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et J .K avaldatu alkoholi tarbimise põhjuse kohta ei ole olnud ühetaoline. 06.10.2009.a omakäelises seletuses kriminaalhooldusametnikule avaldas J.K, et arst soovitas viinaga loputada hambaauku. 16.11.2009.a kohtuistungil aga avaldas J.K, et talle pandi 03.10.2009.a hambaarsti juures plomm. Sõltumata sellest, kas J .K 03.10.2009.a hommikul hambaarsti juures käis või ei käinud ja kas tal hambavalu 03.10.2009.a oli või ei olnud, ei ole tema valitud meede – alkoholi tarbimine olnud aktsepteeritav ja kohane meede, olukorras, kus teised palju kohasemad meetmed on jäetud kasutamata (arsti juurde hambavaluga naasmine või temaga telefoni või muude sidepidamisvahendite teel konsulteerimine; apteegist ravimite-valuvaigistite hankimine jmt). Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.