4-16-8368/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-8368 (2315,13,001009) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi P.P liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane P.P määruskaebus (ik XXX ), RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. PPA Põhja Prefektuur määras 26.04.2013 väärteoasjas nr 2315,13,001009 LS §-de 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel P.P-le rahatrahvi summas 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Otsus jõustus 21.05.
9. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati P.P suhtes täitemenetlus. 24.10.2016 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. PPA Põhja prefektuur esitas 17.11.2016 Tartu Maakohtule taotluse P.P suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna süüdlane ei ole alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani rahatrahvi sissenõudjale tasunud ning ka kohtutäituril ei ole õnnestunud nõuet täita, mistõttu on alust arvata, et isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse (rahatrahvi) tasumisest KarS § 82 lg 2 p 1 mõistes. MAAKOHTU MÄÄRUS Tartu Maakohtu 24.11.2016 määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri 17.11.2016 taotlus asendada senini tasumata rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 päevase arestiga. Maakohus leidis, et P.P puudub rahatrahvi tasumiseks reaalne võimalus. Tartu Vanglas karistust kandev P.P avaldas 24.11.2016 toimunud kohtuistungil, et rahatrahv summas 600 eurot jäi tasumata, kuna tal ei olnud raha ning ta tarvitas kinnipidamise hetkel narkootikume. Kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul vara ning sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata ja P.P on võlgnik ka mitmetes teistes täiteasjades. Vangistuses olles P.P sissetulek puudub. Maakohus ei pidanud üldkasuliku töö kohaldamist P.P suhtes tema senist elukäiku arvesse võttes otstarbekohaseks, kuna süüdlasel puudub varasemaid kriminaalkaristusi arvesse võttes üldkasuliku töö kohaldamiseks vajalik kohusetunne. Selleks et välistada P.P tagaotsitavaks kuulutamine pärast tema vabadusse naasmist, on põhjendatud pöörata 15 päeva aresti koheselt täitmisele pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist või osalist ära kandmist, s.o P.P ennetähtaegsel vanglast vabanemisel . P.P senist elukäiku arvesse võttes ei ole õigustatud anda talle võimalus vabaduses viibimiseks ning maakohus pidas põhjendatuks pöörata P.P suhtes asenduskaristusena kohaldatud arest koheselt täitmisele pärast tema kinnipidamiskohast vabanemist. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
10. Tartu Maakohtu 24.11.2016 määruse peale esitas kaebuse P.P, kes ei ole nõus sellega, et tal tuleb pärast vabanemist koheselt ära kanda 15 ööpäeva aresti ning palub kohtul võimaldada tal aresti kandma asuda kaks nädalat pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Lisaks ei ole P.P nõus sellega, et kohtutäitur lisas kõnealuse rahatrahvi täitmisel olevate nõuete nimekirja. P.P palub teavitada kohtutäiturit sellest, et väärteo otsust on muudetud. Kaebuse esitaja soovib, et kohtutäitur eemaldaks rahatrahvi täitmisel olevate nõuete nimekirjast ning teavitaks sellest kirjalikult P.P. Kaebaja ei ole nõus sellega, et sisse nõutakse rahatrahvi summas 778,57 eurot, aga väärteo otsusega mõistetud karistuseks määrati rahatrahv summas 600 eurot. Sellest tulenevalt palub kaebuse esitaja rahatrahvi täielikult tühistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist. Kuigi P.P kannab ajavahemikul 08.11.2015 kuni 06.08.2018 vabadusekaotuslikku karistust, ei ole ringkonnakohtul alust tühistada ega edasi lükata koheselt pärast kinnipidamiskohast vabanemist asenduskaristusena mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 15 päevast aresti ja selle asemel võimaldada P.P asuda mingil ajahetkel pärast vabanemist temale mõistetud aresti kandma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et P.P senist elukäiku arvesse võttes ei ole õigustatud anda talle võimalust vabaduses viibimiseks. Nimelt pikendati Harju Maakohtu kriminaalasjas nr 1-14-4124 P.P katseaega kolme kuu võrra, kuna P.P rikkus temale kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid. Samas kriminaalasjas oli kohus lõpuks sunnitud P.P tagaotsitavaks kuulutama ning temale mõistetud karistuse täitmisele pöörama, kuna ta hoidis kuue kuu vältel kriminaalhooldusest kõrvale. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et P.P ei suhtu täie tõsidusega temale mõistetud karistustesse ning ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Sellest tulenevalt ei ole P.P ära teeninud kohtu usaldust viibida pärast kinnipidamiskohast vabanemist mõnda aega vabaduses ja süüdlasel tuleb temale asenduskaristusena kohaldatud arest ära kanda koheselt pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Samuti leiab ringkonnakohus, et väärteo eest karistusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Kõnealune rahatrahv mõisteti P.P-le juba 26.04.2013, s.o ajal, mil kaebuse esitaja ei kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Kohtutäitur koostas täitmisteate 07.06.
14. Seega on isikul olnud piisavalt aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks. 2 2
18. Kaebaja on seisukohal, et kuna talle mõisteti karistuseks rahatrahv summas 600 eurot, aga sisse nõutakse rahatrahvi summas 778,57, siis tuleb talle mõistetud rahatrahv tühistada, kuna väärteo otsust on muudetud. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et kuna P.P jättis väärteo otsusega mõistetud rahatrahvi õigeaegselt tasumata, siis algatati tema suhtes täitemenetlus. TMS § 37 lg 1 alusel on täitekuludeks kohtutäituri tasu ning TMS § 38 lg 1 alusel kannab täitekulud võlgnik. Käesoleval juhul lisanduvad P.P-lt väljamõistetud rahatrahvile ka täitekulud, s.o summas 178,57 eurot. Seega ei ole kaebajalt väärteo otsuse alusel välja mõistetud rahatrahvi muudetud, vaid sellele lisandub täitemenetluse käigus tekkinud kohtutäituri tasu. Eeltoodust järeldub, et maakohus on õigustatult lähtunud PPA Põhja prefektuuri 17.11.2016 avaldusest, et kuivõrd P.P ei ole alates 21.05.2013 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani tasunud rahatrahvi, siis tuleb kohaldada talle asenduskaristusena aresti. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus P.P määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 3 3