lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja
lg 2 p 1, 4 järgi ning
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 4 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati I.N süüdi
ja
järgi ning
MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300 eurot.
lg 2 alusel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 4 kuud ning rahaline karistus 300 eurot, millest 1 viimane viiakse täide iseseisvalt.
lg 2, § 64 lg 1 ja § 76 lg 8 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega nr 1-13-6093 mõistetud ja ärakandmata 7 kuud ja 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 11 kuud 3 päeva.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega nr 1-09-7426 mõistetud rahaline karistus, millise tasumata osa asendati Harju Maakohtu 14.01.2016 määrusega vangistusega 4 kuud ja 13 päeva täies ulatuses ning
lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis tähtajaline vangistus 3 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300 eurot, mis kuulus täide viimisele iseseisvalt.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 22.01.2015-01.07.2015, s.o 5 kuud ja 11 päeva karistusaja hulka ning kohus luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 10 kuud ja 5 päeva, millise ärakandmist arvestati alates I.N viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.11.
Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta süüdimõistetu I.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 11.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla I.N ennetähtaegset vangistusest vabastamist. I.N näol on tegemist kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on I.N poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 63 %. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta I.N ennetähtaegset vabastamist. vangistusest tingimisi Maakohtu istung 28.02.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta tahaks väga vabaneda ennetähtaegselt. Ta avaldas, et ta peaks praegu koos perega olema. Oluline aeg, mil ta saaks perega veeta, kaob ära ning seda aega tagasi ei saa. Ta tunneb väga muret poja kasvatamise pärast, sest pojal on selline iga (poeg on xxxx), et ta vajab praegu isa abi. Ta saab aru, et on elus palju eksinud ning ta on palju kõike analüüsinud. Ta kuulub nende inimeste hulka, kes õpivad oma vigadest. Tal ei ole tahtmist vanglasse tagasi tulla. Distsiplinaarrikkumistes tunnistab oma süüd (eelmise aasta alguses Tallinna Vanglas olid tal keelatud esemed). Tallinna Vanglas õppis kutsekoolis. Viru Vanglasse saabus ta alles detsembris ning seal ta on alates jaanuarist töötanud majandustöödel. Tal on xxxx töövõimetus, sest tal oli lapsepõlves seljatrauma ning seetõttu peab ta pidevalt valuvaigisteid tarvitama. Viru Vanglas ta valuvaigisteid ei ole tarvitanud, sest talle öeldakse, et küll vabaduses saab neid tarvitada. Kaitsja seisukoht Kohtuistungil osales asenduskaitsjana vandeadvokaat Alla Jakobson. Kaitsja esitas kohtule kirjavahetuse, milles kaitsja on küsinud prokurörilt (kriminaalasja menetlenud prokurörilt Urmo Paal), kas viimane on nõus toetama I.N ennetähtaegset vabastamist. 3 Kirjavahetusest nähtub, et abiprokurör Urmo Paali sõnul tagab elektrooniline järelevalve kinnipeetava poolt uute kuritegude mitte toimepanemise, mistõttu prokurör toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, juhul, kui I.N täidab vabastamiseks sätestatud nõuded. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et tema toetab I.N arvamust ning palub isik vabastada. Täidetud on normid, mida näevad ette seadused. Isikul on kontrollitud korter, elektrooniline valve on tehniliselt võimalik (sh on olemas I.N nõusolek) ning olemas on garantiikiri firmast, kuhu ta tööle võetakse. Tähtis on ka asjaolu, et isikule pakutakse töökohal 3 kuud väljaõpet. Vaatamata sellele, et isikul on xxxx töövõimetus (mis on kõrge töövõimetus), isik ikkagi töötab. Isik on vanglas koguaeg midagi teinud, seetõttu ta ka Tallinna Vanglas õppis. Kinnipeetaval on perekond, tema poeg on xxxx ning suhted perega on head. Kaitsja sõnul on prokuröri seisukoht väga formaalne, sest prokurör ei ole suhelnud kinnipeetavaga. Samas prokurör, kes suhtles isikuga protsessi ajal ning kes kinnipeetavat rohkem tunneb, toetab tema vabastamist. Vangla ei toeta isiku vabastamist, sest isikul on 2 distsiplinaarrikkumist. Kaitsja mainib, et rikkumised olid Tallinna Vanglas, kuid tundub, et Viru Vanglas karistust kandes on isiku käitumine paranenud. Kaitsja palub I.N vabastada vaatamata sellele, et isikut on mitu korda karistatud. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.N ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, sest isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ei ole isegi kinnipidamisasutuses suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus rõhutab, et vangistatu õiguspärane käitumine on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul isik õppis, töötas (vaatamata oma xxxx töövõimetusele) ning osales vestlustel eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist, selle põhjustajaid ja tagajärgi. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud erinevaid tegevusi. Lisaks nähtub, et isikul on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht xxxx. Kohtu hinnangul aitab tööle asumine vähendada isiku tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx ning täidetud on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad ning kinnipeetava abikaasa on kinnitanud, et ta on nõus kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral igati toetatama. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus, et kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus vähendaks kinnipeetava puhul uute kuritegude 4 toimepanemise riski, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt elas isik ka enne käesolevat vangistust aadressil xxxx koos abikaasa ja pojaga. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning vanglas kannab isik karistust juba kolmandat korda. Asjaolu, et I.N on korduvalt karistatud, viitab isiku kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Kinnipeetav on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata jätkas isik õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine viitab, et isiku suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud
lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isiku suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kohus on seisukohal, et I.N ei saa käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest risk, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo on väga suur. Nimelt on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80 %, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga. Nii vangla kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.N puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu I.N vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.