lg 2 p-de 5, 7 ja 9 - § 25 lg 4 järgi Lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav S.A Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub; elukoht: alaline elukoht puudub, ajutine elukoht XXX; asukoht: Vangla. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.08.
MS § 238 alusel 8 kuulise vangistusega, millest
lg 1, 2 alusel 5 kuud 10 päeva kuulus kohesele ärakandmisele ning 2 kuud 20 päeva jäeti tingimisi 1 aastase katseajaga täitmisele pööramata, katseaja algus 08.06.2015. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. S.A süüdi tunnistada
lg 2 p-des 5, 7 ja 9 –
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 1 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.06.2015 kuni 22.06.2015 ja 07.08.2015, so 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, 4.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud ja
lg 1, 2 alusel täitmisele pööramata jäetud karistuse võrra, s.o tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva võrra ning
lg 1 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva 5.
lg 1, arvestades eelvangistuse karistusaja hulka, arvestada liitkaristuse ärakandmist alates S.A viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 31.08.
lg 2 p 5, 9 järgi, taas võõra vallasasja omastamise eesmärgil grupis koos Kristina XXX 20.06.2015 kella 21.00 ajal Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuvas kaupluses Akadeemia Konsum, võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata ETK jaekaubandus AS kuuluvat kaupa: 17 tk šokolaadi Merci Sinine maksumusega 4,95 eurot tk, maksumusega kokku 84,15 eurot, millega möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 84,15 eurot, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 07.08.2015 kella 12.01 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata ABC Supermarkets AS-le kuuluvast kauplusest Kreutzwaldi Comarket aadressil Tallinn, Narva mnt 21 neli karpi Ariel kapsleid kogumaksumusega 31.89 eurot, millega möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema viibides 31.08.2015 kella 17.55 ajal aadressil Läänemere tee 2C, Tallinn Rimi Eesti Food AS asuvas Läänemere SÄM kaupluses, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kaupa kogumaksumusega 75,16 eurot, aga nimelt: 4 pudelit likööri Jägermeister 35% 0,7L ühe pudeli maksumus 18,79 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist oli ta kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega S.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, süstemaatiliselt, s.o
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on põhjendatud, süüteod süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti.
lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
4
lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatav tegutses koos K. XXX ühise eesmärgi nimel, mis nähtub sellest, et koos otsustati minna poodi varastama, koos võeti poest kaupa ja koos mööduti kassadest kauba eest maksmata. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk
Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Edasi analüüsib kohus kas süüdistatav pani antud episoodis toime avaliku varguse katse. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul operatiivtöötaja nägi läbi turvakaamerate, kuidas süüdistatav ja K. XXX võtsid poest šokolaade ja möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult maksmata. K. XXX väljudes kauplusest ja saades aru, et tema tegevust märgati ning teda püütakse kinni võtta, proovis koos varastatud kaubaga minema joosta, kuid see ei õnnestunud. Et naisterahvas osutas kinnipidamisel vastupanu ja et turvamees kasutas naisterahva kinnipidamiseks pipragaasi ja käeraudu, nähtub ka õigusvastase teo toimepanemise aktist (tl 4). Samas süüdistatav ise turvatöötajale vastupanu ei osutanud ja tema juurest ka varastatud kaupa ei leitud. Siinkohal juhib kohus tähelepanu
lg-le 4, mille järgi kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kui süüteo toimepanemise vahetul alustamisel kaastäideviijatest kas või ühe poolt, on süüteokatse alanud ka teise täideviija jaoks, sõltumata sellest, kas viimane on samuti alustanud süüteo toimepanemist või mitte. Seega on
süüteokatse alguse määratlemisel kaastäideviimise korral otsustanud tervikteo lahenduse kasuks, millest tuleneb praktilise järeldusena, et lahendades küsimust, kas kaastäideviija on juba jõudnud süüteokatse staadiumisse või mitte, tuleb alati käsitleda kõikide kaastäideviijate teopanuseid kogumis (RKKK 3-1-1-17-03). Seega ei saa küsimuse üle, kas üks kaastäideviija on vahetult alustanud süüteo toimepanemist või mitte, kunagi otsustada üksnes tema enese teopanuse alusel, kaastäideviija alustab süüteokatset üksnes siis, kui üks kaastäideviija on teo koguplaani kohaselt alustanud viimast kausaalset või sellega vahetus ajalis-ruumilises suhtes olevat tegu. Seega kaastäideviija K. XXXkäitumisest lähtuvalt tuleb ka süüdistatava käitumine antud episoodi puhul kvalifitseerida avaliku varguse katseks
lg 2 p 5 ja 7 –
Seega, kuigi süüdistatav ise turvatöötajale vastupanu ei osutanud, jäi avalikult toime pandud vargus süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna tema ja tema kaasosaline olid kinni peetud turvatöötaja poolt. 5 Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 07.08.2015 Kreutzwaldi Comarket Kohus leiab, et 07.08.2015 kella 12.01 paiku Tallinnas, Narva mnt 21 asuvas ABC Supermarkets AS-le kuuluvast kauplusest Kreutzwaldi Comarket kauba kogumaksumusega 31,89 euro avaliku varguse katse toime panemine S.A poolt on tõendatud nii S.A süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab S.A end süüdi (tl 70-71). Ta võttis 07.08.2015 Kreutzwaldi Comarketist 3 karpi Arieli kapsleid ja pani kotti ja siis veel 1 Arieli kapsli pani põue. Siis jooksis ta poest välja kauba eest maksmata. Turvamees pidas ta poe taga kinni. Varastas edasimüügi eesmärgil. S.A-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja XXXütlused (tl 61). Olles tööl turvatöötajana, nägi, kuidas poodi sisenes valge jopega noormees, kes võttis 4 karpi Arieli ja möödus kassaliinist kauba eest maksmata. Mees jooksis poest välja ja jooksis talle järele ning pidas isiku kinni aadressil Karu 41. Meesterahva juurest avastati varastatud kaupa, mis tagastati kauplusele rikkumata. Isikusamasuse protokolli kohaselt osutus kinnipeetud meesterahvaks S.A (tl 68-69). Nagu ABC Supermarkets AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 59), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 07.08.2015 kella 12.01 paiku Tallinnas, Narva mnt 21 asuvas ABC Supermarkets AS-le kuuluvast kauplusest Kreutzwaldi Comarket pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati ABC Supermarkets AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 31,89 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale poest lahkumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Samuti leiab kohus, et antud juhul pani süüdistatav toime avaliku varguse katse
Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-193-96). Antud juhul nägi turvatöötaja, kuidas süüdistatav võttis poest Arieli kapsleid ja jooksis poest välja, jättes kauba eest tahtlikult maksmata. Süüdistatav, väljudes kauplusest ja saades aru, et tema tegevust märgati ning teda püütakse kinni võtta, proovis koos varastatud kaubaga minema joosta, kuid see ei õnnestunud. Turvatöötaja pidas ta poe taga kinni. Seega süüdistatav pani ülalnimetatud varguse toime avalikult, eesmärgiga säilitada ebaseaduslikku valdust varastatu üle, kuid see jäi süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga Arieli kapslid edasi müüa. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Lisaks viitab nimetatud eesmärgile ka see, et esemed sooviti ära võtta selleks, et nende müügist rahalisi vahendeid saada. 6 Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 31.08.2015 Läänemere SÄM Kohus leiab, et 31.08.2015 kella 17.55 ajal Tallinnas, Läänemere tee 2C asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast Läänemere SÄM kauplusest kauba kogumaksumusega 75,16 euro varguse katse toime panemine S.A poolt on tõendatud nii S.A süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab S.A end süüdi ja kahetseb tehtut (tl 88-91). Ta võttis 31.08.2015 Läänemere SÄM kauplusest 4 pudelit Jägermeistrit, millest 2 pani kotti ja 2 põue. Siis möödus kassadeliinist kauba eest maksmata. Turvamees pidas ta kinni. S.A-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja XXXütlused (tl 75-76). Olles tööl turvatöötajana, märkas ta videokaamerast, kuidas musta värvi riietatud noormees võttis neli Jägermeistri pudelit ja möödus kassaliinist kauba eest maksmata. Peale seda peatati noormees kinni ja leiti tema juurest 4 pudelit Jägermeistrit. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Isikusamasuse protokolli kohaselt osutus kinnipeetud meesterahvaks S.A (tl 7982). Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 74) taotletakse vastutusele võtta isik, kes 31.08.2015 kella 17.55 ajal Tallinnas, Läänemere tee 2C asuvas Tallinna Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast Läänemere SÄM kauplusest pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 75,16 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süüteod kvalifitseeritud ka
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et S.A pani toime 3 varguse katset ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 20.06.2015 kuni 31.08.2015. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest (tl 100-104), et S.A on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega (110-111). Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava õigusvastane käitumine õigesti kvalifitseeritud
7 Samuti on kohus ülalpool leidnud (episood 20.06.2015), et S.A pani toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Samuti on kohus juba ülalpool leidnud (episoodid 20.06.2015, 07.08.2015), et S.A pani toime
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus S.A toimepandud süütegude episoodides ei tuvastanud. poolt Kuivõrd süüdistatav on kolmest temale inkrimineeritud varguse katsest toime pannud üksinda, siis tuleb kahe varguse katse toimepanemist hinnata
lg 2 järgi, kuivõrd süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et ka kaastäideviimise süüteokatse (grupis K.XXX 20.06.2015) kvalifitseeritakse
Seega tuleb süüdistatava poolt süüteokatsete toimepanemine kvalifitseerida nii
Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et S.A pani toime
lg 2 p 5, 7 ja 9 - § 25 lg 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, avalikult ja süstemaatiliselt.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt S.A ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Lisaks sellele on S.A suhtes kohaldatud tõkendina vahi all pidamist. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (menetluskulud, tsiviilhagi). Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval viisteist kehtivat väärteokaristust ning teda on karistatud rahatrahvidega kokku ligi 500 euro ulatuses ning kõik trahvid on süüdistatav jätnud tasumata. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates S.A süü suurust
lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 varguse katse toimepanemist, millega tekitati 1-le kannatanule väikest varalist kahju. Arvestades varavastaste kuritegude arvu ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates S.A süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtu hinnangul ei ole talle inkrimineeritavate süütegude puhul tegemist juhuslikku laadi episoodidega, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase planeeritud süsteemse tegevusena. Süüdistatav peeti esimese varguse toimepanemiselt kinni eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisele järgnenud päeval. Seejuures on süüdistatavat varguste katsete toimepanemiselt korduvalt tabatud, kuid pärast kinnipidamist jätkas ta samalaadset õigusvastast käitumist. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel käitumine igasuguse kahetsuse puudumist. Samuti leiab kohus, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud elustiiliks, millega kõrvaliste isikute vara arvelt elatuda. Seejuures pani süüdistatav vargused toime kohtu poolt määratud katseaja, kusjuures eelmise otsusega mõistetud, kuid tingimisi kohaldamata jäetud karistuse osa täitmisele pööramata jätmise põhiliseks eeltingimuseks oli, et süüdistatav ei pane toime uut kuritegu. Vabanedes karistuse kandmiselt jätkas süüdistatav koheselt samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada teo keelatusest. Süüdistatav selgitas, et pärast vabanemist soovib ta suunduda koheselt rehabilitatsioonikeskusesse XXX, kuivõrd on aru saanud sõltuvusest. 9 Kohtu arvates on SAs XXXsõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse võimalik minna igal ajal, kuivõrd tegemist on raviga, mis on vabatahtlik. Sinna saanuks süüdistatav soovi olemasolu korral minna ka pärast eelmist kohtuotsust, samuti pärast üle-eelmist kohtuotsust. Eelmärgitud keskuses osutatav teenus on esimesed 9-11 kuud statsionaarne, mistõttu väited seal kohe saada elukoht ja töökoht ei ole tõsiseltvõetavad. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Samas süüdistatavale inkrimineeritud süütegude puhul on tegemist olukorraga, kus süüteod on jäänud katse staadiumisse ja tekitatud varaline kahju on minimaalne. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas ei pea kohus ülalmärgitud asjaolusid silmas pidades, sh varguste toimepanemiste jätkamine koheselt peale karistuse kandmiselt vabanemist, võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, keda on varem varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega (tl 110-111)
lg 2 p 5, 9 järgi 8 kuulise vangistusega, millest
lg 1, 2 alusel 5 kuud ja 10 päeva kuulus kohesele ärakandmisele ning 2 kuud 20 päeva jäeti 1 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseaeg algas 08.06.2015. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav esimese varavastase kuriteo episoodi toime 20.08.2015, s.o kohe peale seda, kui ta vabanes eelmise kohtuotsusega määratud karistuse kandmiselt. Samuti on kõik käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud süüteoepisoodid toime pandud katseajal. Sellest tulenevalt tuleb ka eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid täitmisele pööramata jäetud vangistus, s.o 2 kuud ja 20 päeva liita
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav pani süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatav viibib käesoleval ajal karistuse kandmisel, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.