p 5 järgi 10 a vangistusega, karistusaja alguseks loetud 22.08.2003, käesoleval ajal kannab Murru Vanglas nimetatud karistust, süüdistustes
MS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.G
Süüdi tunnistada H.G
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista H.G’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.05.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) aastat 9 (üheksa) kuud ja 6 päeva vangistust võrra ning H.G’i liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 6 päeva vangistust. H.G’i karistuse kandmise alguseks lugeda 15.11.
H.G on kohtu alla antud süüdistatuna samuti selles, et tema koos Dmitri Timokhiniga edastas 26.10.2004 Maardu Vanglast asukohaga Vana-Narva mnt 17 Maardu linn Põhja Ringkonnaprokuratuuri Tatari 39 Tallinnas ringkonnaprokurör Natalja Vesterile adresseeritud kirja, milles H.G ja Dmitri Timokhin kasutavad nende, Kirill Šeremeti ja Aleksandr Kudrjavtsevi suhtes kriminaalasjas nr 1-457/04 kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtulikul uurimisel riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör N V suhtes vulgaarseid ja ebasündsaid väljendeid. Seega pani H.G toime võimuesindaja solvamise, s.o.
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav H.G tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Süüdistatav H.G kinnitas, et tema mõte oli need kirjad kannatanutele kirjutada, sest pika vangistuse tõttu oli ta üksi isoleerituna ühiskonnast. Süüdistatava H.G ütlustest nähtub, et tema mõtles kirju kirjutades reaalselt, sest milleks nalja teha, kui pärast tuleb kohus. Süüdistatava H.G sõnul kirjutas tema kirja prokurör V , kuid Dmitri Timokhin luges seda ja pani oma allkirja alla. Süüdistatav H.G tunnistas, et ta ei tahtnud nende kirjadega mitte midagi saavutada. Süüdistatava H.G sõnul ei ole tal midagi kaotada ja tema jaoks ei ole vahet mitu kirja kirjutada. Süüdistatava H.G väitel lihtsalt kord tuleb aeg ja siis laheneb kõik iseenesest. Kannatanu L P kinnitas kohtuistungil, et arutas Tallinna Linnakohtus kohtunikuna kriminaalasja, kus H.G ja Dmitri Timokhinit süüdistati
Kannatanu L P ütlustest nähtub, et mõlemad sai süüdi mõistetud ja H.G sai 10 aastat vangistust. Kannatanu L P avaldas, et süüdistuses nimetatud kirjad saadeti kohtu kantseleisse tema nimele, kusjuures esimene kiri oli kirjutatud H.G ja Dmitri Timokhini poolt, teises kirjas oli H.G nimi ning kolmandas kirjas oli H.G ja veel kellegi nimi, kes on talle täiesti võõras. Kannatanu L P väitel on need kirjad olnud seotud alati mingi konkreetse sündmusega. Kannatanu L P kinnitas, et esimene kiri tuli siis, kui nad olid kätte saanud kohtuotsuse venekeelse tõlke ja tekkisid ilmselt ebameeldivad emotsioonid. Kannatanu L P väitel esimeses kirjas olid viidanud nad suhtlemiskeelule, mis neil omavahel oli kuni kohtuotsuseni. Kannatanu L P sõnul tuli teine kiri siis, kui oli ringkonnakohtu istung, kus jäeti otsus muutmata. Kannatanu L P tunnistas, et kolmas kiri tuli siis, kui asi jõudis Rakvere kohtusse ja ilmselt neile edastati süüdistusakt. Kannatanu L P väitel oli kirjades palju ebatsensuurseid väljendeid, kõigis oli ähvardusi, lubati tappa ja teha muid koledaid asju, samuti oli viiteid prokurör V . Kannatanu L P kinnitas, et ta tundis ennast solvatuna. Kannatanu L P ei pidanud eriti tõenäoliseks, et nad saavad neid ähvardusi ellu viia, sest neile on mõistetud suhteliselt pikk karistus, aga ebameeldivust need tekitasid ja rikkusid hingerahu. 4 Kannatanu N V kinnitas kohtuistungil, et puutus süüdistatavatega kokku 2 aastat tagasi Tallinna Linnakohtu kohtuistungil ja ringkonnakohtu istungil. Kannatanu N V avaldas, et süüdistuses nimetatud kiri saadeti prokuratuuri kantseleisse tema nimele ja kantselei kaudu sai ta kirja kätte. Kannatanu N V väitel oli kiri kirjutatud H.G ja Dmitri Timokhini poolt, kuid käekirja järgi oli selle kirjutanud tema arvates H.G . Kannatanu Natalja V sõnul olid kirjas ähvardused ja ebatsensuursed väljendid. Kannatanu N V kinnitas, et ta tundis ennast kirja lugedes solvatuna. Kannatanu N V avaldas, et ta ei võtnud ähvardusi tõsiselt. Kannatanu N V tunnistas, et kiri, mis talle adresseeriti, oli ajendatud ringkonnakohtu otsusest, sest tema meelest oli seal kirjas ka see, et kohtunikud olid teinud otsuse just nii, kuidas kannatanud tahtsid. Kohus avaldas kohtulikul uurimisel alljärgnevad kohtueelsel menetlusel kogutud tõendid: - kohtunik L P ning ringkonnaprokurör N V adresseeritud kirjad (I kd, tl 142 olevas kinnises ümbrikus); - Eesti Keele Instituudi keelelis-tähendusliku ekspertiisiakti (I kd, tl 59-60), mille uurimuslikus osas on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud kirjades ei ole ühtegi korda mainitud nimepidi üks ega teine ekspertiisimääruses nimetatud isik (kohtunik L P ja prokurör N V ), kuid kirjade sisust võib oletada, et kirjutajad adresseerivad oma sõnad kohtunikule ning prokurörile, kes on tegelenud H.G ja Dmitri Timokhini kriminaalasjaga. Ekspertiisiks esitatud kirjad sisaldavad väga ränki ebatsensuurseid sõnu, mida tavalistes üldkasutatavates sõnaraamatutes ei esine, neid ei ole isegi erialases argoosõnaraamatus, põhiliselt on argooleksikat, mida on kasutatud nii kaudseks kui ka otseseks ähvardamiseks. Enamik lauseid sisaldavad ähvardavaid või solvavaid kõneelemente. Need väljendid annavad alust väita, et ähvardused on suunatud nii isikutele, kes on seotud kirja autorite kriminaalmenetluse ja karistustähtaja määramisega, kui ka isikule, kes nende arvates kaebas nad kohtusse. Kirjades on rohkesti madalkeelse ja vulgaarse märgendiga väljendeid ja sõnu, mis solvavad eriti naisisikut. - kohtunik L P adresseeritud kirja, mis 22.03.2006 registreeriti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas (II kd, tl 17); - asitõendi – eelpoolnimetatud kirja vaatluse protokolli 30.05.2006 (II kd, tl 20), millisest nähtub, et selle tekstis on kasutatud ebatsensuurseid väljendeid. - Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-457/04 17.05.2004 (II kd, tl 42-50) H.G, Kirill Šeremeti, Dmitri Timokhini ja Aleksandr Kudrjavtsevi süüdimõistmise ja karistamise kohta
Süüdistatavat H.G karistati vangistusega 10 aastat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava H.G süü temale esitatud süüdistustes leidis täielikult tõendamist. Kohus tuvastas, et süüdistatav H.G adresseeris kahel korral oma kirja Tallinna Linnakohtusse Liivalaia 24 Tallinnas kohtunik L P , ühel korral Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja Liivalaia 24 Tallinnas kohtunik L P ja ühel korral Põhja Ringkonnaprokuratuuri Tatari 39 Tallinnas ringkonnaprokurör N V . Kohtunik L P kuulus kohtunikuna Tallinna Linnakohtu kohtukoosseisu, milline langetas 17.05.2004 kriminaalasjas nr 1-457/04 süüdistatava H.G suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, karistades teda
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester esindas kriminaalasjas nr 1-457/04 riiklikku süüdistust Tallinna Linnakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus. Süüdistatava H.G poolt kannatanutele L P ja N V adresseeritud kirjades kasutatud väljendid on kohtu poolt tuvastatud ja kontrollitud, sealjuures on kohtu arvates tegemist äärmiselt vulgaarsete ja ebasündsate väljenditega, millised on oma sisult eriti naisisikuid solvavad.
näeb ette vastutuse kohtu või kohtuniku laimamise või solvamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel.
näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatava H.G poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
ja
Süüdistatav H.G oma tegevusega kahjustas nii kohtuniku kui ka prokuröri au ja väärikust. Ajend kohtuniku ja prokuröri kui võimuesindaja solvamiseks tulenes kummagi ametialasest tegevusest õigusemõistmisel. Süüdistatav H.G ei leidnud muud väljundit oma pahameele avaldamiseks tema suhtes langetatud kohtuotsuse suhtes kui vulgaarsete ja ebasündsate väljenditega kirjade kirjutamine ja nende adresseerimine kohtunikule ja prokurörile, kes tema arvates olid ebaobjektiivsed. Subjektiivsest küljest eeldavad vaadeldavad paragrahvid tahtlust kõigi süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes, kusjuures süüteokoosseisud on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav H.G pani kuriteod toime otsese tahtlusega, sest ta mõtles kõike tõsiselt ja oli kirjade kirjutamisel järjekindel, saates viimase kirja kohtunikule veel siis, kui kriminaalasi oli juba kohtumenetluses. Kohus loeb süüdistatava H.G käitumises tuvastatuks nii süüteokoosseisude objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ega leia õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava H.G karistust kergendab süü tunnistamine ja alaealisus (kaks kuriteoepisoodi
järgi ning
Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava H.G isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat H.G on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures uued tahtlikud kuriteod pani ta toime Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega nr 1-457/04 17.05.2004
Nimetatud asjaolu näitab seda, et vanglas karistust kandes ei ole süüdistatav H.G veel asunud paranemise teele. Süüdistatava H.G suhtumist toimepandud kuritegudesse näitab kohtu arvates see, et süüdistatav H.G õigustas oma tegusid ega kahetsenud midagi.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse ning
Kohtu arvates ei ole lähtuvalt eeltoodust süüdistatava H.G karistamine rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega põhjendatud ega otstarbekas. Kohus leiab, et süüdistatavat H.G tuleb toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega, milline on
lg 1 järgi liitkaristusena
6 Viru Maakohus lõpetas oma määrusega 15.11.2006 kriminaalasjas nr 1-06-2851 menetluse Dmitri Timokhini osas tema süüdistuses
MS § 203 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.