S § 69 lg 1, § 72 lg 1 alusel asendada S.V mõistetud arest 22 päeva üldkasuliku tööga 22 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.
) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot.
lg 5 p 3 alusel võeti S.V-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema liikluskäitumisega - S.V puuduvad varasemad karistused. Samas ei saa toimepandud rikkumist pidada ebaoluliseks või kergeks rikkumiseks. Võttes arvesse ületatud kiiruse suurust, on kohtuvälise menetleja hinnangul ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine on juhile selgelt tajutav ja arusaadav. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivne eesmärk menetlusaluse isiku puhul on ära hoida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuväline menetleja otstarekaks isiku karistamist pelgalt rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada ka teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.
lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on väärtoeasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et 23.09.2019.a kell 22.00 Jõgeva maakonnas, Mullaveres, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 26.kilomeetril (suunaga Jõgeva poole) juhtis S.V mootorsõidukit BMW 330D, registreerimismärgiga 3 xxxxxx kiirusega 178 km/h (+/- 6 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 23). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker II MDR nr AS
Seega on eeltoodud tõenditega veenavalt tuvastatud, et S.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 82 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis S.V mootorsõidukit BMW 330D, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 178 km/h (+/6 km/h), ületades sellega
lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Seega on S.V tegevuses tuvastatud
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. 4 15. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati S.V-le karistuseks rahatrahv 190 trahviühikut, s.o 760 eurot.
lg 5 p 3 alusel võeti S.V-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.
lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja
lg-s 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.1 Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui 82 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et arvestada tuleb
normitehnilist ülesehitust ja sisu.
jaguneb lõigeteks, kusjuures iga raskem rikkumine (kiiruse ületamine suuruse järgi) on sätestatud järgmises lõikes. Kuna S.V on toime pannud
§-s 227 sätestatud kõige raskema rikkumise, tuleb S.V süüd pidada mõistetavalt ka keskmisest suuremaks. Samuti on oluline, et S.V poolt juhitud mootorsõidukis viibisid kaasreisijad. Sellisel kiirusel liikluses osalemine on äärmiselt ohtlik nii juhile endale, kui ka kõikide teiste kaasreisijate ja -liiklejate eludele, samuti tervisele ja varale. Piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal liikles maanteel ka teisi liiklejaid, on oma ütlustega kinnitanud tunnistajaxxxxxxxxxxxxx Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et tegu pandi toime pimedal ajal ning metsavahelisel teelõigul, mis omakorda suurendab võimalust, et sõiduteele võib ootamatult joosta metsloomi. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning leiab, et käesoleval juhul tuleb S.V puhul arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 24) nähtub, et S.V avaldas juba sündmuskohal 23.09.2019. a, et tema tegu (sõidukiiruse ületamine) oli riskantne ning ohtlik, samuti tunnistas S.V , et halb oli ületada kiirust. Kohus eeldab, et eeltoodud selgituste näol on tegemist menetlusaluse isiku enda hinnangutega toimepandud teole, mitte aga politseiametnike poolt ette öeldud seisukohtadega. Ka tunnistajaxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli rikkumise toimepannud juht nõus fikseeritud kiiruse näiduga, tunnistas oma süüd ning käitus viisakalt. Seega saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et S.V sai oma süü suurusest aru juba ajal, mil tema suhtes vormistati väärteoprotokoll ning ta ka kahetses toimepandut. 15.2
lg 4 näeb võimalike kohaldatava põhikaristuse liikidena ette nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmise. Tuleb arvestada, et
lg 4 järgi toimepandud rikkumise eest (kiiruse ületamine üle 60 km/h) on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Lisaks on
S § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega valitakse karistusliik vastavalt teo toimepanija isikule, tema süü suurusele ning ka isiku mõjutatavusele vastavalt. 5 Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, ehk kehtivad karistused puuduvad, kuid olenemata menetlusalusel isikul varasemate karistuste puudumisest peab kohtuväline menetleja vajalikuks isiku kõrvaldamist liiklusest. Kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2019.a otsuse (väärteoasjas nr 2780,19,011590) muutmata jätmist. Seega on tuvastatud toimepanija keskmisest suurem süü, mis on lisakaristuse kohaldamise üks eeldus, kuid puuduvad eripreventiivsed kaalutlused, millega saaks õigustada juhtimisõiguse äravõtmist S.V-lt . Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 (p 11) leidnud, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Karistusregistri andmetel (tl 26) puudusid S.V süüteo toimepanemise aja seisuga, s.o 23.09.2019. a kehtivad karistused. Ka S.V enda hinnangul on ta kuni käesoleva rikkumise toime panemiseni olnud korralik liikleja. Kohus märgib, et kuigi S.V ületas suurimat lubatud kiirust olulises määras, siis muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi S.V-le praeguses asjas ette ei heideta. Ka ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest ega ka väärteoasja materjalidest menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad temast tuleneva võimaliku ohu tavapärasest suuremaks või uute rikkumiste toimepanemise tõenäolisemaks. Seega saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku näol on tegemist nö karistustundliku isikuga, kes on käesolevalt mõjutatav vähem intensiivse karistusliigiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on küll kindlaks tehtud, et S.V juhitud mootorsõidukis viibis ka mitu kaasreisijat, millega menetlusalune isik seadis lisaks enda elule ja tervisele ohtu ka kaasreisijate ja -liiklejate elud ning tervised, kuid tuvastatud ei ole, et menetlusalune isik oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra, häirinud või takistanud liiklust, mistõttu saaks tema süüd pidada
lg-s 4 kirjeldatud koosseisupärasest käitumisest suuremaks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-17). Seega saab asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole kindlaks tehtud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et S.V asub taas mootorsõiduki juhina suurimat kehtestatud sõidukiiruse piirmäära ületama. Kohus märgib, et karistus peab olema individualiseeritud (kohaldatakse konkreetsele isikule) ning omab olulist tähendust võimalusele mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus
lg 4 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad S.V-le määratud põhi- ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et S.V-le määratud põhi- ja lisakaristus tuleb tühistada ning teha selles osas uus otsus. 15.3 Kohus peab põhjendatuks määrata S.V-le karistuseks aresti. Võttes arvesse süüteo toimepanemise asjaolusid, samuti kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi (s.o 190 trahviühikut), peab kohus võimalikuks määrata aresti 22 päeva. Põhikaristus peab hõlmama kogu teo ebaõiguse. Kohtu hinnangul vastab S.V teo ebaõigussisule leebeimast karistusliigist raskem karistusliik, s.o arest. Ka menetlusalune isik taotles arest määramist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Kohtuistungil küsitlemisel tegi kohus kindlaks, et S.V on isik, kellele on võimalik kohaldada üldkasulikku tööd- seda võimaldab tema terviseseisund, igapäevased töötingimused. Kohus, arvestades, et üldkasulik töö on viimane alternatiiv vabaduse võtmisele, on seisukohal, 6 et S.V-le karistuseks mõistetud arest tuleb asendada üldkasuliku tööga. Seega tuleb S.V-le karistuseks määratud arest 22 päeva asendada üldkasuliku tööga, millele vastab KarS § 69 lg 1 alusel 22 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. Siinkohal arvestab kohus, et S.V ei ole perekonda (sh ülalpeetavaid) ning ta töötab graafiku alusel Tartu linnas (tööpäevad kella 09.00st kuni 21.00ni). Seega selleks, et S.V oleks võimalus tähtaegselt talle määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha, kuid samal ajal sissetulek säilitada (S.V tuleb lisaks igakuistele kommunaalmaksetele tasuda ka pangalaenu), määrab kohus pikema tähtaja üldkasuliku töö tundide tegemiseks, s.o 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb (kodanikul) olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. 16. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.10.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2780,19,011590 osaliselt, s.o S.V-le määratud põhi- ja lisakaristuse osas. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, millega tunnistab S.V süüdi
lg 4 järgi ja mõistab talle karistuseks aresti 22 päeva selle asendamisega üldkasuliku tööga. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Tulenevalt asjaolust, et S.V kaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud riigikanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole. Ülle Raag Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.