KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg 07.juuni 2016.a. Rapla, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-15-8364 Kohtunik Lea Pavelson Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Olga Lobjaku erakorraline ettekanne T.U kohta. Süüdimõistetu , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx T. U xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx x-xx RESOLUTSIOON Kehtestada T. U-le lisakohustuseks läbida alkoholismivastane ravikuur (alluda ettenähtud ravile). Kohustus algab T.U-le määruse kättesaamise päevast. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud T.U on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 02.novembril 2015.a. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistatud kuue
(6)kuulise vangistusega, millest kahtlustatavana kinnipidamisega 30.juunist kuni 02.juulini 2015.a. loeti kolm
(3)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi viis
(5)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pööratud vangistust täitmisele, kui T.U kaheteist
(12)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on T. U esimese kuu jooksul kolmel korral ilmunud registreerimisele alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise tõttu tekitas T.U endale uusi probleeme, ei olnud nõus vabatahtlikult alkoholist loobuma, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga määrata T.U-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Pärnu Maakohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras 01.02.2016 T.U-le katseajaks täiendava lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. 2 Alates 20.02.2016 on kolmel korral tuvastatud T.U alkoholi tarvitamist, millega ta on rikkunud talle määratud lisakohustust. Seetõttu toimuvad alates 27.04.2016 registreerimised üks kord nädalas, kuni ta on käinud ära psühhiaatri konsultatsioonil ning kriminaalhooldusametnik on veendunud, et T.U on kaine. Registreerimistel on T.U-ga vesteldud alkoholi tarvitamise mõjust tema käitumisele ja tema perele ning on analüüsitud selle tagajärgi. T.U tunnistab, et ei tule iseseisvalt toime alkoholi tarvitamisest loobumisega ning on nõus läbima alkoholivastase ravikuuri. Psühhiaatri vastuvõtuaeg on broneeritud 07.06.2016 kella 14.
- T.U on andnud kirjaliku nõusoleku ravi läbimiseks. Senise katseaja jooksul ei ole T. U kaks korda registreerimistele ilmunud. Peale toimepandud kuritegu s.o perevägivald läbis T. U 25.0215.04.2016 sotsiaalprogrammi „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine.“ T.U on kümme aastat perioodiliselt töötanud mitteametlikult, teenides kuus vähemalt 300 eurot. Viimane ametlik töökoht oli üksteist aastat tagasi Raikküla Farmer OÜ-s, kus ta töötas kaks aastat, mis on kõige pikem, mil ta on ametlikult töötanud. Tema perekond on Märjamaa Vallavalitsuselt üle kümne aasta taotlenud riikliku toimetuleku toetust, ühekordselt makstavaid sotsiaaltoetusi ja sotsiaalteenuseid. Alates 27.04.2016 elab T.U oma perest eraldi. Karistusregistri andmetel ei ole T.U senise katseaja jooksul toime pannud uut väärtegu. Alkoholi tarvitamine suurendab T. U puhul uue kuriteo toimepanemise riski ja ohtlikkust. Olles alkoholijoobes muutub vägivaldseks. Seepärast palub kriminaalhooldaja kehtestada T.U -le katseajaks täiendav lisakohustus läbida alkoholivastane ravikuur. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. T.U on kohtuotsusega määratud katseajal rikkunud alkoholi tarbimise keeldu 07.05.2016 ja 09.05.
- Rikkumiste kohta on T. U kirjalik seletuskiri. Seletuskirjas kriminaalhooldajale T.U tunnistab kohustuse rikkumist. T. U tunnistab, et ei tule iseseisvalt toime alkoholi tarvitamisest loobumisega. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest käitumiskontrolli nõuete täitmise osas T.U-le etteheiteid ei ole. Vangistuse kandmine ilmselgelt alkoholisõltuvusest vabanemisele kaasa ei aita. Loomulikult on esmatähtis, et T.U ise teadvustab endale alkoholi tarvitamisega tekkivaid probleeme ja et tema enda soov oleks alkoholiprobleemiga tõsiselt tegeleda. Kuna T.U on andnud nõusoleku läbida alkoholi võõrutusravi, siis kohus arvab, et T. U enda soov on olemas. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus lisakohustuse vajalikkuse kohta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja T.U-le tuleb määrata katseajaks täiendav kohustus. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik