1-19-2523/27

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2019 1-19-2523 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas I.J (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri
3. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.J, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON Jätta I.J-i määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega tunnistati I.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1–§ 25 lg-te 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 2 aastat 2 kuud. I.J-i karistusaeg algas
7. detsembril 2018 ja lõpeb
8. veebruaril
11. augustil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Smirovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vabastamist.
12. Viru Maakohus jättis
13. septembri
14. a määrusega I.J-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus tõi positiivsena välja, et I.J käitub vanglas hästi, vabaduses on tal elukoht, ema on valmis teda abistama, ta soovib alkoholi mitte enam tarvitada ja elada seaduskuulekalt. Nimetatud asjaolud ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava vabastamiseks siiski piisavad, kuna tema uue kuriteo sooritamise suurt riski näitab järgmine teave. I.J on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib ta neljandat korda. Süüdimõistetu on toime pannud vägivaldseid tegusid. Tema kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Praegu kannab ta karistust teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest, kusjuures kuriteo toimepanemisel kasutas ta nuga. I.J-i korduvad kriminaalkaristused näitavad, et ta ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu uue kuriteo riskitegur on alkoholi tarvitamine. Kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Joobes võib ta muutuda vägivaldseks ja sattuda konfliktidesse. Uue kuriteo riski suurendab seegi, et I.J suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja ta on teiste inimeste poolt kergesti mõjutatav. MÄÄRUSKAEBUS
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.J, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. I.J märgib, et ta on sellises vanuses, kus ellusuhtumine on muutunud ja elu hakkab jõudma viimasesse faasi. Tervis on läinud järjest viletsamaks ja see paneb teda eluväärtusi ümber hindama. Korrektiive oma elus on ta hakanud tegema just praeguses vangistuses. Tal on kodu ja teda ootab ema, kes vajab toetust ning abi. Ema on valmis teda aitama. Teineteist toetades saaksid nad suurepäraselt hakkama. Töötukassa vahendusel oleks tal kindlasti võimalik leida töö, mida tervis võimaldab teha. Töövõimepension on talle aga niikuinii kindlustatud, samuti on tal ema toetus. Kriminaalhooldaja abiga läheks ta kohe ka alkoholivastasele võõrutusravile, kuna omal jõul ta alkoholiprobleemiga toime ei tule. Ta on ka nõus, et elektroonilist valvet kohaldataks karistusaja lõpuni, ja ta lubab täita kõiki kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et I.J-i määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
17. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. aprilli
19. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
20. Määruskaebuse argumendid ei veena ringkonnakohut selles, et esimese astme kohus tegi kaalutlusvea ning jättis I.J-i seetõttu alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Vaidlustatud kohtumääruses sisalduvale argumentatsioonile ei oleks ringkonnakohtul midagi sisulist ja olulist lisada. Ka määruskaebuses ei ole nimetatud, et esimese astme kohtul oleks midagi märkamata jäänud või et kohus oleks uue kuriteo toimepanemise riski hinnates eksinud. I.J toob üksnes välja teda positiivselt iseloomustavad tegurid ning toonitab, et tema ellusuhtumises on praeguse vangistuse ajal tekkinud muutused. Kaebuses märgituga samasuguse info ja kinnipeetava soovi end muuta tõi määruses välja aga juba ka maakohus, selgitades samas veenvalt, miks vaatamata sellisele teabele püsib I.J-i retsidiivsusrisk kõrgel ja teda ei saa vanglast vabastada.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus I.J-i määruskaebuse Viru Maakohtu
22. septembri
23. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 2