järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Paul Pikma Süüdistatav M.B – isikukood: XXX; elukoht ja aadress: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; karistatus: vastavalt karistusregistrile kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus. Tõkend Kohaldatud tõkendit –elukohast lahkumise keeld– 08.03.2013. a KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.08.03.2013.a s.o 2 päeva. Kaitsja kohtuistungile kaitsjat ei soovinud Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 179, § 180, § 311-313, § 315 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.B
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel M.B eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.03.2013.a, s.o 2 päeva arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel M.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1-13-8237
p 1 alusel arvestada M.B-le määratud 3 aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o 02. oktoober 2013.a. M.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.B-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Mõista M.B-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot); - kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti ); - advokaadi õigusabikulud summas 120,00 € (ükssada kakskümmend eurot); - joobeseisundi tuvastamise kulu 132 € (ükssada kakskümmend kaks eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.B , 1-13-8237, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA M.B on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.03.2013.a kella 23:43 ajal Harjumaal Harku vallas Laagri-Harku tee 6-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove). Oma käitumisega rikkus M.B liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani M.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
2 1-13-8237 16.09.2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav M.B ja tema kaitsja Talvi Vaske kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.B karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /07.-08.03.2013/, seega karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.B ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 480.- eurot (so 1,5 x 320.- eurot) ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 02. oktoobril 2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav M.B kinnitas kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava M.B selgituse ja prokuröri abi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav M.B on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et M.B tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning M.B-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav M.B-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning toimiku materjalidest koopia tegemise kulu, joobeseisundi tuvastamise kulu ja sundraha riigituludesse. 3 1-13-8237 Süüdistatav M.B ei tööta, seega käib kohtukulude kohene tasumine talle ülejõu. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.B, 1-13-8237, menetluskulu“. Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.