) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg.4 kohaselt peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg.1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline.
lg.2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on kannatanu esitanud tsiviilhagi otsese varalise kahju hüvitamiseks
lg.3 tähenduses.
lg.3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg.1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada ning vastavalt sama sätte lg.2 kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 6 Käesoleval hetkel on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et süüdimõistetud M.F , F.U, E.B ja M.G on tekitanud kannatanule OÜ Xxx kahju. Vaidlus seisneb tekitatud kahju suuruses ja ulatuses. Süüdistuse kohaselt tekitasid M.F , E.B, M.G ja F.U Xxx OÜ-le varalise kahju 9586 € ulatuses, mis seisnes telfri varguses. Kannatanu esindaja Xxx Xxx esitas 12.11.2010 koos ülekuulamise protokolliga nimekirja varastatud asjadest. Nimekirjas kajastub küttesüsteemi, akende, uste, telfri jm asjade vargusega tekitatud kahju esialgne hinnang (845 459 krooni) (kd 1, tl 7-15). Seejärel esitas kannatanu korrektse tsiviilhagi avalduse 22.03.2013 summas 54 034,68 €, milles kajastub küttesüsteemi, akende, uste, telfri jm asjade kahju (kd 1, tl 80). Hiljem esitas kannatanu uue tsiviilhagi summas 18 900 €, millega nõutakse telfri vargusega tekitatud kahju hüvitamist (kd 1, tl 113-114). Kannatanu on hinnanud elektrilise talaga kraana ja alusrelsside, mille kandevõimsus on 2 tonni (telfer) väärtuseks 18 900 € ilma käibemaksuta. Kahju suurus põhineb AS Remeksi Keskus poolt 13.05.2014 esitatud hinnapakkumises, mis sisaldab endas: projekt (900 €), talaga kraana (8850 €), alusrelsid (4500 €), katsetus (300 €) (kd 1, tl 113-114). Dokument oli algselt allkirjastamata, kuid apellatsioonkaebuses esitas Xxx OÜ esindaja vandeadvokaat Küllike Namm originaaldokumendi allkirjastatud koopia (kd 2, tl 9). Ühtlasi esitas kannatanu esindaja vandeadvokaat Küllike Namm xxx OÜ hinnapakkumuse, mille ta palus juurde võtta kriminaalasja toimikusse tõendina, kuna see tõendab tsiviilhagi nõude suurust. Käesoleval hetkel seisneb vaidlus tsiviilhagi suuruses. Kannatanu leiab, et temale tekitatud kahju suuruseks on 18 900 €. Süüdimõistetud vaidlevad esitatud tsiviilhagile vastu ja leiavad, et selle suurus on 641,90 €, mille moodustab vanametalli hind, sest nende hinnangul varastati vaid seadme raam, mitte seade ise, viidates vanametalli maksumusele (kd 1 tl 93). Süüdistuse kohaselt oli tekitatud kahju 9586 € ulatuses. Riigikohus on oma 22.02.2013 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-106-12 ja 28.01.2010 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-79-09 sedastanud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus on puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Kannatanu Xxx Xxx 12.11.2010 ülekuulamise protokollist nähtub, et 05.11.2010 kell 23.05 on talle kuuluva OÜ Xxx ruumidest xxx toime pandud firmale kuuluva vara vargus (30 alumiiniumradiaatorit, malmradiaatorid, alumiiniumvitriinid, uksed), esialgne kahju oli 400 000 EEK, varguse toimepanemises kahtlustas ta firma töötajaid E.B , F.U , M.G ja M.F (kd 1, tl 2-5). M.F kahtlustatavana ülekuulamise 09.12.2010 protokollist nähtub, et ta tunnistab telfri varguse toimepanemist koos F.U , M.G ja Juri 7 E.B-ga. Samast ülekuulamise protokollist nähtub, et ettepaneku monteerida lahti telfri raam ja anda see vanametalli kokkuostu tegi E.B . M.F tõi gaasitanklast gaasilõikuse jaoks hapnikuballooni, E.B lõikas telfri raami läbi ning M.F , F.U ja M.G tõstsid katkilõigatud osad firmale kuuluvasse sõidukisse Fiat. Telfrit ennast seal ei olnud. Metalli viisid nad ära 06.11.2010, E.B sai selle eest raha ja andis koheselt M.F-ile 1300 EEK, palju teised said, ta ei tea. Ka 21.03.2013 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas M.F, et nad lõikasid maha telfri karkassi ja seadmeid seal peal ei olnud (kd 1, tl 16-19, 68-71). M.G 05.04.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötas OÜ-s Xxx, firma ei maksnud talle ning E.B-le , M.F-ile ja F.U-le septembris ja oktoobris 2010 palka, neil ei olnud raha elamiseks, mistõttu otsustasid nad teenida natuke vanametalli kokkuostu andmisega. OÜ Xxx laos oli telfri metallist karkass, seadet ennast telfril ei olnud. Nad otsustasid karkassi tükkideks saagida ja vanametalli anda, midagi peale karkassi nad ei võtnud (kd 1, tl 50-53). Tunnistaja xx xx ülekuulamise 16.06.2011 protokollist nähtub, et tema rentis OÜ-s Xxx oma firmale ruume ning hoidis seal ehitusmaterjale ja ehitustööriistu. 04.11.2010 05.11.2010 märkas ta, et kogu OÜ-s Xxx on maha saetud malmradiaatorid; nägi kilbiruumis hapnikuballooni; tundis lõhna, mis jääb alles peale metalli lõikamist; ei näinud telfrit ja väljast hoone juurest oli kadunud tarbemetall. Tunnistaja kinnitas, et varastanud olid oma töötajad (kd 1, tl 63-66). F.U kahtlustatavana ülekuulamise 22.03.2013 protokollist nähtub, et nad otsustasid toime panna telfri varguse, kuna neile ei makstud raha, palk tuli osade kaupa ja suure hilinemisega ja mitte täies mahus. Nad ei võtnud mitte kogu telfrit, vaid ainult selle aluse, kuna telfer polnud töökorras ja sellel polnud mingeid seadmeid. Peale telfri karkassi nad laost midagi ei võtnud. Kütet laos ei olnud ja signalisatsioon ei töötanud juba umbes 2 kuud (kd 1, tl 74-77). E.B kahtlustatavana ülekuulamise 03.04.2013 protokollist nähtub, et telfri varguse otsustasid nad toime panna koos seetõttu, et neile ei makstud palka ja polnud raha, millest elada. Peale telferi karkassi nad laost midagi ei võtnud. Kütet laos ei olnud, signalisatsioon ei töötanud juba umbes 2 kuud. TÜ xxx väljastas neile tõendi, et telfri uus alus maksab 641,90 € (kd 1, tl 88-92). Tunnistaja Xxx xxx 12.01.2011 ülekuulamise protokollist nähtub, et 2010 novembri alguses sõitis garaaži juurde mikrobuss-kaubik. Isikud andsid ära umbes poolteist tonni lahtilõigatud karpterast (kd 1, tl 30-32). Hinnates tõendeid kogumis ja siseveendumuse kohaselt, leiab kohus, et kannatanu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt selgitab kohus, et Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1 järgi lahendatakse kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega jätab kohus tähelepanuta kannatanu esindaja hinnapakkumise xxx OÜ poolt. AS xxx hinnapakkumine, mis oli allkirjastamata, tuleb samuti jätta kõrvale, kuna see ei vasta TsMS §229 lg.1 sätestatud tõendi nõudele. 8 Riigikohus on oma lahendis nr.3-1-1-105-10 sedastanud, et kohtul on kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda siinkohal ka menetlusökonoomia printsiibist, et lahendada süüteoga tekitatud kahju tervikuna
Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul on jõustunud kohtuotsus telfri varguses osas, kuid täpselt tõendamata telfri maksumus, tuleb lähtuda süüdistusaktis esitatud summast 9586 €. Samas oleks ebaõiglane ka tsiviilhagi rahuldamine summas 641,90 €, sest kohtu hinnangul moodustab see karpraua maksumuse vanametalli hinnana, mitte ei ole tegu komplektse raamiga. Nii on kohus seisukohal, et tsiviilhagi tuleb rahuldada summas 9586 €, mida kohus peab mõistlikuks summaks. Kohus lähtub kahju suuruse hindamisel oma siseveendumusest ja TsMS §233 lg.1.
lg.1 järgi olukorras, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb tsiviilhagi summas 9586 € välja mõista süüdistatavatelt M.F-ilt, E.B-lt, M.G-lt ja F.U-lt solidaarselt. Lisaks oli esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks, mida kohus peab põhjendatuks ja mis tuleb süüdistatavatelt välja mõista. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kannatanu Xxx OÜ on maakohtule asja arutamise käigus esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 648 € ja arve nr.2014559 selle arve tasumise kohta. Lisaks esitati arve nr.2015216 summas 1008 € ja arve nr.2015280 summas 432 €, kokku summas 2088 €. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, arvestades KrMS §182-s sätestatud erandeid. Vastavalt KrMS §182 lg.3 jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Maakohus leiab, et kannatanu Xxx OÜ poolt nimetatud summad käesolevas kriminaalasjas valitud esindajale vandeadavokaat Küllike Namm on põhjendatud, ei ole üle paisutatud ning kuuluvad väljamõistmisele süüdimõistetutelt võrdsetes osades. Kaaludes kõiki asjaolusid, leiab kohus, et valitud esindaja kulud tuleb välja mõista süüdistatavatelt täies ulatuses. Nii kuulub M.F-ilt väljamõistmisele 522 €, E.B-lt väljamõistmisele 522 €, M.G-lt väljamõistmisele 522 € ja F.U-lt väljamõistmisele 522 €. 9 Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtulikus menetluses oli süüdistatav M.F-ile määratud kaitsjaks vandeadvokaat Nikolai Rõžov, süüdistatav F.U-le kaitsjaks vandeadvokaat Irina Žurina, süüdistatav E.B-le kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev ja süüdistatav M.G-le kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga. Maakohus peab kaitsjate esitatud taotlusi kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja rahuldab kaitsjatasu taotlused täielikult. Vastavalt KrMS §176 lg.1 p.2 on erikuludeks sundtoomise kulud. Maakohtu 06.10.2015 istungile ei ilmunud süüdistatav M.G, kelle suhtes kohus kohaldas sundtoomist. Vastavalt Ida Prefektuuri väljastatud sundtoomise kulude õiendile olid sundtoomise kulud 18,70 €, mis kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. Vastavalt KrMS §180 lg.3 arvestab kohus menetluskulude määramisel muuhulgas süüdimõistetu varalist seisundit ning võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kuna 13.10.2015 istungile olid jätnud ilmumata M.G ja E.B , kuulub selle istungi osas nendelt väljamõistmisele kaitsjatasu. Kõik ülejäänud määratud kaitsjate tasud jätab kohus riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.