KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2019, Võru Väärteoasja number 4-18-6601 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi N.F kaebus Polits

) §-s 29 sätestatud hädaseisund. Selle paragrahvi esimese lause järgi ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

1. N.F ähvardas vahetu oht mitte saada tagasi koju.
2. Selle ohu kõrvaldamiseks sõitis N.F Muratist Luhamaale – et sealt edasi oma kodumaale Venemaale minna. Järgnevalt on vaja küsida, kas niisugune toiming (ehk päästmistoiming hädaseisundiõiguse mõttes) oli viidatud ohu kõrvaldamiseks vajalik. Vajalik 4 on toiming siis, kui see on ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim (Sootak. Karistusõigus. Üldosa.
3. VII/190).
4. Sobiv N.F valitud meetod oli: see võimaldas tal jõuda Venemaale.
5. Küll aga polnud kohtu hinnangul tegu säästva ohu kõrvaldamise toiminguga. N.F oleks saanud pöörduda koju ka ilma Eestisse tulemata: nt Kanaari saartelt otse või Frankfurtist Venemaale lennates või Riiast ilma Eestit läbimata Venemaale sõites. Sellega seoses väärib mõningast tähelepanu ka T. Pindise juhtumikirjelduses kajastuv N.F väide, et tal (st N.F ) ei olnud kuigivõrd raha. Seetõttu on võimalik, et N.F ei saanud osta kõrge hinna tõttu mõnda muud lennupiletit: nt otselennupiletit Hispaaniast Venemaale või Frankfurtist Venemaale. Teoreetiliselt võiks see anda aluse väita, et need kalliste piletitega lennureisid ei saa päästmistoiminguna arvesse tulla. Nii see siiski ei ole. Esiteks oleks N.F-ile jäänud ikkagi võimalus sõita Riiast Venemaale ilma Eestisse tulemata. Teiseks: on tõenäoline, et N.F siiski oli piisavalt raha, sest a) ta jäi veel 11 päevaks Kanaari saartele ja see nõuab mõningast raha ka siis, kui elada kokkuhoidlikult, b) ta olevat leidnud Kanaari saartelt ühe naissoost seltsilise ja c) tal polevat kuhugi kiiret, sest ta oli kaotanud Venemaal töö ning tema kalad olid akvaariumis juba niikuinii nälga surnud. Kolmandaks oleks N.F võinud raha kusagilt laenata: nt sugulastelt-sõpradelt või interneti teel mõnelt laenuandmisele spetsialiseerunud äriühingult.
6. Aga isegi kui päästmistoimingu vajalikkust jaatada, ei saaks seda ikkagi pidada

§-ga 29 õigustatuks, sest päästmistoiming ei olnud kooskõlas proportsionaalsusnõudega. Nagu märgitud, eeldab hädaseisundi jaatamine ka seda, et päästmistoiminguga kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

§ 29

eeldab niisiis ka otsustamist, kas tegu toime pannes järgis toimija sellist huvi, mis oli kaalukam õigushüvest, mida ta rikkus. N.F rikkus VMS § 298, mis kaitseb avalikku julgeolekut. Menetlusaluse isiku huvi oli, nagu öeldud, koju jõudmine. Seega tuleks kaaluda, kas N.F koju jõudmise huvi on ilmselt olulisem avalikust julgeolekust. Neid erinevaid hüvesid ei saa võrrelda abstraktselt:

§ 29ls 2 kohaselt tuleb võtta arvesse kõiki asjasse puutuvaid aspekte.

Seepärast tuleb arvestada nt seda, et mingit tõsiselt võetavat ohtu N.F ca poole tunnine Eestis viibimine avalikule julgeolekule endast ei kujutanud. Õigushüve rikkumise määra niisugust vähest intensiivsust arvesse võttes võiks seadusliku aluseta läbisõit Eestist Venemaale koju jõudmiseks mõnikord käesolevaga mõneti analoogsetes olukordades isegi

§ 29kohaselt õigustatud olla.

Põhjuseid, miks inimene ei saa minna planeeritud (õigeaegsele) lennule, võib olla mitmeid: nt võidakse talt lennukipiletid ära varastada või röövida, ta võidakse läbi peksta või võib ta liiklusavariise sattuda, ta võib lennule mitte jõuda sisse magamise tõttu või seetõttu, et ta tarvitas lennule eelneval päeval palju alkoholi jne.

§-le 29 tuginemine tuleks esialgselt lennult maha jäänud ja lähtekohast hilisema lennuga ära sõitnud ning seejärel Eestisse jõudnud ja siit Venemaale suunduva inimese puhul kõne alla vaid siis, kui lennust maha jäämine ei ole isikule ette heidetav. Kui see aga etteheidetav on, oleks tegemist süüliselt ja täpsemini ettevaatamatusest põhjustatud hädaseisundiga ning sellise hädaseisundi korral saaks proportsionaalsuspõhimõtte järgimisest kõneleda vaid siis, kui isiku huvi on rikutavast hüvest väga palju suurema kaaluga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-95-06, p 13). Ei saa öelda, et hoolimata õigushüve kahjustamise vähesest intensiivsusest (vt ülal), oleks koju minna sooviva isiku huvi väga palju kaalukam riigi soovist tagada avalikku julgeolekut. Praegu põhjustaski N.F hädaolukorra süüliselt, sest

1. novembri 2018 lennu peale ei saanud N.F mingil sellisel põhjusel, mis oli tema kontrolli all. Tõsi, täpselt ei ole teada, miks Hispaania ametnikud N.F lennukile ei lubanud. Samas paistab loogiline PPA arvamus, et N.F ei tohtinud siseneda oma Schengeni piirkonna viisa alusel Schengeni piirkonda mitte kuuluvasse Suurbritanniasse. Kui see nii oli, saab lennukilt maha jäämist heita ette just I. 5 N.F-ile: ta oleks pidanud endale enne
2. novembri 2018 lennukipiletite ostmist selgeks tegema, kas tema reisidokumentidega ikkagi Suurbritanniasse siseneda saab. Aga isegi kui Hispaania ametnikud lähtusid millestki muust, saab ikkagi öelda, et lennult maha jäämises oli süüdi N.F. PPA märgib õigesti, et lähtuma peab sellest, et Hispaania ametnikud keelasid N.F lennuki peale minemise õiguspäraselt ehk seetõttu, et N.F oli teinud midagi valesti. Niisuguse eelduse saab püstitada seepärast, et Hispaania on Euroopa Liitu kuuluv õigusriik. Kui N.F oleks keelatud minna lennukile mõnes niisuguses riigis, mille puhul on alust eeldada, et tegu pole õigusriigiga (nt vohab seal korruptsioon või rikutakse inimõigusi), oleks olukord ehk teistsugune. Praegu aga situatsioon selline ei ole.
3. Niisiis oli N.F tegu õigusvastane.
4. Puutuvalt süüsse peab küsima, kas N.F oli keelueksimuses

§ 39lg 1 mõttes.

Nimelt väitis N.F oma ülekuulamisel, et Kanaari saarte Vene konsuli sõnul võis aegunud viisaga Schengeni tsoonist väljuda. Oma kaebuses väidab N.F, et ka Hispaania politseinikud ütlesid talle 19. novembril 2018, et tal „ei peaks“ tagasisõiduga probleeme tekkima. Kui N.F tõepoolest lähtus selles, et ta võib oma aegunud viisaga Schengeni ruumi riikide kaudu Venemaale tagasi pöörduda, saaks öelda, et ta pani teo toime keelueksimuses olles: ta eeldas vääralt, et Eestis viibimist õigustab aegunud viisa.

§ 39lg 1 siiski süüd ei välista.

Esiteks ei tõenda N.F väiteid ükski muu tõend. On võimalik, et konsul või Hispaania politseinikud midagi sellist üldse ei öelnud või ei öelnud nad seda täpselt nii, nagu N.F väitis (pealegi viitab N.F seoses Hispaania politseinikega sellele, et nad ei kasutanud kindlat kõneviisi, vaid ütlesid, et N.F „ei peaks“ probleeme tekkima), või kõnelesid nad üksnes Hispaaniast lahkumisest. Aga isegi kui konsul või politseinikud nii väitsid ja N.F seetõttu teo toimepanemise ajal keelueksimuses oli, ei välista see ikkagi tema süüd. Nimelt langeb

§ 39

lg 1 kohaselt keelueksimuse puhul süü ära üksnes siis, kui eksimus on eksijale vältimatu. N.F-ile see vältimatu polnud. Menetlusalune isik ei oleks tohtinud leppida Kanaari saartel asuva Vene konsuli või Hispaania politseinike selgitusega. N.F oleks pidanud hoopiski võtma ühendust Eesti ametivõimudega (nt telefoni või interneti teel) ja uurima, kas aegunud viisaga Eestisse tulemine probleeme tekitab või mitte. See oleks olnud N.F jaoks võimalik nii ajaliselt kui ka keeleliselt. Nii

1. novembril 2018 lennust maha jäämise,
2. novembril 2018 uute piletite ostmise ja isegi Vene konsuliga rääkimise ning
3. detsembril 2018 Eestisse tulemise vahele jäi terve hulk päevi. Erinevalt paljudest muudest Schengeni piirkonna riikidest oleks N.F saanud Eesti ametnikega suhelda oma emakeeles. See tähendab, et väärtegu oli süüline.
4. N.F süü oli tulenevalt tema rikkumise vähesest intensiivsusest (vt käesoleva otsuse p 22) väike, aga seda peegeldab ka menetlusaluse isiku karistus: kuni 300 trahviühikust (1200 eurot) või suisa aresti ette nägeva sätte järgi karistati N.F kõigest 20 trahviühikuse (80 eurot) arestiga. Niisiis on karistus N.F süüle vastav. Kokkuvõte
5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p -st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata. /alla kirjutatud digitaalselt/ 6