4-19-2081/5

4-19-2081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2018 (2316,19,001795) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu D.I; ik: XXX; elukoht: Eesti Vabariigis registreeritud elukoht puudub, menetlusaluse isiku sõnade kohaselt xxx, töökoht: menetlusaluse isiku sõnade kohaselt xxx Merit Saarm, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. D.I süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
3. Mõistetud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 16.06.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.04.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.03.2019 koostatud väärteoprotokollist nr AB1540729 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.03.2019 kell 23:10 peeti Mere pst 8 juures suunaga Sadama tänava poole Tallinnas, kinni sõiduk, mida juhtis D.I, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule on kohtukutse edastatud tema kohtuvälisel menetlusel avaldatud telefoninumbril ning menetlusalune isik on 09.04.2019 kohtule e-kirjaga teatanud, et tal ei ole võimalik väärteoasja arutamisel osaleda ning lubab väärteoasja arutada tema osavõtuta. Seega saab järeldada, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusaluse isiku osavõttu ei ole kohus teinud kohustuslikuks, arutab kohus väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Väärtegu on toime pandud tahtlikult. Menetlusalune isik on väärteoasjas tehtud otsuse kätte saanud ja selle otsusega võeti temalt karistusena ära juhtimisõigus. 16.03.2019 asus ta rooli teadlikult ja asus sõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku süüd saab hinnata keskmiseks. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses või kohtulikul arutamisel ei tuvastatud. Menetlusalusel isikul on kehtivad karistused, kõik need on seotud liiklusrikkumistega. Kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Uue rahatrahvi mõistmine ei kannaks endas eripreventiivset eesmärki. Seetõttu taotleb kohtuväline menetleja 12 päevase aresti kohaldamist. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt D.I juhtimisõigus 16.03.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 13.02.2019 kuni 12.08.
6. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 keeldu, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Kohus ei saa arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi, mille kohaselt ta ei teadnud, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud sama kohtuvälise menetleja 17.01.2019 otsusega nr 231718009536 LS § 227 lg 2, § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ning otsus jõustus 13.02.
7. Eelmises väärteoasjas koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.01.
8. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik soovinud lahendi saatmist tema e-posti aadressile. Kohtuvälise menetleja esitatud logi väljavõtte kohaselt on otsus 17.01.2019 saadetud menetlusaluse isiku avaldatud e-posti aadressil ja logi kohaselt on saadetis serveris vastu võetud. Seega on otsus menetlusalusele isikule saadetud vastavalt tema soovile tema e-posti aadressile ja see saadetis on ka kohale jõudnud. Kui menetlusalune isik ei vaevunud seda avama, siis võttis ta ise riski, et ta ei tea otsuse sisu. Menetlusalune isik pidanuks ise huvi tundma milline karistus on talle määratud, avades temale saadetud elektroonilise saadetise. Otsusega tutvumata jätmisel võtab menetlusalune isik ise endale riski, et ta võib teda puudutavat olulist asjaolu mitte teades ja selle vastu huvi tundmata jättes panna toime uue karistatava teo. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et teda on liiklusalase väärteo toimepanemiselt kinni peetud ja temale allkirja vastu kätte antud väärteoprotokollis on üheselt märgitud kuupäev, millisest alates on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samamoodi oli ta teadlik sellest, et otsus saadetakse talle e-posti aadressile, mida ta ise oli soovinud. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on õiguslik tähendus vaid sellel, millisel kuupäeval on väärteoprotokolli kantud andmete kohaselt otsus kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Kui talle saadetakse kohtuvälise menetleja lahend aga e-posti aadressile, peab ta ise selle avama ja tundma huvi lahendi sisu kohta. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtavalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Piisava huvi korral saanuks menetlusalune isik teada otsuse sisu ja ka kaebuse esitamise tähtaja. Kui menetlusalune isik ei pidanud vajalikuks ise otsusele järele minna või temale e-postile saadetud otsust avada, võttis ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Menetlusalune isik ei saa otsusele järele minemata jätmist või oma epostiga tutvumata jätmist ja seega oma teadlikku tegemata jätmist omistada kohtuvälisele menetlejale. Seetõttu ei saa kohus ka arvestada väidetega, et menetlusalune isik ei olnud teadlik temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest ning kohus jätab selle väite tähelepanuta, kuivõrd otsus oli saadetud menetlusaluse isiku e-posti aadressile ning lähtub seisukohast, et menetlusalune isik oli teadlik temale saadetud kohtuvälise menetleja lahendi sisust ja sellest, et teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega ning sõidukit juhtima asudes pani ta toime uue tahtliku süüteo. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s .o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üheksa kehtivat väärteokaristust, neist kolm on määratud
9. aastal ja eranditult liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimane karistus on määratud
10. aasta alguses. Menetlusalune isik on tasumata jätnud ka temale
11. aastal liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Seega on teda 2 aasta jooksul karistatud viiel korral rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata ning viimane kord karistati teda juba juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 16.03.2019, s.o 2 kuu möödudes viimase otsuse tegemisest. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süsteemselt liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad kinnipidamised liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ja karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on aasta jooksul karistatud neljal korral ja viies kord juhtis ta mootorsõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/