S § 69 alusel 60 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 3 kuud; 2. Tartu Maakohtu 03. aprilli 2007.
, § 404 ja § 117 lg 1 alusel 1aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 3. Tartu Maakohtu 11. juuli 2007.
S § 65 lg 1 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 4. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2008.
alusel rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 eesti krooni, mis asendati Tartu Maakohtu
Tartu Maakohtu 16. novembri 2010.
S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 7. Tartu Maakohtu 24. märtsi 2011.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 354 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Väärteokorras on G.T korduvalt karistatud. 2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.T uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 65%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on G.T lähisuhted mõneti konfliktsed. Vabanedes soovib ta asuda esialgu elama oma ema juurde ning tema ülalpidamisele, kuid samas on ema lubanud hakata talle ka üürikorterit otsima. Peamisteks riskiteguriteks on süüdimõistetu puhul alkoholi kuritarvitamine koos vägivalla kasutamisega, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, raskused lähisuhete ja töökoha hoidmisel, ebastabiilne, eesmärgistamata, hoolimatu ja riskeeriv eluviis. Kohtumenetluse poolte seisukohad G.T soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vabanedes kavatseb ta esialgu asuda elama oma ema juurde ning väidetavalt on ema talle ka töökoha leidnud, kuid sinna ei saa ta asuda koheselt. Süüdimõistetu on nõus osalema vabanemisel sotsiaalabiprogrammides ja nõustamistel. Kuritegusid on mõjutanud vale seltskond, kellega koos hakati alkoholi tarvitama, mis viis omakorda kuritegelikule käitumisele. Praegu osaleb süüdimõistetu enda sõnul sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ ning vabanedes soovib pöörduda alkoholiravile. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et esimene vangistus on süüdimõistetut mõjutanud, ta on vangistuses enesega tegelenud, tal on toetav sotsiaalvõrgustik ning talle tuleks anda võimalus vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha G.T tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades seejuures nii tema varasemat kriminaalset tausta ja eluviisi, probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuritegelikku suhtlusringkonda kui ka vangistuse aegset käitumist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on G.T ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.T puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähisuhete olemasolu. Samas aga kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetu lähisuhted on varasemalt mõneti konfliktsed olnud, siis ei ole nende positiivne mõju vabanemisel siiski garanteeritud. Positiivne on asjaolu, et süüdimõistetu on asunud vangistuses kuriteoriske maandavat sotsiaalabiprogrammi läbima. 3 Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Enamasti on talle karistuseks mõistetud kas tingimisi vangistus koos käitumiskontrolliga või üldkasulik töö. Käesolev vangistus on tema jaoks esimene reaalne vangistus, mis on mõistetud liitkaristusena varasemate kohtuostustega mõistetud karistustest. Seega on käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu süüdimõistetul toime pandud käitumiskontrolli ajal. Vangistusest on süüdimõistetul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole G.T ei peale varasemate karistuste mõistmist ega ka käesoleva karistuse kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Kuna süüdimõistetu on kuritegude toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust ei ole. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Ka süüdimõistetu ise on tunnistanud, et osaliselt moodustas tema sissetuleku varasemalt kuritegelik tulu. Seega tuleb süüdimõistetu võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda lugeda uue kuriteo riskifaktoriks. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et ema oli talle vabanemisel töökoha lubanud, siis ei ole kohtule selle kohta ühtegi garantiid esitatud ning samuti ei ole süüdimõistetu nimetanud ühtegi konkreetset töökohta, mistõttu ei saa kohus kindla töökoha olemasoluga ka arvestada. Arvestades seejuures ka seda, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda tuleb lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Nimetatud riskifaktorit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist, kuna mitmed süüteod on ta toime pannud just alkoholi tarvitanuna. Kuigi nüüdseks on süüdimõistetu oma alkoholi tarvitamise probleeme tunnistanud, on väidetavalt motiveeritud sellega vabanemisel tegelema ning soovib pöörduda ravile, siis ei ole kohtul tekkinud siiski piisavat kindlust, et ta ei jätkaks vabaduses alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kohtunik leiab, et süüdimõistetul tuleks siiski vangistuses enam oma probleemkäitumisega tegeleda ja läbida vastavad taasühiskonnastavad ja kuriteoriske maandavad tegevused, et probleemide ületamist toetada ja luua vabaduses hakkamasaamiseks paremad võimalused. Samuti tuleks süüdimõistetul vangistuses näidata, et ta on motiveeritud oma käitumist muutma ning on piisavaks enesedistsipliiniks ka võimeline. Asja materjalide põhjal on kohtunikul tekkinud ka kahtlusi sellest, kas vabanedes oleks süüdimõistetule tagatud piisavalt toetav ja samas ka distsiplineeriv suhtlusringkond, mis teda probleemidega tegemisel toetaks ega avaldaks omapoolset negatiivset mõju, eriti arvestades süüdimõistetu varasemate lähisuhete mõnetist konfliktsust, isapoolset võimalikku alkoholi liigtarvitamist ning varasemat kriminaalset tutvusringkonda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ega ole ka vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale, on kohtul alust kahelda, kas ta suudaks nõuetekohaselt täita käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et G.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetul tuleb vangistuses jätkata oma kuriteoriskidega tegelemist ning näidata, et ta suudab alluda vangla sisekorrale. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.