4-18-2621/11

Väärteoasi nr. 4-18-2621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-2621 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi R.K väärteoasi LS§ 201 lg.2 järgi Menetlusalune isik R.K , isikukood: XXX, elukoht: xxxx . Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest kohtus oli teadlik. Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Merit Saarm. Süüdi tunnistada R.K väärteoasjas nr. 2302,18,003734 LS§ 201 lg.2 järgi ja mõista karistuseks arest 10 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn) ja karistust tuleb asuda kandma hiljemalt 30.07.2018.a. Nimetatud kuupäeval arestimajja mitteilmumisel kohaldada R.K suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o. 06.08.2018.a. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt on 27.04.2018 koostatud väärteoprotokoll nr: 2302,18,003107 selle kohta, et R.K 27.04.2018 16:41asukohaga Kose alevik, Kose vald, Harju maakond, TALLINN - TARTU VÕRU - LUHAMAA, 41km juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduk juhtimiselt kõrvaldatud. Oma sellise tegevusega paani R.K toime LS§ 201 lg.2 järgi kvalifitseeritavad väärteo. Menetlusaluse isik R.K kohtuistungile ei ilmunud. Kohus arutas väärteoasja R.K osavõtuta, sest viimasele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Menetlusalune isik suhtes ise vahetult kohtuga ning taotles 13.06.2018.a. toimuva kohtuistungi edasilükkamist. Uue kohtuistungi aja tegi kohus talle teatavaks 13.06.2018.a. telefoni teel, selgitades ka mitteilmumise tagajärjed. 20.06.2018.a. toimunud kohtuistungile R.K ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud, samuti ei taotlenud ta asja arutamise edasilükkamist. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg.1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et R.K tuleks karistada arestiga 10 päeva. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga tema enda poolt 03.05.2018.a.esitatud seletuskirjas kohtule, milles menetlusalune isik kahetseb toimepandut. Samuti järgnevate kirjalike materjalidega:  menetlusaluse isiku R.K ülekuulamise protokolliga 27.04.2018, millest nähtub, et isik tunnistab oma õigusrikkumist;  tunnistaja Janek Loik ülekuulamise protokolliga 27.04.2018.a., millest nähtub olles 27.04.2018.a. tööl Harju Maakonnas Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru teel sai ta kella 16:40 ajal juhtimiskeskuselt väljakutse, kuna mööda Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed liigub CITROEN C5 R/N XXX XXX, mille juht võib olla joobes. Sõiduk sai peatatud 16:41 ajall ning juhiks oli R.K , kes oli küll kaine, kuid tal puudus juhtimisõigus. Autos viibis ta üksinda.  sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega  Tõendina on lisatud videosalvestus  Tõendiks on koostamise ajal riiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. R.K-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalust mõjutada R.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus märgib, et on äärmiselt vastutustundetu nii enda kui kaasliiklejate suhtes istuda rooli ilma juhtimisõiguseta. Sellisel kujul on isik ohtlik nii endale kui teistele. Samuti nähtub karistusregistrist, et ilma juhtimisõiguseta sõitmine pole R.K-le esmakordne. Tal on 2 kehtivat väärteokaristust samaliigiliste väärtegude toimepanemise eest, millest nähtub, et tegusid paneb ta toime süstemaatiliselt. Seega rahatrahviga karistamine ei ole enam otstarbekas. Samuti ei pea kohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Esiteks puudub selleks kohtul R.K nõusolek, kuid teiseks pole vähetähtis ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on kohtud juba asendanud R.K-le mõistetud karistusi üldkasuliku tööga. Viimasest omakorda järeldab kohus, et R.K pole eelmisest rikkumisest endal järeldusi teinud, sellise karistusliigi nagu üldkasuliku töö tegemine, pole talle mõju avaldanud ning seetõttu on õigustatud tema karistamine lühiajalise arestiga. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; LS§ 201 lg.2; Väärteomenetluse seadustiku § 111113 sätetest. Piret Liivo kohtunik